Rahakordaja müüt.

Laialdaselt on levinud populaarne rahakordaja müüt(olen seda isegi ülikoolis õppinud omal ajal).Müüdi järgi peetakse tähtsaks kommertspankde reserve ja  kohustulikku reservimäära, justkui määraks pankade reservide suurus pankade võime laene väljastada. Nii näiteks seletavad müüti uskujad, et kui keskpank tõstab kohustuslikku reservimäära, siis vähendab see rahapakkumist. 

Müüt seletab asja nii, et keskpank varustab panganduse mingi hulga reservidega, ütleme, et 10 miljardit EEKi. Keskpank kehtestab kohustusliku reservimäära, ütleme, et 20%. See tähendab, et rahakordaja on nüüd 5. Pangad tohivad luua rahakordaja võrra rohkem laene ja läbi selle nõudmiseni hoiuseid, ehk siis nõudmiseni hoiuseid tekib nüüd 50 miljardit. Nüüd arvavad müüti uskujad, et keskpank saaks rahapakkumist suurendada vähendades kohustuslikku reservimäära näiteks 10%-ni. Nüüd peaks selle loogika alusel rahapakkumine suurenema 100 miljardini.

Kohustuslik reservimäär on mingi ajaperioodi keskmine, reservid saab alati täis laenata rahaturult(seletan tulevikus, mis see rahaturg selline on) Kommertspangad väljastavad laenu siis, kui näevad maksevõimelist klienti ja kasumlikku tehingut enda jaoks, reservide pärast muretsevad pangad hiljem. Ükski kommertspank ei hakka sellepärast laene väljastama, et keskpank alandas kohustuslikku reservimäära.

Kommertspankde võimet laenata piiravad kapitali adekvaatsuse nõuded(Basel II) so omakapitali suhe riskiga seotud varadesse. Reservid on riskivabad.

Paljudes riikides on kaotatud kohustusliku reservimäära nõue ja pangandussüsteem toimib väga hästi neis riikides.

Pangad on rahaloomeasutused, mis arveldavad omavahel ja valitsusega reservides oleva rahaga. Kui neil tekivad üleliigsed reservid, siis reeglina püüavad nad need teistele pankadele välja laenata, kui reservidest on puudus, siis nad püüavad puudujääva osa laenata.

Reservides olev raha ja sularaha majanduses on valitsuse poolt loodud raha, kommertspangad ei saa seda raha luua. Kommertspangad loovad vaid “pangaraha”.

Toon näite selle müüdi populaarsusest: Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž-Keskpankade kõige võimsam abinõu on tema võimalus muuta kohustuslikku reservimäära.(See pole üldse abinõu muutmaks rahapakkumist) Reservimäära suurendamine vähendab raha hulka, mida kommertspangad saavad välja laenata(Kuidas küll?)

Rahaloome suund on vastupidine populaarsesse müüti uskujate omaga. Mitte reservidest laenud, vaid laenudest reservid. Mitte hoiustest laenud, vaid laenudest hoiused.

Täiendus: Vaatame mida arvab  Federal Reserve Board, Washington, D.C.,  Seth B. Carpenter and Selva Demiralp

 Nad jõuavad järeldusele, et rahakordajat tegelikult sellisel kujul ei eksisteeri nagu mainstream majandusteadus seda aastaid presenteerinud on.

 

 Siin asjast veel natuke Wikipedia stiilis erapooletult, kui minu jutt liiga kallutatud tundub.

 

About Kristjan

Defitsiidi terrorismi vastase pataljoni eriüksuslane (finantsignorantsuse vastu võitlemise osakond). Treening: MMT, postkeinsism, Tartu Ülikool Majandusteadus
Rubriigid: Estonian. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 Responses to Rahakordaja müüt.

  1. a ütles:

    Nii rumalat juttu pole ammu lugenud, praktiliselt iga lause on lollus. Aga üks elementaarsemaid –

    *keskpank varustab panganduse mingi hulga reservidega, ütleme, et 10 miljardit EEKi*

    Keskpank ei varusta kommertspanka mitte mingite reservidega. Kommertspanga reservid on raha, mille kommertspank on deponeerinud keskpanka (+ sularaha, mis neil hoidlas on). Seda raha ei saa kommertspank klientidele välja laenata.

    • Kristjan ütles:

      “Keskpank ei varusta kommertspanka mitte mingite reservidega. Kommertspanga reservid on raha, mille kommertspank on deponeerinud keskpanka (+ sularaha, mis neil hoidlas on).”

      Kust see kommertspanga raha tulnud on, mis ta on “deponeerinud” keskpanka? Kas taevast sadas alla?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s