Kvantitatiivne rahateooria. Kas raha on neutraalne?

Enamus inimesi planeedil maa usub, et raha on neutraalne. Mida tähendab, et raha on neutraalne? Tähendab seda, et hinnad kohanduvad ükskõik millise rahapakkumise juures. Kui rahapakumist suurendada, siis ei juhtu midagi muud kui inflatsioon. Kui rahapakkumist vähendada, siis see viib deflatsioonini. Tänu sellisele fundamentaalsele errorile sai teoks ka ELi ühisraha sündimine. Tänu selllisele mõtlemisele usume meie Eestis, et palkasid tuleks vähendada ja läbi selle miskitmoodi kohanduda läbi massiivse tööpuuduse.  Sellise ideloogia süvausklikud arvadki, et reaalselt midagi ei juhtu majanduses tänu muutustele rahavarudes ja voogudes. Tänu laialt levinud mõttemallile õigustatakse valitsuse fiskaalset sekkumatust.  Ometi on tõendid sellise ideoloogia paikapidamatuses kõikjal meie ümber.

Peavool usub niisiis, et raha on pikas plaanis neutraalne. Ühelt poolt väidavad nad, et valitsuse interventsiooni puudumine tagab optimaalse ressursside paiknemise majanduses, teiselt poolt kuidas saavad nad optimaalseks pidada näiteks 100 000 töötut Eestis? Ometi on läbi ajaloo valitsused oma fiskaalvõimu kasutanud, mille tulemusel agregeeritud nõudlus kasvas ja tööpuudus vähenes.

Peavool õigustab massilist tööpuudust, see olevat vabatahtlik ilming, mis tuleneb töötute vabast maksimeerivast käitumisest. Neil olevat valida puhkamise ja töötamise vahel. Seega kõrge tööpuudus on täistööhõive, sest see on valitud olek. Jah, majandusteadlased näevad majanduse tsüklilisust, aga see on lihtsalt ajutine kõrvalekalle pikaajalisest trendist. Terve rida omavahel seotud teooriaid on, mis väidavad, et see on optimaalne ja vältimatu ning  valitsuse sekkumine, et vältida seda “loomulikku tendentsi” viib paratamatult vaid inflatsioonini.

Klassikaline dihhotoomia ütleb meile, et raha on pikas perspektiivis neutraalne. Ektreemsemad versioonid(ratsionaalsed ootused) eitavad igasugust seost reaalse ja nominaalse vahel. Siit tulenevalt ei ole tarvis teada midagi rahandussüsteemist ega rahast, et teha eeldusi ja järeldusi väljundi ja tööhõive kohta. Inflatsioonimäär on ainult monetaarne ilming ja seda võiks analüüsida eraldi väljundist. Selline oli klassikalise koolkonna arusaamine kuni Suure Depressioonini 1930datel aastatel. Karl Marx oli selle vastu vaielnud, kuid siis näitas Keynes selliste müütiliste positsioonide paikapidamatust.  Täna on juba palju rohkem seisukohti, kuid see 1930date aastateni domineerinud müüt istub paljude majandusinimeste peas tänini.

Peavoolu analüüs jagab majanduse majapidamisteks(tarbijad) ja firmadeks(tootjad) ning eirab nn agregatsiooni probleemi liites kõik need erinevad entiteedid ning luues keskmise majandusagendi, see agent on represantiivne, kes on ratsionaalne ning maksimeerib enda kasulikkust oma käitumisega. Mis määrab hinnad klassikute arvates(hinnataseme-reaalsete muutujayte nominaalsed väärtused)?  Sellele küsimusele vastates peame lahkama kvantitatiivset rahateooriat. QTM(quantity theory of money).

Kvantitatiivset rahateooriat kasutasid klassikalised majandusteoreetikud, et selgitada kaupade hindasid majanduses. Raha väärtus=1/p (mis on hinnataseme pöördväärtus) määratakse raha pakkumise ja raha nõudluse poolt. Teoorial on kaks versiooni, üks on nn Irving Fisheri versioon-voogude versioon ja teine on varude versioon-Marshall, Pigou ja Keynes. Voogude versioon on lihtne ja kõige enam teatud masside poolt ning seda kasutatakse tänagi nende poolt, kes tahavad näidata seost rahapakkumise ja inflatsiooni vahel. Klassikalises mudelis on hinnatase määratud: MV=PY

M=rahavarud

V=raha käibekiirus(mitu korda vaadeldaval perioodil raha käibib transaktsioonides)

P=hinnatase

Y=täistööhõive väljalase (reaalne SKP)

PY=nominaalne SKP

MV on rahavoog perioodi kohta ja PY on agregeeritud nõudluse rahavoog. See on makromajanduslik identiteet ja millegi üle siin tegelikult vaielda pole. Kõik transaktsioonid vasakul pool võrdusmärki peavad võrduma väljalaske väärtusega paremal pool võrdusmärki. Arvestusliku identiteedina on see valem kindlasti õige, aga see ei vii meid kuigi kaugele. Klassikalised majandusteoreetikud tahavad rõhutada, et kui MV on suurem kui PY, siis peab hinnatasemes toimuma positiivne muutus, kui MV oli väiksem kui PY, siis peab hinnatase langema. Ja stabiilne situatsioon eksisteeriks kui MV=PY

Et selgitada hinnataset(P), pidid nad tegema teatud oletused(eeldused) V kohta(fikseeritud) ja täistööhõive (Y fikseeritud). Siit edasi on lihtne järeldada, et Mi muutumise korral muutub P. M+=P+ ehk inflatsioon.

Seega klassikalised teoreetikud ja monetaristid(kes on sama suuna kaasaegsemad viljelejad) pidid eeldama/oletama teatud muutujate käitumist selles valemis nii nagu nemad seda arvasid olevat. Nad eeldasid, et V on konstantne hoolimata sellest, et empiirilised uurimused näitavad midagi muud. Samuti eeldasid nad, et Y on alati täistööhõive juures, sest nende mudelites on paindlikud hinnad, tööpuuduse eitamine sisuliselt. See on hea näide ühe teooria pimesi järgimisest, majandusteadlane võiks korraks vaadata statistika andmebaasidesse ja uurida töötuse näitajaid. Ta veenduks, et ressursid majanduses pole kasutusele võetud. Muidugi selliste eelduste juures võib iga koolieelik öelda, et muutused rahapakkumises põhjustavad inflatsiooni/deflatsiooni. Võhikud näevad seda valemit ja mõtlevad, et see on kõrgem teadus, tegelikult peaks igaüks olema võimeline nägema selle kontseptsiooni paikapidamatust.

Eeldus, et majanduse reaalne pool(tootmine ja tööhõive) on täiesti eraldatav nominaalsest poolest(raha) ja hinnatõusud on tingitud rahapakkumise kasvust ning tööhõive määrab tehnoloogia areng ning populatsiooni kasv, lasub eeldusel, et majandus on pidevalt täistööhõive juures. Igaüks mõistab, et firmad võivad vastata suuremale nominaalsele kulutamisele kas hinda tõstes, inimesi tööle palgates ja rohkem tootes, või mõlemaga. Nad pigem laiendavad tootmist kriisi ajal. Nad tõstavad kindlasti hinda, kui neil ressursse rohkem kaasata pole enam ja tootmist laiendada ei saa.

About Kristjan

Defitsiidi terrorismi vastase pataljoni eriüksuslane (finantsignorantsuse vastu võitlemise osakond). Treening: MMT, postkeinsism, Tartu Ülikool Majandusteadus
Rubriigid: Estonian, sildid: , , , , , , , , , , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s