Usklikud altaril

Otsustasin ette võtta ühe järjekordse artikli, mis põhineb neoliberaalide usul. “2011. aasta riskid: globaalne maksutõus” Ma olen iseenesest pealkirjaga nõus, sest USAski domineerib neoliberaalne majandusideloogia ja lihtsate makro tõdede eiramine.

Härra Kristjan Lepik kirjutab : “Riikide rakendatud meetmete toel on maailmamajandus ulatuslikult kosunud, kuid see ei ole orgaaniline kasv, vaid riikliku toega kasv. Ning sellel kasvul on oma hind.

See, et USA on aktiivselt riiklikke tugiprogramme rakendanud ja mitte oluliselt kärpinud kulusid (sest see jahutaks majandust), on riigieelarve viinud väga sügavasse miinusesse. Selline olukord ei saa olla jätkusuutlik: vajalik on kulusid vähendada ja/või tulusid tõsta.”

Huvitav oleks teada, et miks ei saa selline olukord olla jätkussuutlik. Lepik ütleb õigesti, et valitsuse defitsiitse kulutamise toel on majandus kosunud. No hea, et ta sedagi ei eita, mõned eitavad ka seda. Ütlevad, et mingit mõju polevat olnud valitsuse defitsiitsel kulutamisel majandusele. Lepik vähemasti mõistab, et ikkagi tänu sellele defitsiitsele kulutamisele on majandus kosunud. Nüüd ta ütleb, et selline kasv polevat orgaaniline. 🙂 Mida see tähendab? Jätan lugejale mõistatuseks, sest mina ei tea. Kuidas saaks majandus veel kasvada? Erasektori krediidi ekspansiooni toel näiteks. Aga siis on Lepik ja kogu see neoliberaalne usklike punt rääkimas, et tarbimispidu ei lõppevat hästi, polevat jätkusuutlik, ei tasuvat end lõhki laenata jne. Praegune olukord on selline, et erasektor ägab laenukoormuse all, nõudlus on depressiivne, raha monopolist saab nõudlust tekitada majanduses. Infrastruktuuri projektide finantseerimist ette võttes, maksuvabastusi andes jne. Aga Lepik ütleb, et riigieelarve puudujääk polevat jätkusuutlik. No kuidas küll? Kuidas USA föderaalvalitsuse defitsiitne kulutamine oli jätkusuutlik 2. Maailmasõja ajal, kui  loodavad rikkused hävinesid, aga pole jätkusuutlik rahu ajal.

Mina tahaksin väga teada mis hind sellisel kasvul on? Kas töökohad? Kas inimeste suurenenud sissetulekud? Kas erainvesteeringud, mis sellest sünnivad? Kunagi ta väitis tarkinvestori foorumis, et sellise laenamise tulemusel pidid intressid tõusma. Tegelikult määrab intressid ikka keskpank USAs. Mingisugust sellist laenatavate fondide turgu ei eksisteeri kaasaegses monetaarsüsteemis nagu peavool seda kijeldab. Olen sellest siin kirjutanud. Valitsuse defitsiitne kulutamine rahastab end ise. Lepikule võiks huvi pakkuda ka Jaapani võla suhe SKPsse, mis on ca 200%. USA valitsus saab pankrotistuda vaid vabatahtlikult, otsustab mitte maksta. Miks ta peaks seda tegema? Mingisuguseid finantspiiranguid USA föderaalvalitsusele ei eksisteeri, sest ta on monetaarselt suveräänne. Iseseiva rahandussüsteemiga riigist olen kirjutanud siin, samuti olen kirjutanud kullastandardi ja fiat rahandussüsteemi erinevustest siin. Mina ja sina ei ole monetaarselt iseseisvad, Eesti Vabariigi Valitsus ei ole monetaarselt iseseisev, Tallinna linnavalitsus pole monetaarselt iseseisev, aga USA föderaalvalitsus on. Jaapani keskvalitsus on, Kanada keskvalitsus on. Defitsiidi terroristid ei suuda oma juttu kunagi lõpuni argumenteerida, aga alustavad mõne aja pärast uuesti:”selline defitsiit pole jätkusuutlik” jne. On küll jätkusuutlik ja USA peaks oma defitsiitset kulutamist suurendama praegu.

Sulle võib veel huvi pakkuda Warren Mosleri raamat sel teemal.

About Kristjan

Defitsiidi terrorismi vastase pataljoni eriüksuslane (finantsignorantsuse vastu võitlemise osakond). Treening: MMT, postkeinsism, Tartu Ülikool Majandusteadus
Rubriigid: Estonian. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s