Inflatsioon

Mõtlesin, et hea aeg inflatsioonist kirjutamiseks. Liiga palju valet liigub seoses inflatsiooniga. Loe ka Kvantitatiivne rahateooria. Kas raha on neutraalne? Samuti raha ja inflatsioon. Mis on inflatsiooni põhjused ja maksumus? Mõtleme siinkohal majapidamisele. Kujutame ette, et on perekond Tammed, kes moodustavad ühe majapidamise. Perekond Tammede aastane sissetulek on 20 000 EURi. Ja keskmine kaubaartikli hind, mida nad ostavad on 2EURi. Seega nad tarbivad aastas 10 000 seda asja🙂. Me nimetame majanduslikes terminites, et perekond Tammede nominaalsissetulek on 20 000 ja reaalsissetulek on 10 000. Nüüd toome hästi lihtsa näite, et inflatsioon on 100%. Seega see keskmine “asi”, mida nad tarbivad, maksab nüüd 4EURi. perekond Tammede nominaalne sissetulek on ikka sama, see on 20 000, aga nende reaalne sissetulek on nüüd 5000 endise 10 000 asemel. Seega võime öelda, et inflatsioon on halb, sest perekond Tammede reaalne sissetulek vähenes. Mis siin segast saab olla? Õigus? Aga ei ole õigus, et seda mõista tuleb makromajanduslikult läheneda asjale. Kui prekond Tammed maksid kaks korda nii palju kõige eest kui enne, siis kuhu see raha läks? Kas visati Eesti Energia elektrijaamade kateldesse? Soome lahte? Muidugi mitte, see läks teisele perekonnale(perkond Kuused näiteks, see võis minna ärile, mida perekond Kuused omavad). Sest hinnad, mida Tammed maksavad, väljendavad mõne teise majandusentiteedi sissetulekuid. See on tõeline inflatsiooni mõju, see jaotab sissetulekuid ja rikkust ümber ühiskonnas. Inflatsioon iseenesest ei tee ühiskonda vaesemaks ega rikkamaks. Kui ühiskond vaesub inflatsioonilises keskkonnas, siis ta võib seda teha ka deflatsioonilises keskkonnas. Tõusvad hinnad tähendavad kellelegi tõusvaid sissetulekuid. Kui kõik hinnad tõuseksid näiteks 10%, siis kõikide sissetulekud tõuseksid majanduses 10% ja sel poleks mingit mõju reaalsetele sissetulekutele. Muidugi niimoodi need asjad reaalses maailmas ei juhtu, inflatsioon algab kuskilt ja mõned hinnad tõusevad rohkem kui teised. Terves maailmas oli kõrge inflatsioon 70datel ja 80date alguses. Nüüd küsimus: Kas kõikide elustandard langes sellest? Lugeja oskab sellele juba enne mind vastata. Muidugi ei langenud. Inflatsioonist võitsid mõned rohkem kui teised. Näiteks naftatööstus ja naftat eksportivad riigid. Inflatsiooni allikas 70datel on minu arvates üsna üheselt mõistetav, muidugi kõik inimesed seda nii ei näe. Näiteks monetaristid arvasid, et inflatsiooni põhjustab raha koguse suurenemine ning seadsid rahaagrgaatidele ranged sihtmärgid, mis hiljem läbikukkumiseks tunnistati ja sellisest rahanduspoliitikast on tänaseks loobutud üle terve maailma. See ei tähenda, et monetarism edasi ei ela. See elab edasi meediaveergudel ja pühapäeva rahandusteoreetikute südameis, aga täpselt niisamuti on enamus maailma keskpankasid tänapäeval monetaristide ideede juhtida. Nad küll tunnistavad osa monetarismist vigaseks ja ütlevad, et praktikas on võimatu raha kogust kontrollida. Tegelikult pole raha kogus üldse defineeritavgi, aga sellest mõni teine kord. Aga võhikutelt leiab hästi palju arvamusavaldusi seoses sellega. Siin üks meil ajakirjanduses populaarsust kogunud tegelane, kelle jutt rahast ei kannata minu arvates kriitikat ja ma teda kritiseerima seekord ei hakka. Seega inflatsioon peab kuskil algama. Näiteks naftakartellid tõstavad hinda, naftat sisendina kasutavad firmad on ka sunnitud hinda tõstma jne. Naftakartellid pole ainukesed mustad lambad siin, need võivad olla tööjõukartellid, ükskõik milliste tootjate kartellid, aga isegi mitte ainult kartellid. Meie konjuktuuriinstituut tundus siin vahepeal päris hästi sellest aru saavat. Vahepeal on nendeltki tulnud monetaristide ideloogiat. Kui nüüd mõelda põhjustele miks hinnad tõusta võivad, siis see ei pruugi alati halb ollagi. Näiteks nõudlus on kasvanud. Miks sa ei peaks rohkem raha teenima müües inimestele seda, mida nad tahavad? Sulle kasulik, tõusvad hinnad rikastavad sind ja tarbijad hakkavad sinu toodetele asendustooteid otsima. Turg peabki nii töötama. Majandusteadlased nimetavad seda nõuluspoolseks inflatsiooniks(demand-pull inflation) Kui 70date nafta hinnatõus olnuks põhjustatud inimeste soovist rohkem autodega sõita, suuremaid hooneid kütta jne, siis nii olgu. Aga on teisi põhjusi miks naftahinnad võisid tõusta, näiteks kuluinflatsioon cost-push inflation. Igal juhul ei olnud kõrgemad naftahinnad põhjustatud nafta otsalõppemisest. On veel üks pakkumispoolne inflatsiooniallikas. See on põhjustatud turujõudude poolt, õigemini nende võime poolt konkurentsi vältida. Inimesed on ahned ja seda ka need inimesed, kes äri teevad. Neil peab puuduma võimalus omavahel kokku leppida. Minu arvates üks suurimaid inflatsiooni põhjusi-erinevate ühiskonnagruppide püüe enda käsutusse rohkem ressursse saada. Minu arvates ei ole kapitalism selleks, et firmadele elu kergemaks teha, ega selleks, et tööjõukartelle luua(saan siinkohal aru, et igal pool ei saa turg hindasid reguleerida). Võim turul peaks olema tarbijate käes ehk nõudluse poolel, mitte pakkumise poolel, kus firmad ja mitmesugused organisatsioonid saavad kartelle moodustada. Mis siis 70datel inflatsiooni põhjustas? OPEC-Organisation of the Petroleum Exporting Countries. Tegemist on tootjate kartelliga, kus lepitakse müügihindades kokku. Saudide toornafta hind oli $2.10  1973l aastal ja $9.60 1974l aastal, 1982l aastal oli see juba $34. See ei olnud nõudluspoolne inflatsioon. see ei olnud ka sedasorti pakkumispoolne inflatsioon, mis on põhjustatud näiteks katastroofide poolt. Eks ma kirjutan edaspidigi inflatsioonist ja millised makromajanduslikud võimalused on sellega võitlemiseks, kuid naftakartellide poolt põhjustatud inflatsiooni vastu on väga raske kui mitte võimatu võidelda. Tavaliselt muidugi seostatakse inflatsiooni “raha trükkimisega”. See saaks olla siis nõudluspoolne inflatsioon, kui majandus opereerib täisvõimsusel. Nõudlus ületab pakkumise. Mitte siis, kui ressursid majanduses seisavad kasutamata. Raha koguse suurenemine põhjustab sellisel juhul töökohtade teket. Olenemata sellest kas toimub krediidi ekspansioon erasektoris või kulutab valitsus defitsiitselt, mõlemal juhul stimuleerib see nõudlust ja võib tekitada inflatsiooni, kui nõudlus ületab pakkumise. Üldine arusaam muidugi on selline, et isegi suure tööpuuduse tingimustes hakatakse intresse tõstma ja süüdistatakse valitsuse defitsiitset kulutamist inflatsiooni tekitamises.

About Kristjan

Defitsiidi terrorismi vastase pataljoni eriüksuslane (finantsignorantsuse vastu võitlemise osakond). Treening: MMT, postkeinsism, Tartu Ülikool Majandusteadus
This entry was posted in Estonian. Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s