Oled sa vahest mõelnud Tartu jooksevkonto defitsiidist? Oled sa mõelnud vahest Viljandi kaubandusbilansist? Ma loodan, et mitte :). Aga miks me ei räägi sellest. Kas sa sellele oled mõelnud? Lihtne vastus oleks, et me ei räägi ju kunagi Tartu makromajandusest. Aga miks me ei tee seda? Me ei tee seda, sest näiteks Tartul pole oma iseseisvat raha. OK, Eestil pole ka oma iseseisvat raha. Tegelik vastus peitub selles, et Tartu on üks Eesti allüksus ning Eestil kui riigil on oma iseseisev fiskaalpoliitika. Ükskõik millise Eesti maakonna mahajäämuse kompenseerivad vähemasti osaliselt keskvalitsuse poolt tehtavad kulutused, mis jagavad rikkust ümber näiteks Tallinna ja Valga vahel. Tallinlased ei pane seda pahaks ka. Tallinlased ei nõua riiklike pensionide alandamist Valgas ja väiksemaid kulutusi haridusele vms. Pidevalt toimub rikkuse ümberjagamine rikkamatest piirkondadest vaesematesse piirkondadesse. Kas riiklik poliitika peakski olema selline? Ma arvan küll, aga seda ei taha ma üldse siin argumenteerida, see jäägu poliitikute otsustada.
Esimene mõte, mis seoses eurotsooniga pähe turgatab, ongi tsentraalse fiskaalpoliitika puudumine. Peale selle saavad inimesed Valgast üsna lihtsalt Tallinnasse elama asuda ja seal töökoha leida juhul, kui Valgas näiteks tööd pole. Ei ole keelebarjääre, kehtivad ühed ja samad seadused jne. Mitte, et ma nüüd härra Mõisa kombel kõigil soovitaksin Tallinna elama asuda, aga see illustreerib mu jutu mõtet eurotsoonist ja Eestist selles.
Lisaks sellele tekivad veel mitmed küsimused seoses Eesti olekuga eurotsoonis. Ma olen selles blogis hästi palju rääkinud USA rahandussüsteemist, õigemini veel monetaarselt suveräänse riigi rahandussüsteemist ja sealt tõmbaksin kohe ühe huvitava paralleeli. Kui USA valitsus teeb eelarve ülejäägiga, siis need pole USA jaoks mingisugused säästud nüüd, mis valitsus rahana kuhugile keskpanga arvele seisma paneb. See võrdub raha hävitamisega. Kui sulle muidu on see arusaamatu, siis püüa mõelda nii: Maailmas on vaid üks riik, majanduses eksisteerib vaid sularaha, valitsus maksustab majandust rohkem, kui kulutab ja niimoodi 20 aastat järjest ning paneb selle raha kuhugile šeifi valitsushoone keldris. Majanduse jaoks seda raha pole ja need pole mitte mingisugused säästud. Kui sina niimoodi teeksid, siis sinu jaoks oleksid need säästud, kui seda teeb valitsus, siis need pole säästud. Kui nüüd valitsus 20 aasta pärast hakkab neid nn “sääste” kulutama, siis see võrdub rahatrükkimisega. Siit peaks selgemast selgem olema, et valitse eelarveülejääk pole mingisugune säästmine. Kui Tartu linn teeb eelarve ülejäägiga, siis need on säästud Tartu jaoks. Kuidas siis vahest on ja vahest pole? See oleneb sellest kas me vaatame näiteks Eestit makromajandusliku üksusena või mitte. Tartut me ei vaata sellisena ja me ei räägi Tartu makromajandusest. Me kõik tavaliselt räägime Eesti makromajandusest. Kas siis Eesti eelarve tegemine ülejäägiga on säästmine või mitte? Kui see istub keskpanga kontol rahana, siis minu arvates mitte, seda sellisel juhul, kui me vaatame Eestit makromajandusliku üksusena. Kui me vaatame Eestit Euroopa Liidu maakonnana, kus Eesti Pank on maakonnapank, siis on need rahalised säästud seal keskpanga arvel meie jaoks säästud. Muuseas nood rahalised säästud seal ei kajastu kuskil reaalmajanduses. Valitsusel on keskpangas arve selle jaoks ja kui näiteks kommertspankade reservid ka reaalmajanduse jaoks midagi endast ei kujuta(ainult finantssektor ja valitsus) siis valitsuse sellised “säästud” ei kujuta absoluutselt mitte midagi reaalmajanduse jaoks-see on raha “valitsushoone keldris tolmunud šeifis”.
Omaette teema on nüüd see, et kas siis on säästud need, kui on investeeritud näiteks Saksamaa võlakirjadesse. Rangelt võttes ju on ja peaks säästudena vaatlema neid ikka. Rangelt võttes on ka elektrooniliseed eurod Eesti Panga valitsuskontol ikkagi meie riigi säästud, sest Eesti ei ole monetaaarselt suveräänne riik. Ehk Euroopa Liidu Maakond. Kas need on ka siis säästud, kui kõik EMU liikmesriigid teevad enda eelarve ülejäägiga(tõmbavad raha majandusest välja) järgmisel 20l aastal. Kas siis võime öelda, et järjest rikkamaks saame, sest vaadake meie raha kogust reservides?Muuseas valitsuse defitsiitne kulutamine ongi toimunud reservide arvelt. Kuna see on raha “valitsushoone keldris tolmunud šeifis”, siis võiks kaks korda mõelda enne, kui seda raha sinna koguma asuda. Saksamaa võlakirjadesse investeerimise kohta tahaks öelda nii: Meie riigi valitsus on Eesti valitsus ja valitsuse investeeringud peavad lähtuma avalikkuse huvidest Eestis. Kas siis nii, et Saksa riik teeb investeeringuid ja meil pole tööd, meie ei saa neid investeeringuid teha. Mina tahaks öelda, et seda raha võib saab ja tohib sinna koguda ainult inflatsiooni vältimiseks, kui majandus kuumeneb üle nagu meil buumi ajal oli. Mitte nii nagu härra Jürgen Ligi soovitab teha-headel aegadel tulevat reserve koguda ja head ajad on tema hinnangul siis, kui majandus näitab positiivseid kasvunumbreid. Näiteks praegu, töötute mäed teda ei huvia. Tema on neoliberaalide ja IMFi tubli kannupoiss(ma ei räägiks neist nii negatiivselt, kui neil oleks peale usu ja ideloogia midagi, aga ei ole).
Ahjaa, peaaegu unustasin seoses eurotsooniga mainida. Keskpangad avaldavad rahaagregaate, oled kindlasti näinud neid tabeleid. M0, M1, M2 jne, neid võib hästi palju välja mõelda veel. Sellega väljendavad nad rahapakkumist. Üks rida on sularaha majanduses. Mõtlesin kunagi, et kuidas nad saavad avaldada Eesti kohta “sularaha majanduses”, kui Eesti on eurotsoonis. Varem oli lihtne, sest kroonid kehtisid ainult Eestis ja sularaha majanduses=ringlusse lastud sularaha-rahaloomeasutuste kassajääk. Vaata kuidas seda kajastati enne ja nüüd, sest nad ei tea sularaha hulka Eesti majanduses. Nagu me ei tea sularaha hulka Tartu majanduses. Sa võid Lätist sularaha eest kaupa osta ja nad ei tea kas see ringleb nüüd Lätis või Eestis. See ei ole nüüd tegelikult väga oluline küsimus üldse, sest sularaha on tänapäeval marginaalne, aga huvitav sellegipoolest. Küsimus jääb: Kas Eestil on oma iseseisev makromajandus?
Money4nothingchicks4free 
Olen mõelnud praegu käimasolevatele valimistele ja leidnud, et polegi tegelikult midgi eriti valida. Kõik mida ükskõik millise koosseisuga valitsus teha saab on mujalt etteantud operatsioonisüsteemi raames pirukat pisut isemoodi ümber jagada. Protsesside mõjutamiseks on võimalusi väga vähe, pigem peab valitsus käituma nagu ettevõtte raamatupidaja (mitte juhataja) ja konstateerima fakti, et majanduse seis on just selline nagu ta parasjagu on ja sellest lähtuvalt tuleb elada. Millist valimisdebatti ka kuulama ei sattu ja kui tulised erimeelsused ka muude detailide osas on, eelarve tasakaalu vajalikuse osas on KÕIK ühel nõul. EMU-st lahkumise teema on tabu.
Kas sinul Kristjan on olnud võimalust MMT-d mõnele valitsustegelasele selgitada? Valimiskapaania ajal andsid paljude populaarsemate parteide (tõenäoliselt valituiks osutuvate) juhtivtegelased valijatele võimaluse neile küsimusi esitada. Kas proovisid? Mina ei proovinud sest ma ei ole piisavalt pädev veel sel teemal kogenud demagoogidega väitlema ja ma arvan, et MMT tutvustamine peab olema VÄGA kvaliteetne, et tulemusi saavutada, muidu on tutvustamisest rohkem kahju kui kasu. Pealegi pole minul mingisugust autoriteeti, et minu väiteid sellisel tasemel keegi tõsiselt peaks võtma. Ma küll ei tea kes sa oled aga kuna sa nendes teemades vabalt orienteerud ( ja naljamehed niipalju õppida ei viitsi) siis tundub mulle, et sinu sõnal võib kaalu olla küll.
Valitsustegelasele ei ole õnnestunud seletada, aga mõnele riigikogu valimistel kandideerijale olen seletanud ja nad on mu blogi lugenud.
Ma ei tea kui kvaliteetne see MMT tutvustamine nüüd olema peab, vastaste väited küll eriti kvaliteetsed pole, aga jah, teoreetiliselt tuleb asi ära seletada. Teoreetiliselt sügavamalt kui mina siin seletab asja väga hästi Bill Mitchell Austraaliast, kindlasti soovitan lugeda. Minu blogis on link tema blogisse üleval paremal. Tal on igal laupäeval ka viktoriin, kus saad enda teadmisi testida ja hiljem seletab ta küsimused ka lahti arutelus.