Sektoritevahelised seosed makromajanduses

Olgu kohe öeldud, et millest ma järgnevalt kirjutan, pole midagi uut makromajandusteoorias ja seda on aastaid juba kasutatud. Ma lihtsalt seletan asja hästi lihtsalt lahti. Tundubki, et kõige suuremad lahkhelid tekivad erinevate majanduskoolkondade vahel kõige lihtsamana näivate valemite üle, mille õigsuse üle keegi ei vaidle. Probleemid algavad siis, kui neid arvestuslikke identiteete hakatakse tõlgendama ja tehakse endale meelepärased eeldused või enda teooria õigsust kirjeldavad eeldused, mis annavad teoreetikule ka temale meelepärased tulemused.

a) erasektori säästud-investeeringud=(valitsuse kulutamine-maksud)+(eksport-import)

Sama valem sümbolite abil: S-I=(G-T)+(X-M)

Tegemist pole kellegi arvamuse või teooriaga, vaid makromajandusliku identiteediga, mõnes mõttes tautoloogia.

Enamus neoklassikalisi majandusteoreetikuid paneb erasektori säästud paremale poole võrdusmärki ja korrutab võrrandi -1-ga läbi. Tulemus on siis selline:

b)investeeringud=erasektori säästud+(maksud-valitsuse kulutamine)+(import-eksport)

sümbolite abil: I=S+(T-G)+(M-X)

Võrdusmärgist paremale jäävat nimetavad nad “rahvuslikeks säästudeks” ning nende arvates on tarvis rohkem sääste, et ivestesteeringud kasvaksid ja läbi selle kasvaks majanduse võimekus. Selline arusaam on vaat, et universaalne. Muidugi eeldus, et eksisteerib mingi kindel hulk sääste, on vale ujuvkursiga fiat rahandussüsteemis. Nii võiks eeldada valuutakomitee süsteemis ja kullastandardi korral. Ujuvkursiga süsteemi korral ei finantseeri säästud kulutamist, laenude loomist pankade poolt ei piira reservide kogus. Nad sisuliselt loovad pangadeposiidi “õhust” ja kui neil on tarvis reserve, siis selle peale võiks lihtsalt mõelda kui keskpangast vajaliku hulga reservide väljatõmbamist keskpanga poolt määratud hinnaga.

Need, kes kasutavad selliste mõtlejate poolt välja töötatud raamistikku nagu  J. M. Keynes, Hyman Minsky ja Wynne Godley, keskenduvad sektorite vahelistele finantsvoogudele ja varudele. Sektorite finantsseisule ja selle muutumisele ajas põhimõtteliselt.

MMT kirjeldab sektorite vahelisi saldosid järgnevalt:

(G – T) = (S – I) – (X – M)

(G-T)+(I-S)+(X-M)=0, teeme veel näiteks sellise teisenduse -(T-G)-(S-I)-(M-X)=0 ja korrutame -1ga läbi kogu kupatuse, (T-G)+(S-I)+(M- X)=0

(T-G) on valitsussektori finantsvoog vaadeldaval perioodil, kui valitsus kulutab rohkem, kui maksudena tagasi saab, on see negatiivne(valitsus defitsiidis) T-maksud, G-valtsuse kulutamine

(S-I)-kui erasektor kulutab rohkem, kui teenib, on ta defitsiidis

(M-X)-välismaine sektor, kui koduriik ekspordib rohkem, kui impordib, siis on X suurem, kui M ja välismaine sektor on defitsiidis

Me teame, et kõik sektorid ei saa kunagi korraga defitsiidis või ülejäägis olla, seda ütleb meile see identiteet:  (T-G)+(S-I)+(M- X)=0

Mida võib väljendada ka nii: (G-T)+(I-S)+(X-M)=0 ja tavaliselt nii väljendataksegi, tegin mitut moodi, et äkki mõnel jookseb juhe kokku muidu.

Võtame lihtsuse mõttes välismaise sektori välja, ütleme, et see on täpselt tasakaalus (X=M).  Nüüd on selge, et erasektori netosäästud saavad suureneda ainult siis, kui valitsussektor on defitsiidis. Et S>I, peab G>T, paneme valemisse ilma välismaise sekltorita (T-G)+(S-I)=0  T=4 G=8  S-I=?

(4-8)+(S-I)=0 (S-I)= +4

lisan siia veel juurde: Kui ülejäänud sektorid on kodumaise erasektoriga tasakaalus, siis S=I ja S-I=0. No näiteks nii:Tallinna Vesi emiteerib võlakirju, Peeter ostab need ära. Finantsvarasid tuli juurde ja investeeringuid tuli juurde. S-I=0 sellel perioodil. Erasektori säästud ei suurenenud tervikuna. Kui nüüd Peeter impordib midagi Rootsist ja tulemuseks on see, et ta annab rootslastele ära enda Tallinna Vee võlakirjad, siis S vähenes ja I jäi samaks S-I=negatiivne, Peeter säästis negatiivselt, tema säästud vähenesid. Rootsi erasektori säästud suurenesid ceteris paribus. Loomulikult käib jutt nominaalsetest säästudest. Peeter võis kartuleid kasvatada ja keldrisse neid varuda, tegemist on reaalse säästuga ja sellega ei arvestata SKP arvestuses, samuti ei räägi ükski makroanalüütik kunagi sellistest kartulitest. Mida kõrgem on tööjaotuse tase ühiskonnas, seda suurem on finantskriisi sotsiaalne mõju ühiskonnale.

Ma loodan, et mul õnnestus seda asja lugejatele pisut selgitada. MMT süüdistab neoklassikalist majandusteooriat mitte arvestamist monetaarühiskonnaga, milline meie ühiskond tegelikult on MMT arvates. Sellepärast keskendubki MMT monetaar- ja fiskaaloperatsioonidesse, ajab näpuga järge keskpankade bilanssides ning uurib valitsuse kulutamise ja maksustamise mõju.

MMT väidab, et finantskriis on on  just seda, finatntskriis ning reaalmajanduse võimekus kaupu ja teenuseid toota on endiselt olemas. MMT ütleb, et nii suurt finantskriisi pole olemas, mida valitsus defitsiitse kulutamisega ravida ei saaks. Tõsi, ravi võidakse teostada valesti, samuti pole reaalmajandust tabav looduskatastroof või sõda, terrorirünnak finantskriis ja MMT tõdeb, et fiskaalpoliitikaga neid asju pole alati võimalik lahendada. MMT pooldab normeerimist katastroofi situatsioonides, valitsuse jõulist sekkumist.

Mis puudutab ühe kommentaatori küsimust, et kas MMT pooldab valitsuse kulutamist erasektori eest depressiivse nõudlusega situatsioonides, siis siin on MMT nägemus pisut teistsugune neist asjadest.

Kuna valitsus on raha monopolist, mis kulutab raha süsteemi ja hävitab raha majandust maksustades, siis MMT süüdistab valitsust mitte piisavas kulutamises, kui majanduses on nõudlus depressiivne. Valitsuse ülesanne on kulutada piisavalt, et erasektor saaks makse maksta(mida valitsus ise nõuab) ja säästa selles valitsuse valuutas. Kui valitsus kulutab, siis liiguvad kaubad ja teenused eravaldusest avalikku valdusse, teenimmaks ühiskondlikku/avalikku huvi. Valitsus võib olla liiga suur/liiga väike, kuid see on ikkagi nii. Depressiivne nõudlus indikeerib MMT arvates, et valitsus maksustab majandust liiga kõrgelt/kulutab liiga vähe.  MMT arvates on tööpuudus majanduses indikaator, et valitsus kulutab liiga vähe/maksustab majandust liiga kõrgelt.

Seega ei saa minu arvates niimoodi küsida, et kas valitsus peaks kulutama erasektori eest. Erasektor tahab säästa ja valitsus peab seda võimaldama raha monopolistina. Tundub, et erasektor tahab rohkem säästa neis riikides, kus sotsiaalsed garantiid on  madalamad. Üht või teistpidi tuleb ikka valitsuselt kõik see raha. Muudab inimeste käitumist ehk, et need, kes mõtlevad tulevikule, saavad premeeritud.

Monetiseerimine on üks kullastandardi aegne mõiste. Kui valitsus kehtestab maale maksud, siis sellega on ta nö maa monetiseerinud/majanduse monetiseerinud. Nüüd hakkab ta seda raha süsteemi kulutama, inimesed aktsepteerivad seda raha, sest neil on maksukohustus selles rahas. Samuti tahavad nad säästa selles rahas, lisaks sellele hakkavad nad omavahel selle rahaga arveldama ja ka need, kellel pole maksukohustust, sest kellegil on ja see loob sellele rahale nõudluse. Peavool seletab seda nii, et fiat raha põhineb usaldusel, mis on kindlasti vale. Mitte mingil juhul ei saa üks tühi lubadus põhineda usaldusel. See lubadus pole tühi, sest majandusagendid saavad maksukohustusi kustutada selle rahaga. Fiat raha on õiguslik konstruktsioon. Mitte kunagi pole niimoodi olnud, et fikseeritud kursi korral laseb valitsus kursi vabaks ja raha väärtus kukub nulli. See ei saa nulli kukkuda, sest majandusagentidel on tarvis seda maksude maksmiseks. Seda näitab Venemaa ja Argentiina kogemus. Ülehinnatud valuuta võib kukkuda palju, kuid jääb siis üsna stabiilsele tasemele, kui just reaalmajanduses midagi kapitaalselt viltu pole nagu Zimbabwes näiteks, millisel juhul riik kulutab defitsiitselt, reaalmajanduse võimekus on hävitatud, ostetakse välisvaluutat, et elanikkonda toita. Kuidagi teisiti ei saagi selle valuutaga minna.

About Kristjan

Defitsiidi terrorismi vastase pataljoni eriüksuslane (finantsignorantsuse vastu võitlemise osakond). Treening: MMT, postkeinsism, Tartu Ülikool Majandusteadus
This entry was posted in Estonian and tagged , , . Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s