Ostsin Pajula raamatu

Ma pean kohe ütlema, et pole isegi veel läbi lugenud kõike põhjalikult. Silma hakkas see, et Pajula mõtlemine rahast on kinni kvantitatiivses rahateoorias, sellepärast räägib ta tihti kullastandardist ja toob kujundlikke võrdlusi kullaga. Selles vast ei saa ka Hardot süüdistada, sest meil praktiliselt teistsugused õpetused täna levinud ei ole. Kuigi Pajula mainib ka teistsuguseid käsitlusi (vähemasti nimetab neid), on tema enda mõtlemine ikkagi kinni kvantitatiivses rahateoorias (veelgi täpsemalt monetarismis).

Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada, vaid tahtsin kirjutada eurosüsteemist, täpsemalt TARGET 2 maksesüsteemist, mis euroalal on. Hardo kirjutab sellest LK 227 oma raamatus nii:

Enne Draghi ülestunnistust peeti euroala liikmesriiklide keskpanku sarnasteks omaaegse Nõukogude Liidu riigipanga kohalike harukontoritega. Jagamatu makseliidu osistena pidid nad tagama selle, et üks euro oleks sama palju väärt nii Saksamaal, Portugalis, Taanis kui Kreekas.  Ühisraha püsimiseks vajaliku konverteerimisgarantii andis Euroopa keskpankade vaheline arveldussüsteem TARGET 2, mille kaudu Portugalist Saksamaale ülekantud euro säilitas seal oma väärtuse.

Maksebilansi krooniliste puudujääkide korral sõltub konverteerimisgarantii Saksamaa keskpanga valmidusest anda Portugali keskpangale defitsiidi katmiseks vajalikul määral laenu.

Oi ei Hardo, niimoodi TARGET2 küll ei toimi. Saksamaa keskpanga tahtest ei sõltu midagi.

Kujutame lihtsustatult, et Portugali keskpangal ei olnud eurosid, et see arveldus keskpankade vahel läbi viia. Selleks väljastab ta nüüd kohustuse, mis läbi TARGET 2 süsteemi muutub automaatselt Saksamaa keskpanga nõudeks, aga mitte nõudeks Portugali keskpanga vastu, vaid nõudeks Euroopa Keskpanga vastu. Need nõuded on eurod. Need ei ole bilateraalsed nõuded ja kohustused Saksamaa ja Portugali vahel nagu Pajula ekslikult väidab. Sellist protseduuri ei ole, et Saksamaa keskpangas saavad targad inimesed kokku ja otsustavad, et kas anda Portugali keskpangale laenu või mitte.  Erasektori poolt tekitatud jooksevkonto defitsiidid saavad sellises süsteemis alati rahastatud. Portugali keskpank ei ole nüüd võlgu mitte Saksamaa keskpangale, vaid Euroopa Keskpangale. Kui Portugal peaks euroala kuradile saatma ja oma kohustuste täitmisest keelduma, siis kahju kannavad kõik liikmesriigid vastavalt oma kapitali panusele Euroopa Keskpangas, mitte vastavalt sellele, et kus ja kuidas need nõuded täpselt tekkisid. Need nõuded on eurod, millele pole peale kirjutatud, et kes kui palju neid laenamisega tekitas. Meie Eestis ei pruugi üldse osaleda selles kabanduse tasakaalutuses Kreeka ja Saksamaa vahel näiteks, aga meie riski suurus selles on vastavalt meie kapitali panusele Euroopa Keskpangas (risk seisneb selles, et Kreeka lahkub euroalalt ja jätab kohustused täitmata).

Hardo jätkab lk 228:

Teiste sõnadega, 2012. aasta suveks olid turud jõudnud järeldusele, et suure granaadiheitja rolli on endale võtnud keskpankadevaheline arveldussüsteem, näinud selles Saksamaale tekkinud kohustusi ning hakanud kahtlema viimase tahtes neid veel kaua aega täita.

Siin on nüüd tegemist nii lihtsa veaga, et ma eeldan viisakusest, et Pajula midagi niisugust ei tahtnud kirjutada. Kohustus jäi ikka Portugali Keskpangale, Saksamaa keskpangal on nõue.

Pajula räägib ka Hans-Werner Sinn’i öeldust ja ilmselt tolle artikkel konkreetsete keskpankade riskide osas seoses TARGET2-ga ongi teda eksitanud. Sinn tõepoolest kirjutas artikli, kus ta ei näinud sarnaselt Pajulale, et TARGET2  nõuded ja kohustused ei ole bilateraalsed. Tollele artiklile ilmus ka väga palju adekvaatset kriitikat, kus kriitikud said väga hästi aru, kuidas TARGET2 töötab.

 

Bundesbank’i president Jens Weidmann kirjutas TARGET 2-st, tema on keskpankur ja ta nimetab euro lagunemist absurdseks. Muus osas oli nagu muusika mu kõrvadele.

Tasakaalutus on kindlasti euro probleem nagu ka Pajula väidab. Arvatavasti utoopilisi projekte laiali ei saadeta ja korrapäraselt neist ei loobuta. Ühtlasi on muidugi hea, et keegi midagi meil kirjutas seoses euro ja rahandusega, selles suhtes tänud Hardole.

Samas soovitan lugejale üsna põhjalikku raamatut euroala kohta, mis mais ilmub. Räägib euro tekkeloost, selle probleemidest jne. Saksa ja itaalia keeles peaks kah ilmuma, ei tea täpselt millal praegu.

 

Kasutatud materjalid:

Hardo Pajula, Majanduslik inimene ja poliitiline loom (2014)

Hans Werner Sinn, TARGET losses in case of a euro breakup

Jens Weidmann, What is the origin and meaning of the Target2 balances?

Wikipedia Target 2

ECB TARGET2

Panin selle nihilisti ka, kuna Pajula seal kirjutab. Praegu vist ootab modede heakskiitu, tõenäoliselt liiga tehniline jutt sealsele publikule.

About Kristjan

Defitsiidi terrorismi vastase pataljoni eriüksuslane (finantsignorantsuse vastu võitlemise osakond). Treening: MMT, postkeinsism, Tartu Ülikool Majandusteadus
This entry was posted in Estonian. Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s