“Valimisstuudio”: riigivõlga peab tõstma ettevaatlikult

“Valimisstuudio”: riigivõlga peab tõstma ettevaatlikult

“Valimisstuudio” debatis väideldi majandus- ja maksupoliitika teemadel. Saates osalesid Jürgen Ligi (Reformierakond), Kadri Simson (Keskerakond), Urve Palo (Sotsiaaldemokraatlik erakond), Anvar Samost (Isamaa ja Res Publica Liit), Martin Helme (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond) ja Enn Meri (Eesti Vabaerakond).

Debati käigus said paika nii erakondade vahelised maksupoliitilised ühisosad kui ka maailmavaatelised erinevused. Näiteks kõik parteid peale Reformierakonna toetavad riiklikku laenukoorumuse tõstmist, kuid seda lisaressurssi peaks kasutama sihtotstarbeliselt teede taristu välja ehitamiseks või kaitseinvesteeringuteks. Samas pakkusid praktiliselt kõik erakonnad erinevaid lahendusi madalapalgaliste inimestega seotud probleemide lahendamiseks.

Alampalgamäära erakorralise maksmise osas leidsid ühise keele Sotsiaaldemokraatide kandidaat Urve Palo ja Keskerakonna esindaja Kadri Simson. Mõlemad leidsid, et alampalga tõstmine 800 kuni 1000 euroni kuus on reaalne ning 2019. aastaks võimalik. Kadri Simsoni arvates peaks riik istuma ühise laua taha tööandjate ja -võtjatega ning ellu viima maksureforme, et ettevõtjatel oleks võimalik maksta kõrgemaid palkasid.

Madalapalgaliste töötajate probleemide lahendamine on pikaajaline protsess

Ka Urve Palo ütles, et alampalga tõstmine on väga reaalne. Tema sõnul pole reaalne, et 2019. aastal teenib madalapalgaline töötaja vähem palka, kui 800 eurot. Palo kinnitusel peab riik investeerima eelkõige inimestesse ja Sotsiaaldemokraadid teevad seda.

Vabaerakonna esindaja Enn Meri jättis oma kommentaari lühikeseks ja ütles, et tema arvates peaksid alampalgamäära omavahel kokku leppima ikkagi tööandjad ja töövõtjad.

IRLi esindaja Anvar Samost aga tõi välja enda erakonna madalapalgaliste maksureformi, mis on tema sõnul adresseeritud inimestele, kes töötavad õmblejate või poemüüjatena. Samuti tõi Samost välja arvutuse, et 600 eurot palka saav inimene maksab aastas 828 eurot tulumaksu, mis IRLi reformi järgi võiks jääda talle osati taskusse.

Teise leeri moodustasid Martin Helme (EKRE) ja Jürgen Ligi (Reform), kes olid vastu alampalgamäära tõstmisele. Mõlemate arvates tooks miinimumpalga tõstmine kaasa endaga tööpuuduse, sest ettevõtjad ei suudaks nii suurt palka maksta.

Martin Helme soovitas hoopis langetada käibemaksu 10 protsendini. Tema hinnangul tooks see endaga kaasa tarbimise suurenemise ning seeläbi kiirema majanduskasvu. Helme arvates ei paranda inimese elujärge mitte ainult tulude suurenemine, vaid ka kulude vähenemine.

Jürgen Ligi arvates on aga kogu alampalga ralli pettus ning kui seda isegi kehtestatakse jõuga kaovad ka töökohad. Ligi sõnul peame leppima, et osad töökohad ongi madala tootlikkusega ning saavad seetõttu ka väiksemat palka. Samuti rõhutas Ligi Reformierakonna programmi tööjõumaksupaketti, kus plaanitakse kahekordset tulumaksumiinimumi tõstmist. Tema väitel mõjutab see ka alampalga määra, sest tööjõumaksude langemise korral suudaksid ettevõtjad maksta kõrgemat palka.

Samuti ütlesid nii Ligi kui ka Helme, et tulumaksuastmetega mängimine ei aita ja majandustootlikkuse tõstmine on prioriteet. Ligi lisas, et Eesti majandus peab tulevikus olema targem ja uute teadmiste rakendamine tootmisesse on pika-ajaline protsess.

Eesti ettevõtluskeskkond peab motiveerima ettevõtjaid, kuid tooma ka maksutulu

Anvar Samost (IRL) sõnul peame tagama ettevõtetele kindla maksukeskkonna. Tema arvates on iga kahe aasta tagant tulnud maksureforme, mis piiravad ettevõtlust ja pärisivad investeerimisvõimalusi. Samost tõi näiteks energeetika sektori, kus on pidevalt soovitud tõsta keskkonnatasusid, mille tulemusena on tõusnud nende ettevõtete maksukoormus üle 60 miljoni euro.

Kadri Simson tõi välja vajaduse taastada 12% ettevõtte tulumaks. Tema sõnul tekkinud teatud maksudogmadest riigi eelarvesse augud. Näiteks tõi ta rahvusvaheliste firmade laenud emafirmadele – meetodi mille abil viiakse Eestist välja tulusid maksuvabalt.

Samuti Urve Palo sõnul vaja kehtestada 7% ettevõtte tulumaks. Tema hinnangul on väga oluline, et ettevõtlus areneks igal pool Eestis. Selleks on Palo arvates võimalik sisse seda ka piirkondlikud maksusoodustused, et soodustada uut ettevõtete loomist maapiirkondadesse. Samuti peab välja ehitama ka teedevõrgu ja seda nii Tallinn-Tartu suunal, kui ka Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Narva suunal.

Jürgen Ligi väitel on kogu pankade süüdistamine utoopia, sest rahvusvahelised suurettevõtted maksavad dividendide välja võtmisel piisavalt tulumaksu. Ligi ütles, et praegune maksusüsteem on aidanud pankadel reserve koguda ning saavad seetõttu tagada hoiuste turvalisuse. Samuti ütles ta, et näiteks Swedbank on maksnud 28 miljardit eurot tulumaksu ja ka tööjõumakse riigile.

Vabaerakonna esindaja Enn Meri rõhutas tootlikkuse puhul, et Eesti töötaja toodab sama palju ühikuid kui Saksa või mõne Skandinaavia riigi töötaja. Mere hinnangul peaks rohkem tähelepanu pöörama ka tootearendusele. Samuti tõi Meri välja, et väliskapitali peaks rohkem Eestisse meelitama ning välisinvestorite grupid on olnud alati meeldivalt üllatunud Eesti majanduskeskkonnas.

Martin Helme tõi aga lauale võlakirjade emissiooni küsimuse. Tema sõnul hakkab Euroopa Keskpank väljastama võlakirjasid ja ka Eesti peaks ära kasutama tekkinud olukorda ning suunama lisaressursid taristu projektidesse, mis toovad riigile raha tagasi nagu näiteks Saaremaa sild.

Anvar Samosti hinnangul peaksime ära lõpetama ettevõtjate kurjategijatena kohtlemise. Tema sõnul on tehtud palju on head koostööd Maksuameti ja ettevõtjate vahel lõhutud. Samost arvates peaks järgmine valitsus seadma majanduskasvu endale prioriteediks ning rahustama ka välisinvestoreid, kellele võib jääda mulje, et Eestit ohustab pidevalt Venemaa ning tegemist on seetõttu ebastabiilse piirkonnaga.

Endise rahandusminister Jürgen Ligis tekitavad aga võlakirjad aga õudu, sest seda laenuraha võidakse kasutatakse ebaotstarbekate lubaduste täitmiseks. Tema sõnul peab käituma tasakaalukalt ja ära kasutama odavamad Euroopa Liidu laenu- ja toetuskanalid. Helme aga vaidles Ligile vastu ja ütles ,et Euroopa Liidu rahastus ei ole odav ning on liialt reglementeeritud.

Majandus- ja kommunikatsiooni minister Urve Palo ütles, et OECD delegatsiooni hinnangul peaks riik laenu võtma just taristu välja ehitamiseks. Ligi vaidles Palole vastu ja arvasmet praeguses majandussituatsioonis oleks Eesti piinlik laenu võtta.

Anvar Samosti arvates peaks Eesti laenuvõtmisega ettevaatlik olema. Samas ütles Samost, et laenukapitalie eest võiks finantseerida taristu välja ehitamist kui ka avalike hoonete renoveerimist, mis tooks endaga kaasa suurema säästu.

Enn Meri Vabaerakonnast aga tõi välja võimaluse investeerida riigilaenuga Kaitseväe suuri hankeid, millega tagataks Eestile kindlam julgeolek.

Kadri Simsoni hinnangul peaks samuti Eesti minema võlakirjade programmiga kaasa, sest kui sellest välja jääme ei saa me oma majandus ja tööturgu arendada. Tema sõnul paneksime programmist välja jäämisega Eesti majanduse põhimõtteliselt seisma.

About Kristjan

Defitsiidi terrorismi vastase pataljoni eriüksuslane (finantsignorantsuse vastu võitlemise osakond). Treening: MMT, postkeinsism, Tartu Ülikool Majandusteadus
This entry was posted in Estonian. Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s