Islandi valitsus teeb kadedaks

Island puts its EU Bid on Ice

The Foreign Minister of Island, Gunnar Bragi Sveinsson, announced that the country has put Island’s plans to join the European Union on ice. 

Foreign Minister Sveinsson issued a formal statement, saying that he had informed the current Latvian EU President as well as the European Commission about Island’s decision to withdraw its EU membership application……

……Island is a member of the European Economic Area (EEA), the European Free Trade Association (EFTA) and a member of the Schengen areas.

Reservations about a full EU membership are also driven by an increasing EU interference in national sovereignty with regard to legislation, the development of a military column within the EU, lack of transparency, money spent on influencing EU election outcomes by infiltrating social media, corruption and interference into domestic economic and monetary policies such as in Greece.

Foreign Minister Sveinsson noted that any future decision about Island’s EU membership would have to be based on the outcome of a referendum. So far, Island is content with its EEA and EFFTA membership.

Ja kõik see, millega meie EL-i astumist argumenteeriti või mis tavavalija referendumil pani jah ütlema EL-ga liitumise kasuks, on Islandil ilma EL-ta. Vabakaubaubandus Euroopa Majanduspiirkonnaga, islandlased saavad viisavabalt reisida EMP-s, saavad töötada EMP-s. Aga neil on veel midagi, neil on suveräänne valitsus, mis islandlaste huvide eest seista saab.  See väike riik peaks eeskujuks olema meile. Eksisid need, kes väitsid, et Islandi valitsus ei saa enam iialgi laenu rahaturgudelt peale võladispuuti brittidega, peale seda, kui paljud jeenilaenud õigustühisteks tunnistati, peale seda, kui pankureid reaalset vanglakaristust kandma pandi jne.

About Kristjan

Defitsiidi terrorismi vastase pataljoni eriüksuslane (finantsignorantsuse vastu võitlemise osakond). Treening: MMT, postkeinsism, Tartu Ülikool Majandusteadus
This entry was posted in English, Estonian. Bookmark the permalink.

Islandi valitsus teeb kadedaks on saanud 4 vastust

    • sk408 ütles:

      Lugesin seda programmi esimesed 16lk ja tundub üsna monetaristlik lähenemine olevat – selle asemel, et majanduspoliitika reaalsete ressurssidega siduda, tahavad nad mingi komitee panna vastutama raha koguse eest, kusjuures see komitee peaks otsustama, kas luua raha kommertspankadele, et need siis seda oma äranägemisel välja laenaksid, või valitsusele, et see seda oma äranägemisel kulutaks. Kustkohast selline tarkade komitee järsku välja peaks ilmuma ja milliste kriteeriumite järgi ta otsuseid tegema hakkab, selleni sissejuhatuses ei jõutud. Ja millest lähtuvalt pangad laenuotsuseid teevad, kuidas vastutus “võlavaba raha” eest jaguneb, millest pankade sissetulek genereerub (kogu maksesüsteem läheb keskpanga haldusalasse ja laenuintressid saab ka keskpank omale – lisasissetulekuna riigile) ei räägitud. Ka sellest polnud juttu, kuidas valitsus keskpanga poolt temale loodud raha kulutama hakkab, öeldi ainult, et sellesse komitee sekkuda ei tohi. Tekst on samas 106lk pikk, äkki seal on veel juttu sellest…

  1. Kristjan ütles:

    “Pangad jätkaks kliendibaasi ja maksete haldamisega. Samuti oleks pangad jätkuvalt laenajate ja säästjate vaheliseks lüliks. Krediiti pangad enam luua aga ei saaks.”

    Need ei oleks siis pangad, vaid laenukontorid. Krediidiloome on endogeenne, seda loovad ka firmad omavahel arveldades(ja isegi inimesed). Kahju, et sellised “monetary crank” ettepanekud nii kõrgele jõuavad, et kohe valitsuste tasemel. Samas märkasin kiiruga lugedes, mitmeid mainstream teooria vastaseid väiteid selles ettepanekus ja see on hea. Need on need positive money cranks UK-st kahtlustan. Nonde ettepanekud midagi ei muudaks, aga see siin tundus veidi erinev. No pankasid tuleks reguleerida nii, et neile ei tohiks öelda, mida nad teha ei tohi, vaid mida nad teha tohivad. Kõik regulatsioonid peaksid lähtuma avalikust huvist. See ettepanek keerab kindlasti vindi üle.

  2. Kristjan ütles:

    Finantskriis saab tekkida ka üldse ilma kommertspankadeta. kujutame, et on rapsiõli tehas, mis ostab talunikelt rapsi, aga maksta ei saa enne, kui õli müüdud. Ta väljastab krediiti mingisuguses vormis, kas maksmata arved, võla- või krediiditähed vms. talunikel on tarvis leib lauale panna ja saavad kaupmehelt oraste peale süüa vms osta, toimub jälle krediidi väljastamine mingisuguses vormis, kaupmees teeb sama hulgimüüjaga jne. Kui rapsiõli tehas pankrotistub, siis algab pankrottide laine, kusjuures kommertspank oleks oma kapitalipuhvritega rapsiõli tehase pankroti välja kannatanud ning selle pikema ajaperioodi vältel kõigi osapoolte vahel ära jaganud, niimoodi toimibki finantssektor.
    Näiteks iga päev saavad paljud ettevõtted kommertspankadest arvelduskrediiti. Kas seda hakkaks tegema keskpank või laenukontorid? See ei ole ju mõistlik jutt. Ka NSVL-s oli krediidiloome endogeenne, nii ei olnud, et keskpank oleks väljastanud krediidi. Ikka riiklikud pangad andsid riigiettevõtetele laene ja “lõid raha”.
    Kui keegi ütleks mulle, et tahab natsionaliseerida kommertspangandust, siis ma ütleksin, et tema poliitiline vaade erineb minu omast, aga need inimesed ei saa aru, millest nad räägivad, nad tahavad neljakandiliste ratastega jalgratast leiutada.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s