MMT kriitika kaldorlastelt

Maksetasakaalutuse kriitika on minu meelest kõige relevantsem MMT aadressil. Ma räägin siin majandusteadlasest Nicholas Kaldorist ja kadorlastest. Kaldor ei ole probleem, aga kaldorlased on.

Ma kõigepealt püüan selle argumendi sisu avada. Lihtsustatud variant MMT-st on selline, et kui koduriigil tekib kaubandusdefitsiit, siis välismaalased tahavad hoida koduriigi valuutat, see on nõudlusleke, koduriigi majanduses tänu impordile nõudlus alaneb ja töökohad kaovad, valitsus peab vastama defitsiidiga, et nõudlus ja täistööhõive taastuks. Valuutakurss alaneb ning sellega hinnatakse ekspordi hind impordi hinna suhtes alla. Riik on alati konkurentsivõimeline ning saab täistööhõivet nautida.

Praktikas ei ole asi nii lihtne.  Impordi nõudlus on reeglina mitteelastne ja koduriigi valuutakursi alanedes isegi koduriigi kaubandusdefitsiit suureneb tihti (võin tuua lausa kümneid näiteid, kus see nii on juhtunud, eriti haavatavad on nn arenevad majandused).  Sellest tuleb inflatsioon, mispeale tõusevad ka ekspordi sisendite hinnad ja võib tekkida üleüldine hinnatõus lihtsalt koduriigis.

Me võime Eesti kohta ette  kujutada teoreetiliselt, et jah, me võime ju rapsiõlist kütust hakata tootma ja oma autotööstuse luua, olgugi et saame aru: sellel on oma hind.  See hind võib olla liiga ränk. Samas, kui sellistesse äärmustesse mitte minna, siis välismaalt imporditavad autod ja kütus on meile väga vajalikud ja vaevalt, et neid üldse saakski asendada kuidagi teiste hüvistega. Selline loogika, et import muutub kallimaks,säilitame täistööhõive ja tasakaalustame kaubandusbilansi, eipruugi alati justkui töötada.

Inglise keeles nimetatakse seda Balance of Payments Constraint. MMT väidab, et ujuvkursiga valitsusel sellist piirangut pole. Kaldorlased väidavad, et MMT-lased on unistajad ja ainult mõned üksikud riigid saavad nii majandust juhtida nagu MMT-lased soovitavad.

Olgu öeldud, et siin ei seisa MMT vastu peavoolu majandusteoreetikud, kes ei saa finantssüsteemi opereerimisest reeglina aru kõige elementaarsemagi tasemel või austerlased. Kaldor sai kindlasti aru, kuidas finantssüsteem opereerib ja ta toetas täistööhõive poliitikat.  Siin on Kaldorilt:

The strategy advocated in my 1965 paper “The Relative Merits of Fixed and Floating Exchange Rates” thus proved in practice futile …

… So the policy which I advocated in the 1960s and developed at greater length in my 1970 Presidential Address to the British Association, of reconciling full employment growth with equilibrium in the balance of payments through adjusting the relationship between import and export propensities by a policy of continuous manipulation of the exchange rate, proved in the event a chimera. The main reason for this was that (along with most economists) I greatly overestimated the effectiveness of the price mechanism in changing the relationship of exports to imports at any given level of income. The doctrine that exports and imports are kept in balance through induced changes in their relative prices is as old and deeply ingrained as almost any proposition in economics.

Nii palju, kui mina olen lugenud MMT-laste juttu sel teemal, siis nad saavad aru, et arenevates majandustes tuleb jälgida kaubandusdefitsiiti ja sellelevastavalt koostada poliitika, mis oleksjätkusuutlik.

Kaldorlased väidavad tihti, et ühegi riigi jooksevkonto defitsiit ei ole pikas plaanis jätkusuutlik ja sellest tekib tööpuudus koduriigis, isegi USA jooksevkonto defitsiit pole jätkusuutlik paljude arvates pikas plaanis. Nad väidavad, et netoeksportijad saavad küll valitsuse defitsiidiga täistööhõive saavutada, kuid nad lihtsalt ei tee seda.

Et nende argumendid tegelikult ei vaidle operatsioonilise reaalsuse vastu, mida MMT kirjeldab, vaid nad ütlevad, et see on mingi teine universum, mida MMT-lased kirjeldavad. Riigid ei saa niimoodi, et jooksevkonto defitsiiti ei rahastata. Nad toovad näiteks Mehhiko, aga ka hiljutise Venemaa.

Lisaks sellele on erafirmadel tihti kohustused välisvaluutas. Minu vastus viimasele oleks, et poliitika ei peaks lähtuma erafirmade riskidest või nende maandamisest, samas võivad isegi riigifirmad olla laenanud välisvaluutas. Ma ei jõua kõike selles argumentatsioonis täna siin esitada, aga loodevasti puudutan veel seda teemat tulevikus.

About Kristjan

Defitsiidi terrorismi vastase pataljoni eriüksuslane (finantsignorantsuse vastu võitlemise osakond). Treening: MMT, postkeinsism, Tartu Ülikool Majandusteadus
This entry was posted in Estonian. Bookmark the permalink.

MMT kriitika kaldorlastelt on saanud 4 vastust

  1. Margus Eimre ütles:

    “Me võime Eesti kohta ette kujutada teoreetiliselt, et jah, me võime ju rapsiõlist kütust hakata tootma ja oma autotööstuse luua, olgugi et saame aru: sellel on oma hind.”
    Oma autotööstuse loomine on selgelt ebareaalne selle peale ei tasu eriti isegi mõtlema hakata, kuid biodiisli tegemist on ka proovitud ja vist on isegi EL-i tasemel kohustus selle ja bioetanooli tootmist suurendada. Samas jäetakse aga asi täielikult “turumehhanismide” otsustada.
    http://arileht.delfi.ee/news/uudised/paldiski-biodiislitehas-palub-pankrotti?id=31108581
    Arusaamatu on aga biodiisli aktsiisivabastuse kaotamine
    http://www.emta.ee/?id=30581
    http://forum.4×4.ee/viewtopic.php?t=34055#p211295

    Tarbimismaksud ja aktsiisid peaksidki olema abinõuks mille abil importi kontrolli all hoida, kohaliku tootmise soodustamiseks võiks aga nende tarbimismakse vähendada

    • Kristjan ütles:

      See, kas biodiisel on tasuv, on sellest küsimusest lahus. Väikese avatud majanduse impordinõudlus võib olla mitteelastne. Ja mõeldud on siin sellist situatsiooni, kus välismaalased ei hoia koduriigi valuutat, vaid importijad ostavad välisvaluutat, mille tulemusel valuutakurss langeb. Impordi hinnad tõusevad, MMT teoreetikud istuvad valitsuses ja säilitavad täistööhõive ning kõrge nõudluse majanduses.

      Ma ei ole mingi ekspert ja proovin tulevikus mõnd sellist situatsiooni lähemalt vaadata. Praegu tundub, et MMT-lased on vähemasti arenenud majanduste osas nõus, et seal peab ettevaatlikumalt sellesse poliitikasse suhtuma. Kaldorlased väidavad, et kõikidel riikidel on maksetasakaalutuse piirang ja seda hoolimata ujuvkursist.

      Mulle tundub, et siis ei oleks IMF-i devalveerimised saanud edukad olla üldse. Ometi on nad olnud seda. MMT väidab, et valuutakurss ei kuku lõpmatuseni ning on mingi alumine piir. Üleüldse tunduvad kapitali liikumised rohkem valuutakurssi mõjutavat kui kaubandusdefitsiit, -ülejääk.

    • Kristjan ütles:

      “Tarbimismaksud ja aktsiisid peaksidki olema abinõuks mille abil importi kontrolli all hoida, kohaliku tootmise soodustamiseks võiks aga nende tarbimismakse vähendada”

      See on protektsionism. Muuseas seoses euro hüpoteetlise kadumisega räägitaksegi just sellest, et riigid langevad protektsionismi. Alternatiivne variant oleks fiskaalliit föderatsioonis. Kui teist teed ei ole iseseisva valuuta näol, siis tuleb välja, et fiskaalliit onmajanduslikult kõige parem?

    • Kristjan ütles:

      Muuseas Margus, mida rohkem ma mõtlen sellele, seda enam olen veendunud sarnaselt Steve Keen’ile ja paljudele teistele, et vaba kaubavahetus võib ilmselgelt nõrgemaid riike kahjustada. Me ei suuda iialgi USA-ga konkureerida näiteks GMO-de või arvuti opereerimistarkvara osas, aga maksma me selle eest peame. Vaba kaubavahetus saaks hästi toimida, kui oleks mingisugune rahvusvaheline koordinatsioon, aga see puudub täna.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s