Jätk Nicholas Kaldor ja BoP Constraint

Ma vaatasin just, et mis Bill Mitchell sellest on kirjutanud:

Modern monetary theory in an open economy

Mõned väljavõtted (jutt on arenevatest majandustest):

MMT will never lead us to conclude that a nation is “living beyond its means” and, should therefore, scale back government spending and private consumption, when there is substantial unused capacity and underutilised resources (particularly labour). In those circumstances, the nation could not possibly be living beyond its means. As a consequence the mainstream policy recommendations are always likely to worsen the situation rather than improve it.

Kristjani märkus: Kaldorlased sõidavad sulle nii sisse, et jooksevkonto defitsiit on nõudlusleke, mille tagajärjel tekib koduriigis tööpuudus. MMT taktikat rakendada ei saa, sest BoP Constraint, valuutakurss kukub, impordi nõudlus on mitteelastne. Kui valitsus vastab defitsiidiga, siis parem mõelgu, kuidas jooksevkonto defitsiiti finantseerida. IMF on viimase instantsi laenuandja.  Nad on nõus üldiselt MMT kirjeldusega operatsioonilisest reaalsusest, aga väidavad, et sellist poliitikat rakendada ei saa.

Bill Mitchell:

Further, MMT does not advocate net public spending per se. There are some growth strategies which will be unsustainable. Overall, a model of long-run growth and sustainable development requires a careful balancing of internal and external forces.

Clearly, when an economy that experiences a depletion of foreign exchange reserves has to take some hard decisions in relation to its external sector, especially if it is reliant on imported fuel and food products. In these situations, a burgeoning CAD will threaten the dwindling international currency reserves.In some cases, given the particular composition of exports and imports, currency depreciation is unlikely to resolve the CAD without additional measures.

CAD-Current Account Deficit-jooksevkonto defitsiit

Ma ei hakka siia kõike kopeerima tollest postitusest. See BoP constraint on kestnud mõnda aega kaldorlastega internetis. Bill ütleb, et poliitika peab olema disainitud nii, et stimuleeritakse nõudlust seal, kus on kodumaised tootmisvõimsused, kodumaine pakkumine. Mainstreamiga ei saa neil teemadel pea üldse arutleda, sest nad vestavad muinasjutte: intressid tõusevad valitsuse defitsiidi tagajärjel jne. Intressid tõusevad sellepärast, et keskpank tõstab neid. Ta tõstab meid tavaliselt sellepärast, et valuutakurss ei langeks. Lõpuks ei pruugi nii kõrget intressi olla, et välismaalased tahaksid koduriigi valuutas denomineeritud finantsvarasid hoida. Kaldorlaste jutt just niisugune ongi, et jooksevkonto defitsiiti peab kuidagi “finantseerima”. Kui intressid enam ei hoia ära välismaalaste tahet koduriigi valuutas denomineeritud finantsvarasid välisvaluuta vastu vahetada, siis pöördutakse IMF-i poole. Kaldorlased ütlevad nüüd, et mis te MMT-lased arvate, et te olete geeniused ja poliitikud ning keskpankurid on kõik lollid.  “jooksevkonto defitsiidiga riigid ei saa täistööhõive poliitikat rakendada. Isegi USA ei saa ja vastab sellele tööpuudusega.”

Aga miks seda jooksevkonto defitsiiti “finantseerida”, kui see nende arvates probleem on? MMT räägib nullintressidest ja see teeb välismaalastele koduriigi “finantsvarad” maitsetuks.

Et selline on minu meelest kõige tugevam argument MMT vastu.  Tee sellega, mis tahad. Midagi selles argumendis kahtlemata on.  Kui kaldorlased lugesid seda Bill Mitchelli postitust, siis kilkasid: aga eksport on kulu ja import on tulu. MMT räägib sellest, et reaalsetes terminites on eksport kulu ja import tulu. Nominaalselt või finantsiliselt on eksport tulu ja import kulu.

Paljud nende argumendid on lihtsalt valed. Näiteks väidavad nad tihti, et paljud riigid ei saa koduvaluutas laenata, seda ei finantseeritavat ära. Iga MMT-lane teab, et see pole tõsi. Valitsuse võlakirjad on riskivabad koduvaluutas denomineeritud finantsvarad ja nende järgi on alati nõudlus. Iseasi jah, et see võib viia valuutakursi kukkumiseni, inflatsioonini kaubandusdefitsiidi suurenemiseni vms, aga mitte, et ei saa väljastada võlakirju.

About Kristjan

Defitsiidi terrorismi vastase pataljoni eriüksuslane (finantsignorantsuse vastu võitlemise osakond). Treening: MMT, postkeinsism, Tartu Ülikool Majandusteadus
This entry was posted in English, Estonian. Bookmark the permalink.

Jätk Nicholas Kaldor ja BoP Constraint on saanud 2 vastust

  1. sk408 ütles:

    Ma olen vahest mõelnud pisut selle mitteelastse impordi nõudluse peale (pole osanud seda sõnastada nii) aga see mõte on katki jäänud, sest normaalses riigis ei esine suurt üle 5% tööpuudust ja kui sellele seltskonnale omal maal omade inimeste hüvanguks tõesti enam mitte midagi teha pole anda siis on heaolu täiuslik ja raha nendele inimestele toetuse maksmiseks peaks igal rindel üle jääma.
    Kui tööpuudus on suurem siis üldiselt on tegu mingi suurema kunstlikult eskaleeritud situatsiooni või looduskatastroofiga ja selliseid asju ei lahendatagi tavaliste eelarvearutelude raames. Eks kindlasti eksisteerib mingi kriitiline mass nii rahvaarvus kui loodusressurssides (Luksemburg?), kus impordisõltuvus on väga suur ja CAD-i tuleb hoolega jälgida. Aga see pole samuti mingi standartolukord.

    • Kristjan ütles:

      Teha on anda neile küll, aga koduriigi elanikkond saab raha ja ostab importkaupasid nüüd selle raha eest. Valitsuse tööprogramm ei pruugi kuidagi ekspordile kaasa aidata.

      Ja see ei pruugi olla enam jooksevkonto defitsiit isegi. Ka selles pole asi, et keegi ei paku välisvaluutat koduriigi valuuta eest,mingi hinnaga ikkagi pakutakse.

      Ma pean ütlema, et see argument on komplitseeritud ja ma ei tea kõike sellest dünaamikast. Kui ma olen varem toonud näiteid, et Rootsi tuli esimesena Suurest Depressioonist välja või Argentiina defaultis ja mõlematel oli valitsuse tööprogramm, siis kaldorlased ütlevad: mõlemad olid tugevad eksportijad. Nad ei vaidle, et MMT poliitikat ei saaks eksportijad riigid rakendada. erinevad indiviidid esitavad erinevaid väiteid muidugi, osad väidavad, et riigid, mis suudavad kapitali ligi meelitada (Austraalia näiteks) saavad ka seda teha. See ongi nende jooksevkonto defitsiidi “finantseerimine”.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s