Kaldorlane MMT kallal

Üks tüüpiline kaldorlane kirjutab nii:

Neochartalism, Original Sin And The Backfire Effect

….Now, it is clear from the above quote that Mitchell admits that nations with government have a constraint on fiscal policy. But the more troublesome fact is that he presents it as if the government doing this had some full volition to not have been indebted in foreign currency.

Incidentally Randy Wray writes a post – his latest and admits nations face a balance-of-payments problem and makes it look as if he has not shifted his extreme views:

I am not flippant about the many real constraints faced by a poor, developing nation. At an early stage of development, imports are very hard to get. The national currency faces little external demand. The world doesn’t want the nation’s produce, so it cannot export. Borrowing foreign currency can easily lead to excessive debt service and financial collapse.

Neither floating nor fixing is going to easily resolve these problems. That MMT does not have an easy solution to them does not, in my view, prove that MMT is flawed. My suspicion is that floating the currency and taking advantage of the sovereign’s ability to spend domestically is a step in the right direction. Capital controls are probably necessary—even more so if the country does not float. Foreign aid is probably necessary to finance needed imports.

[emphasis: mine]

Oh yeah doesn’t prove that the muddle which has come to be known as “modern monetary theory” is flawed? Wow!……

🙂

…….

…..Now the backfire effect: in the “modern monetary theory” blogs, examples such as those of Pakistan are presented as if it was Pakistan’s policy makers huge error to have borrowed in foreign currency and to their fans this appears to strengthen the view that in the supposed world which the Neochartalists fantasize, there is no balance-of-payments constraint. And the error is the failure to recognize that “money” has an international aspect in addition to what it has to do with the government and banks.

At present, the solution is for the world leaders to provide a coordinated fiscal expansion and induce the creditor nations to increase domestic demand and hence increase latter’s level of imports. But the long term solution is to move away from a system of free trade. And that is far from the “MMT” overkill description of the world and overly simplified solutions…….

🙂

About Kristjan

Defitsiidi terrorismi vastase pataljoni eriüksuslane (finantsignorantsuse vastu võitlemise osakond). Treening: MMT, postkeinsism, Tartu Ülikool Majandusteadus
This entry was posted in English. Bookmark the permalink.

Kaldorlane MMT kallal on saanud 6 vastust

  1. sk408 ütles:

    Minu meelest üsna imelikud argumendid. Kui valitsusel pole teist võimalust kui välisvaluutas laenata, siis pole seda võimalust üheski raamistikus, MMT ei olegi mingi “ratsa rikkaks” imerohi ju. Ja kust ta võtab, et MMT sõnul pole valitsusel fiskaalseid piiranguid?
    Ja tema pakutava lahenduse (move away from a system of free trade) mõttest ei saa ma üldse aru.

  2. Kristjan ütles:

    “Ja tema pakutava lahenduse (move away from a system of free trade) mõttest ei saa ma üldse aru.”

    tema lähtub sellest, et Balance of Payments on probleem ja raha trükkides ei saa ülejäänud maailma arvelt elada. Nagu ma olen eelnevalt kirjutanud, ma ei tea kõike selles dünaamikas. Mulle tundub, et üsna suures osas paneb valuutakurss asja paika, aga vaatame Eestit, kui see alustas oma valuutaga:

    Reeglina on eksperdid ja analüütikud nõus väitega, et EEKi kurss oli DEM-i suhtes allahinnatud. Nad tegid lausa nimelt seda, et hiljem ei tuleks devalveerida ja et välisinvesteeringuid riiki meelitada. FIM oli just devalveeritud ja Siim Kallas rääkis, et EEK-il on potentsiaali saamaks põhjamaade kõige stabiilsemaks valuutaks.

    Vaatamata sellele, et EEKi kurss oli nii madal, tekkis Eestil jooksevkonto defitsiit, mis on aastaid kestnud. jooksevkonto defitsiit tähendab seda, et me tarbime rohkem, kui toodame, selle katsime me välisinvesteeringutega.
    Mul on meeles, et tegin 90-date alguses metsas palki ja kohaliku sovhoosi osakonnast sain traktori, et 6 m palgid hunnikusse kokku vedada. Traktor+kütus+traktoristi päevapalk oli 150 EEK-i! Makse tol ajal riigile eriti ei makstud. Meie valuutakurss oli alla hinnatud, ometi ei suutnud me eksportida, sest nõukogude ettevõtete toodangut keegi ei tahtnud läänes. Mõned erandid olid Kalev, Liviko vms. Kas sa tahad öelda, et kui ma oleksin traktoristile maksnud 75 EEK-i reaalsetes terminites, siis oleks meist eksporditiiger saanud? Vaevalt küll.

    1DEM oli 8 EEKi, mina väidan, et kui 1DEM oleks olnud 16 EEKi, ka siis ei oleks me tugevamad eksportijad olnud, sest meil puudus ekspordivõimekus.

    MMT-l on minu meelest arenevate majanduste osas suu vett täis. Jutt, et tuleb ettevaatlikult poliitikat rakendada,on selline eila meila. Aga kuidas siis?

    Kui me väidame, et hind peab õige olema(valuutakurss) ja siis turud puhastuvad, siis just seda väidab laias laastus neoklassikaline või peavoolu teooria. See ei ole õige. Ma ei väida, et sel kaldorlasel õigus oleks, seda asja peaks rohkem uurima. Kas on olnud selliseid majandusi, mis on jooksevkonto defitsiidiga edukalt majandust stimuleerinud? USA ei tule arvesse, sest dollar on maailma reservvaluuta.

    • sk408 ütles:

      “MMT-l on minu meelest arenevate majanduste osas suu vett täis. Jutt, et tuleb ettevaatlikult poliitikat rakendada,on selline eila meila. Aga kuidas siis?”
      Mul on tunne, et hakkan MMT-lasena radikaliseeruma juba, aga pakun, et täistööhõive on prioriteet nr 1 ja selle saavutamiseks tuleb teha kõik mis võimalik. Areneval majandusel (sisuliselt tähendab see, et välja pole veel jõudnud areneda ei ärikontaktid ega töökultuur täiemahuliseks koostööks arenenud majandustega, aga seda ei saagi saavutada üleöö. Asi ei ole kursis, sind ei oska keegi lihtsalt otsida. Kongos või Burkina Fasos ei maksa mahagoni tm pooltki meie männi tm hinnast aga äri tegemine seal on meile tume maa ja saaksime seal kindlasti kõvasti peksa. Selles mõttes tuleb meie poliitikuid siiski tunnustada, et meilt ostmist enam välismaal ei kardeta.) tuleb see “areneva” periood lihtsalt üle elada. Ja seda on palju lihtsam teha ujuva kursiga kui fikseerituga, sest kontaktid ja kultuur saavad areneda ka täishõive juures, stiimulit see ära ei võta (iha importida ei kao kuhugi).
      See, et metsa väljavedu ’90 alguses odav oli ja et seda maailmaturu hindadega kuhugi müüa ei õnnestunud tähendabki sisuliselt seda, et polnud (toimivaid) kontakte. Mina ostsin sel ajal ühele Rootsi liimpuidutööstusele palki kokku ja neile oli see kuldaeg (hiljem läksid nad pankrotti).
      Tegelikult on sellest hea leelotada praegu, aga ei saa öelda, mida ujuvkurss ja täishõive oleks tähendanud korruptsiooni vaatevinklist ja see on üks olulisemaid kriteeriume ühe majanduse “arenenuks” liigitamisel.

      • Kristjan ütles:

        Ma olen nõus, et täistööhõive on prioriteet. Ja MMT-l ei ole selles osas suu rohkem vett täis kui ülejäänutel(arenevad majandused). selles osas olen ka nõus, et ujuvkurss oleks valitsuse poliitikale rohkem ruumi jätnud. Ma ei usu aga, et ilma piiranguteta oleks seda saanud teha. See oleks meie valuuta hävitanud välismaise konkurentsi tingimustes.
        Mina arvasin, et müüsime ikka palki hea hinnaga. vene ajal vedeles tasuta metsas, midagi pidid metsavahile viskama, et koormat saada, nüüd said Soomest vana Lada koorma eest ja vana Lada eest oldi valmis maja ära andma natuke enne seda🙂

        Tooraine nagu palgi hinda ei oleks ujuvkurss nii ehk teisiti mõjutanud. Ütleme nii, et meil olid piirangud pakkumise poolel.

        Ma ei näe sellistes tingimustes täistööhõiveks muud võimalust, kui impordile tollid kehtestada, idee on selles, et import peaks hästi kallis olema, et valuuta ei hävineks.

        • Kristjan ütles:

          õigemini mitte, et import võimalikult kalliks teha, vaid et CAD kontrolli alt ei väljuks, mis oleks võimud ju juhtuda ja see oleks koduvaluuta träšinud

    • Margus Eimre ütles:

      „Vaatamata sellele, et EEKi kurss oli nii madal, tekkis Eestil jooksevkonto defitsiit, mis on aastaid kestnud. jooksevkonto defitsiit tähendab seda, et me tarbime rohkem, kui toodame, selle katsime me välisinvesteeringutega.“
      Väikeses avatud majanduses on ju tarvis nagunii tarvis palju ka importida seetõttu raha madal kurss iseenesest ei vähendagi jooksevkonto defitsiiti. Pigem raha madalam kurss vähendab suurema riigi jooksevkonto defitsiiti, kes ei pea tooraineid importima.
      Selles suhtes oleks olnud oluline see biodiisli valmistamine ikkagi dotatsioonide või maksusoodustuste abil käigus hoida, sest selle võrra vähem oleks tulnud importida naftasaadusi.
      Üldine seisukoht paistab olevat ka selline, et väike avatud majandusega riik ei saa endale „rahatrüki“ abil raha juurde tekitada, tegelikult oleks väikesel riigil just vajalik „raha juurde trükkida“ sest ekspordiga eriti ei õnnestu.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s