Juhtkiri: rahatrükk pole lahendus… või siiski on?

Postimees

Juhtkiri: rahatrükk pole lahendus… või siiski on?

Täna oodatakse Euroopa Keskpangalt «kübarast jänese välja tõmbamist». Keskpanga president Mario Draghi peaks tulema Frankfurdi pangahoone nõukogusaalist ajakirjanike ette sõnumiga, mis Euroopa paigaltammuvale majandusele taas kiirendust annaks.

Keskpanga ülesanne on tagada majandusele «tervislikul» tasemel inflatsioon: see peaks keskpankuritele seatud eesmärgi järgi olema «alla kahe protsendi, kuid ligi kaks protsenti keskpikal perioodil». Viimati oli see näitaja kaks protsenti peaaegu kolm aastat tagasi. Sellel aastal on nii Eestis kui kogu euroalal olnud hinnalangusega kuid (viimati septembris).

Mõõdukat inflatsiooni on vaja selleks, et inimestel ja ettevõtetel oleks motivatsioon investeerida. Kui hinnad pidevalt alanevad, on mõttekas oste ja investeeringuid edasi lükata, sest tulevikus on lootust sama kaup odavamalt kätte saada. Kui ei osteta ega investeerita, jääbki majandus piltlikult öeldes paigal tammuma või kahaneb: ettevõtetel pole oma toodangut kellelegi müüa, inimesed kaotavad töö.

Juba praeguseks ülimadalate intressimäärade ja selle aasta kevadel alustatud rahatrüki eesmärk on, et pangad laenaksid soodsalt saadud raha edasi reaalmajanduses tegutsevatele ettevõtetele. Nii ei ole paraku juhtunud. Odav raha tiirleb finantsasutuste vahel, ent ei jõua uusi väärtusi loovate ettevõteteni. Miks?

Swedbanki juhatuse esimees Robert Kitt selgitas mehhanismi juba enne jaanipäeva Postimehes ilmunud arvamusartiklis «Euroopa majandus – pendel kahes otsas korraga?» (PM 16.06). Ühelt poolt antakse pankadele odavat raha ettevõtetele edasilaenamiseks. Teisalt on majanduskriisist õppust võttes loodud laenamisele karmimad reeglid, mis teevad keskkonna küll turvalisemaks, ent samas pidurdavad investeerimist ja mõistagi ka tarbimislaene. Pangad ei saa üle ega ümber sellest, et laenu tahtval ettevõttel peab oleme ette näidata piisavalt omakapitali.

Kitt kirjutas: «Euroopa on jõudnud väärtuskonfliktini. Otsime kaitset ja kindlustust kõikvõimalike tagasilöökide eest. /…/ Majanduste turgutamiseks mõeldud erakorralised rahapoliitilised meetmed ei anna erilisi tulemusi, kuni distantseerume põhiprobleemidest, milleks on riikide üle jõu käivad heaolu hoidmisele suunatud majandamiskulutused või inimeste kaitsmine inimeste endi eest.»

Selle mõtteviisi järgi võiks rahatrükk anda tulemusi üheskoos teiste muutustega. Vaid väike osa nende muutuste võtmetest on Euroopa Keskpanga käes. Enamik võtmeid on aga liikmesriikide valitsuste ning laiemalt ühiskondade käes. Need on demokraatlikud valikud, mida ühiskonnad peavad langetama, kaaludes, milline on heaolu turvalisuse ja seda kasvatava riskijulguse õige vahekord majandusretseptis. Nii-öelda pärislahendusi oodates vaatame aga, millise jänese siis tõmbab keskpanga nõukogu kübarast täna.

Robert Kitt muidugi eksib, Inglise Keskpank on seletanud seda

Money creation in the modern economy

….The way in which QE works therefore differs from two common misconceptions about central bank asset purchases: that QE involves giving banks ‘free money’; and that the key aim of QE is to increase bank lending by providing more reserves to the banking system, as might be described by the money multiplier theory….

….Importantly, the reserves created in the banking sector (Figure 3, third row) do not play a central role. This is because, as explained earlier, banks cannot directly lend out reserves. Reserves are an IOU from the central bank to commercial banks. Those banks can use them to make payments to each other, but they cannot ‘lend’ them on to consumers in the economy, who do not hold reserves accounts. When banks make additional loans they are matched by extra deposits — the amount of reserves does not change….

Kuigi võib olla piinlik, et Kitt pankurina nii lihtsa asja vastu eksib, aga nad kõik teevad seda.  Alates nobelistide ja pankuritega ning lõpetades investeerimisgurude ja muidumeestega.

Kas siis on võimalik, et nad on võimelised olukorda analüüsima kuidagi? Muidugi pole see võimalik, kui kohvipaksult tehtud analüüsimismeetodite usaldusväärsus kõrvale jätta. Jah, kuningas on alasti.

About Kristjan

Defitsiidi terrorismi vastase pataljoni eriüksuslane (finantsignorantsuse vastu võitlemise osakond). Treening: MMT, postkeinsism, Tartu Ülikool Majandusteadus
This entry was posted in English, Estonian. Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s