Neivelt pankadest ja finantseerimisest

Neivelt: eestlased võiksid säästa sadu miljoneid aastas

Uued rahalised harjumused aitaksid eestlastel säästa vähemalt 200 miljonit eurot aastas, kirjutas Indrek Neivelt.

Neivelt leiab, et tarbijate elu muutub mugavamaks ja kindlasti ka odavamaks. «Arvan, et kui me vaatame ainult pisikest Eesti turgu, siis oleks mõistlik, kui mõne aasta pärast oleks tarbijate kokkuhoid vähemalt 200 miljonit ehk üks protsent SKTst aastas. Pigem võiks see suurem olla,» hindas ta. See on raha, mis jääks tarbijatele, kirjutas Neivelt oma blogis.

Aga selleks peaks ka inimesed oma käitumist muutma ja oma vanadest harjumustest üle olema. Vanas kinni olemine ei aita muutusi teha ja süsteemi efektiivsemaks muuta.

Siin tuleb arvestada sellega, et kui Neivelt räägib tervest erasektorist, siis saaks nii palju säästa, kui välismaa või valitsus oleks defitsiidis. Kui ainult majapidamistest, siis oleks taoline säästmine võimalik ka siis, kui firmad laenaksid rohkem.  Finantsvaral on alati kaks poolt, kui keegi säästab, siis keegi teine peab negatiivselt säästma ehk defitsiiti minema. Mulle jääb arusaamatuks, et miks see peaks ihaldatav olema, et inimesed nii palju oma sissetulekust kulutamata jätaksid. Arvestades meil domineerivat arusaama, et valitsuse defitsiidid on halvad ja jätkusuutmatud, tundub Neivelti plaan jätkusuutmatu.

Uued ettevõtted üle maailma üritavad muuta pangandust. Meil Eestis räägitakse arusaadavatel põhjustel palju Transferwise’ist. Tegelikult käib juba mõni aasta finantssektoris väga kiire toimetamine, näiteks eelmisel aastal investeeriti 12 miljardit dollarit finantstehnoloogia ettevõtetesse. Veel paar aastat tagasi olid summad mitu korda väiksemad, kirjutas Neivelt blogis.

Ajalooliselt on pangad tegelenud hoiuste vastuvõtmisega ja nende väljalaenamisega.

See ei ole õige, ajalooliselt on pangad läbi laenamise tegelenud hoiuste loomisega.  Laen loob hoiuse, mis on pankade kohustus ja iseenda kohustusi ei saa edasi laenata. Neivelt peaks seda küll pankurina teadma.

Tulenevalt kohaliku eluolu tundmise vajadusega, oli mõtteviis ja tegutsemine väga kohalik. «Mäletan, kuidas 1992. aasta kevadel rääkis Rootsi ühe väikelinna hoiupanga juhataja, et laenu tohib anda vaid firmadele, keda kiriku tornist on võimalik näha,» kirjeldas ta kunagist pangandust.

Äriloogika on aga enamusel vanadel pankadel jäänud läbi aastate samaks ja on kontorikeskne. Konflikt seisneb selles, et vana nn kontorikeskne ja regionaalne protsesside ülesehitus ja kaasaegsete tehnoloogiate põrkumine teevad kogu süsteemi väga kalliks ja kohmakaks. «Eesti pangad on suhteliselt uued ja seega on siin see probleem oluliselt väiksem kui enamikus teistes Euroopa riikides,» kirjutas Hansapanga üks asutajaist. Sellegipoolest on täna pankadesse kokku kuhjatud väga palju erinevaid tooteid ja püütakse teenindada kõiki kliente. Tulemuseks on väga kõrged üldkulud ja suur töötajaskond, keda on raske õigesti motiveerida.

Kas panka on vaja?

Kui mõelda arveldusteenustele, siis Euroopas arveldavad täna inimesed enamasti seal, kus kunagi nende vanavanaisa konto avas. Meil arveldavad inimesed enamasti seal, kus tema kunagine tööandja talle konto avas. Või seal pangas, kus tal eluasemelaen on. «Mitte seal, kus talle parimat teenust pakutakse. See ei peaks nii olema. Pärisorjus kaotati juba kakssada aastat tagasi,» sõnas ta.

Lisaks on õige küsida – kas selleks, kui ühel inimesel on raha üle ja teisel puudu, on tänapäeval vaja nende kahe vahele panka?

 

Selleks muidugi panka vaja pole, selleks on meil laenukontorid. Laenukontorid ei loo läbi laenamise deposiite. Finantseerimiseks on meil kindlasti pankasid vaja praeguses süsteemis.

Ma lõpuni ei lähe, Neivelt monetaarsüsteemi toimimist ei mõista. Kas kodulaenud võiksid olla pensionifondides? Võiksid ehk küll, aga pensionifondid laenubuumi rahastada ei saa. Neivelt ei tundu mõistvat pankade funktsiooni meie süsteemis.

 

About Kristjan

Defitsiidi terrorismi vastase pataljoni eriüksuslane (finantsignorantsuse vastu võitlemise osakond). Treening: MMT, postkeinsism, Tartu Ülikool Majandusteadus
This entry was posted in Estonian. Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s