Sakslaste eurotsooni võlgade restruktureerimise plaan

saksamaa euroMr. Schäuble’s ultimate weapon: The restructuring of European public debts

A German plan for revamping the euro-area proposes an automatic mechanism for sovereign debt-restructuring. This mechanism, designed by Berlin’s Ministry of Finance, is designed to prevent any form of risk-sharing between euro-area countries and to confine the costs of fiscal and financial instability primarily within the more fragile countries. From the perspective of debt defaults, the plan could enforce more discipline, but it also risks dramatizing any future episode of financial instability.

The 18 countries sharing the euro are still struggling to recover from seven years of financial troubles that have jeopardized the very survival of the common currency. Since 2010, a slew of different proposals have been put forward for improving either the centralization of the area’s economic governance or, alternatively, for decentralizing the risks and limiting the amount of risk-sharing. The German government seems to have lost faith in any form of centralized governance, and it would rather try to shield German taxpayers from sharing the potential costs of a sovereign debt crisis in other countries.

The plan is described in a letter sent at the end of November by the Ministry of Finance to the heads of the Finance and Budget Committee of the German Parliament. The unpublished missive prescribes an automatic mechanism for restructuring the public debt of any country requesting financial assistance. Once a country asks for help through the European Stability Mechanism (the ad hoc fund established in 2012), for whichever reason, sovereign bond maturities will automatically be lengthened, reducing the market value of those bonds and causing severe losses for all bondholders…..

Minul puudub info, et kui tõsiselt Euroopas sellist ettepanekut võetakse. Eks see katastroofi retsept ole. See ei tööta, võla automaatne restruktureerimine sellisel kujul, kus võlakirjade tähtaega pikendatakse, viib selleni, et turgudel nõutakse kõrgemaid intresse võlgnikriikide võlale (jooksevkonto defitsiidiga riikides). See oli ju põhjus, miks jama üldse tekkis. Sakslastele ei tundu üldse meeldivat, et ECB ähvardas võlakirjade ostmisega ning kriis lõppes. Nad ei taha mingil juhul riskide jagamist teiste liikmesriikidega. Neil on mingil määral ratsionaalne põhjendus selleks ka, mis tegelikult pole kuigi ratsionaalne. Nimelt viib see paratamatult selleni, kus tõepoolest tekib moraalne risk: kuluta võimalikult palju, et teiste liikmesriikide kulul elada. Muidugi ei saa kuidagi ratsionaalseks pidada ka teise poole plaani, mis ütleb, et andke meile raha, küll me tulevikus maksame ära, kui meie majandus kasvab. Tulevikus tekib sama jama, kui “ära hakata maksma” seda võlga .

Ainuõige plaan tehniliselt fiskaalliit, kus liikmesriikidele jääb USA osariikidega võrreldav “iseseisvus” või siis valuutaliit laiali lüüa. Viimane  tundub mulle ikkagi tõenäolisemalt realiseeruv(vähemasti keskpikas perspektiivis). Vahe nende kahe vahel on selline, et kas praeguse poliitikaga jätkamine paneb inimesed Euroopas rohkemat integratsiooni tahtma või siis jõuab poliitiliselt asi sinnamaale, et euro maksumus on liiga suur valijate arvates võrreldes ebameeldiva jamaga, mida eurost loobumine tuua võib.

About Kristjan

Defitsiidi terrorismi vastase pataljoni eriüksuslane (finantsignorantsuse vastu võitlemise osakond). Treening: MMT, postkeinsism, Tartu Ülikool Majandusteadus
This entry was posted in English, Estonian. Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s