IMF on asunud Krugmanide poolele

Steve Bell 18.05.2012 IMFdirect

by Poul M. Thomsen

Greece: Toward a Workable Program

…It is argued that the IMF has made its participation dependent on socially draconian reforms, especially of the pension system. This is not the case. Ultimately a program must add up: the combination of reforms plus debt relief must give us and the international community reasonable assurances that by the end of Greece’s next program, after almost a decade of dependence on European and IMF assistance, Greece will finally be able to stand on its own. This implies an inverse trade-off between ambition of reforms and strength of debt relief—we can certainly support a program with less ambitious reforms, but this will inevitably involve more debt relief….

Nüüd muidugi “kreeka revolutsionäärid” löövad endale rusikaga rinnale, et neil oli õigus ja eurogrupis unistati ebareaalselt.

Minu meelest olid kõik ebareaalsed unistajad ja ka IMF. Ma järgnevalt püüan selgitada, et mis selles IMF-i loogikas valesti on ja mis üleüldse selles võlgade mahakirjutamise loogikas valesti on.

MMT argument on alati, et see on erasektorist finantsvarade konfiskeerimine, kuna valitsuse kohustus on erasektori vara. See argument on kindlasti pädev ja ma isegi täiendaksin seda küsimusega, et kas osa valitsuse poolt väljastatud raha kehtetuks tunnistamine oleks ka hea plaan? Mis eesmärki see täidaks?

Aga ok, meil on siin esiteks tegemist eurotsooniga ja teiseks hoiavad seda võlga valdavalt eurotsooni valitsused. Bloomberg on kokkuvõtte isegi teinud, et kellel kõige suurem avatus on selle riski realiseerumise korral. Who Hurts Most If Greece Defaults?

greek-debt-exposure1

 

 

Näiteks meile oleks see suurem löök kui Saksamaale suhtena SKP-sse.  Kui varem arutleti meie avalikus ruumis, et kuidas lahendada Euroopa võlakriisi, siis öeldi, et rahatrükk keskpanga poolt pole lahendus. Mõned ütlesid veel, et see on enda petmine, mis ei lahenda probleemi ning probleemiks olevat valitsuste kontrolli alt väljunud kulutamine. Isegi püksipissimisest räägiti seoses rahatrükiga, et alguses olevat soe, aga väga lühiajaliselt. Täna selliseid rääkijaid enam ei paista olevat peale Euroopa Keskpanga massiivset rahatrükki, mis pole suutnud inflatsiooni sihtmärki saavutada.

Kas ma arvan, et rahatrükk oleks vajalik, et Kreeka võlg muutuks jätkusuutlikuks? Ei arva. Euroopa Keskpangal tuleb ainult garanteerida see võlg ja siis võib see kasvada kasvõi 1000% Kreeka SKP-st, mingeid probleeme see ei põhjusta. Kas võib tekkida moraalirisk, et liikmesriigid võiksidki kulutada ainult? Muidugi võib see tekkida ja ma arvan, et moraali küsimuses kogu asi ongi praegu.

Kuidas näiteks meie poliitiline eliit seletaks rahvale, et Kreeka võlg ei ole ikka kasumlik investeering versus Euroopa Keskpank pakub sellele garantiid ja see on alati “kasumlik investeering”?

Aga liikmesriikide vahelise tasakaalutuse vastu sellises süsteemis ei saa. Kaubandusdefitsiidiga riikides tuleb sisemiselt devalveerida ja kõrget tööpuudust ning depressiivset nõudlust veel aastaid kannatada.  IMF pakub kärpeid ja depressiivset nõudlust, aga veidi leebemas vormis, kui eurogrupp (Saksamaa) seda soovib. See on Kreeka majandusele kahjulik ning nende majandus opereerib seetõttu allpool oma potentsiaali.

Kogu avalik diskussioon sel teemal toimub selle üle, et kui palju kaubandusdefitsiidiga riikide majandust kahjustada.  Krugman, Piketti, Varoufakis ja Tsipras tahaksid seda lihtsalt vähem teha kui eurogrupp.Täistööhõive eelarvest nemad ei räägi. Nad kõik on öelnud, et võlg on probleem ja seda tuleb vähendada, aga mitte nii palju korraga ja mitte nii järsult.

Me näeme, mis on demokraatiast saanud/saamas Euroopas. Ühtpidi ütlevad skeptikud eurogrupile, et kes olete teie, et tulete Kreekale ütlema, kui palju viimane peaks pensione maksma jne. Teistpidi ütlevad kaubandusülejääkidega riikide poliitika kaitsjad, et see on nonde riikide siseasi.

Mind teeb muidugi kurvaks see, et see teema ei tundu kunagi avalikkuse huviorbiiti jõudvat. Näiteks praegu võiks ju väitjad lagedale tirida, kes ütlesid, et rahatrükk polnud lahendus. Oli küll, oleks kohe lahendanud Euroopa võlakriisi.

Nüüd jääb siis tasakaalutus lahendada ja IMF on asunud Krugmanide poolele? Või tuleb uus võlakriis, sest lahe on mingis pseudokriisis elada koguaeg?

About Kristjan

Defitsiidi terrorismi vastase pataljoni eriüksuslane (finantsignorantsuse vastu võitlemise osakond). Treening: MMT, postkeinsism, Tartu Ülikool Majandusteadus
This entry was posted in English, Estonian. Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s