Võtke erasektorilt raha ära ja pange see kirstu

Rahanduskomisjon toetab Eesti Panga reservi kolmekordistamist

Riigikogu rahanduskomisjon algatas täna eelnõu Eesti Panga reservkapitali suurendamiseks praeguselt sajalt miljonilt eurolt 300 miljoni euroni.

«Tulenevalt suurenenud riskidest Euroopa keskpankade süsteemis, minimaalse kapitalivajaduse hinnangust ja Eesti Panga praeguse kapitalipuhvri mahu võrdlusest euroala keskpankadega ning arvestades, et kapitalipuhvri viimine euroala suhtelisele keskmisele tasemele on pikaajaline protsess, samuti võttes arvesse senist kasumi jaotamise praktikat, kogunenud erireservi ja selle sarnast sisu reservkapitaliga otsustas rahanduskomisjon konsensuslikult algatada eelnõu Eesti Panga reservkapitali suurendamise jätkamiseks 300 miljoni euroni,» ütles rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer pressiteate vahendusel.

Holsmeri sõnul pöördus ettepanekuga langetada otsus reservkapitali suurendamise jätkamise kohta riigikogu poole Eesti Pank.

Eesti Panga kapitalipuhver koosneb põhikapitalist, reservkapitalist ja muudest kapitalipuhvri elementidest ning ulatus 2014. aasta seisuga kokku 451 miljoni euroni.

Eesti Panga seadus sätestab, et reservkapitali võrdsustumisel põhikapitaliga otsustab riigikogu, kas reservi suurendamist jätkata või mitte. Eesti Panga nõukogu otsusega 2014. aasta kasumi jaotamise kohta võrdsustus reserv põhikapitaliga, mis on sada miljonit eurot. Sestap ei saa Eesti Pank mulluse kasumi jaotamise otsust teha enne riigikogu otsust reservkapitali kohta.

Tegemist pole eriti suure summaga, aga selliste kapitalivarude kogumine tuleneb euroideoloogiast.   Samahästi oleks võinud Eesti Valitsus kohustusi (võlakirju) väljastada. Nüüd on see erasektori miinus ja seda ajal, kui majandusel Euroopas kuigi hästi ei lähe. Pea kõikjal räägitakse, et nõudlust napib Euroopas, samal ajal võetakse erasektorilt raha ära ja pannakse see kirstu.  Osad räägivad lausa, et erasektor ei taha tarbida ning süüdistakse isegi kuu ja tähtede seisu.

Enamus arutelusid majandusest algavad ja lõpevad sellega, et kuidas riik rohkem maksutulusid saaks: “kütuseaktsiisi oleks võinud isegi rohkem tõsta, sest kütus on odav”, “kahjulikke magusatooteid võiks kõrgemalt maksustada rahva tervise huvides” (mitte tervislikke madalamalt) jne.

About Kristjan

Defitsiidi terrorismi vastase pataljoni eriüksuslane (finantsignorantsuse vastu võitlemise osakond). Treening: MMT, postkeinsism, Tartu Ülikool Majandusteadus
This entry was posted in Estonian. Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s