Võtke erasektorilt raha ära ja pange see kirstu

Rahanduskomisjon toetab Eesti Panga reservi kolmekordistamist

Riigikogu rahanduskomisjon algatas täna eelnõu Eesti Panga reservkapitali suurendamiseks praeguselt sajalt miljonilt eurolt 300 miljoni euroni.

«Tulenevalt suurenenud riskidest Euroopa keskpankade süsteemis, minimaalse kapitalivajaduse hinnangust ja Eesti Panga praeguse kapitalipuhvri mahu võrdlusest euroala keskpankadega ning arvestades, et kapitalipuhvri viimine euroala suhtelisele keskmisele tasemele on pikaajaline protsess, samuti võttes arvesse senist kasumi jaotamise praktikat, kogunenud erireservi ja selle sarnast sisu reservkapitaliga otsustas rahanduskomisjon konsensuslikult algatada eelnõu Eesti Panga reservkapitali suurendamise jätkamiseks 300 miljoni euroni,» ütles rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer pressiteate vahendusel.

Holsmeri sõnul pöördus ettepanekuga langetada otsus reservkapitali suurendamise jätkamise kohta riigikogu poole Eesti Pank.

Eesti Panga kapitalipuhver koosneb põhikapitalist, reservkapitalist ja muudest kapitalipuhvri elementidest ning ulatus 2014. aasta seisuga kokku 451 miljoni euroni.

Eesti Panga seadus sätestab, et reservkapitali võrdsustumisel põhikapitaliga otsustab riigikogu, kas reservi suurendamist jätkata või mitte. Eesti Panga nõukogu otsusega 2014. aasta kasumi jaotamise kohta võrdsustus reserv põhikapitaliga, mis on sada miljonit eurot. Sestap ei saa Eesti Pank mulluse kasumi jaotamise otsust teha enne riigikogu otsust reservkapitali kohta.

Tegemist pole eriti suure summaga, aga selliste kapitalivarude kogumine tuleneb euroideoloogiast.   Samahästi oleks võinud Eesti Valitsus kohustusi (võlakirju) väljastada. Nüüd on see erasektori miinus ja seda ajal, kui majandusel Euroopas kuigi hästi ei lähe. Pea kõikjal räägitakse, et nõudlust napib Euroopas, samal ajal võetakse erasektorilt raha ära ja pannakse see kirstu.  Osad räägivad lausa, et erasektor ei taha tarbida ning süüdistakse isegi kuu ja tähtede seisu.

Enamus arutelusid majandusest algavad ja lõpevad sellega, et kuidas riik rohkem maksutulusid saaks: “kütuseaktsiisi oleks võinud isegi rohkem tõsta, sest kütus on odav”, “kahjulikke magusatooteid võiks kõrgemalt maksustada rahva tervise huvides” (mitte tervislikke madalamalt) jne.

Advertisements

About Kristjan

Defitsiidi terrorismi vastase pataljoni eriüksuslane (finantsignorantsuse vastu võitlemise osakond). Treening: MMT, postkeinsism, Tartu Ülikool Majandusteadus
Rubriigid: Estonian. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s