Märten Ross ajab Käo-Jaani

Märten Ross: kas intressimäärad on kõrged või madalad?

Otsime vastust küsimusele, mille põhjal kujunevad hoiuste intressimäärad ja miks on need viimasel ajal vajunud nullilähedaseks. Negatiivne intress tundus veel viis aastat tagasi vaid teoreetilisena, kuid sai mõne aasta eest uueks reaalsuseks.

Mitte igal pool ja mitte veel väga laialdaselt, kuid siiski piisavalt, et ka Eesti avalikkust ergutada. Harjumatu on see igal juhul.

Kas ka sisult imelik?

Intressimääraga tähistame me lepingulist lubadust, et keegi meie vara (ajutise) kasutamise eest ka tasu maksab. Aga miks ta seda peaks tegema? Eks ikka seepärast, et tal on seda kapitali ühel või teisel põhjusel rohkem vaja. Panga näitel võib eeldada, et sisselaenatud raha laenatakse omakorda kõrgema intressiga edasi või on seda kapitali ajutiselt vaja muude kohustuste täitmiseks. Sellise lubaduse peale on inimesed valmis oma tarbimist edasi lükkama.

Aga mis juhtub siis, kui pangal pole seda kapitali vaja? Või on seda kapitali nii palju, et selle eest tavapärast hinda maksta ei taheta? Küllaldaselt on ju näiteid, kuidas vara hind kogunisti langeb. Seda küll mitte tingimata laenulepingutes, aga näiteks aktsia-või kinnisvaraturul, kus investeeringuid (ehk säästmist) teostatakse valdavalt selliste lepingutega, millega keegi ei garanteeri mingit tootlust. Isegi vastupidi – seda lubadust on lausa keelatud reklaamida. Ja kui siis „see aeg” majandustsüklist tulema satub, on varade hinnad paljude meelehärmiks ka langenud. Selles võrdluses võib „ainult natuke” varakaotust või negatiivset hoiusetootlust tunduda lausa lotovõiduna.

Seega, intressimäär väljendab kahe osapoole vahelist kokkulepet ja valmidust spekuleerida kapitali turuhinnaga. Hinnad aga nii tõusevad kui ka langevad ning selliselt võttes ei pruugiks ka väärtuse langus võlalepingutes arusaamatu olla…….

Kahjuks ei saa Rossi artiklit küll kuidagi heaks kiita. See on laenatavate fondide teoorial põhinev. Too teooria räägib, et on laenuandjad ning laenusaajad ning laenatavate fondide turg siis puhastub mingi hinna juures. Meie pangandussüsteem niimoodi ei opereeri.
Intressid on sellepärast madalad, et keskpank on need madalale seadnud. Tõsi, “klassikalises süsteemis” hõikab keskpank küll välja ainult üleöö intressi ja hoiab seda ning kõik ülejäänud intressid järgivad seda intressi (“joonduvad selle järgi”). Märten Rossi loogika järgi on kapitalihoidjad ja selle vajajad ning need siis kohtuvad turul ja kujuneb hind. Kahjuks ei ole see nii.

Tehniliselt on lühiajalised intressimäärad muidugi keskpankade rahapoliitika otsene peegeldus, väljendades nende hinnangut tulevasele inflatsioonile ja majanduskasvule. Põhimõtteliselt näitavad ka pikaajalised intressid ju järgmiste aastate oodatavate lühiajaliste intresside ootusi. Kuid selline otsene mõju peab paika ainult lühiajaliste nominaalintresside osas. Reaalintresside üle pole keskpankadel otsest võimu.

Seega võib madalate reaalintresside põhjuseid otsida pigem üleilmsetest kapitali nõudluse ja pakkumise trendidest. Triviaalsena tunduv tõdemus peidab paraku endas risti-põiki vastupidiseid järeldusvõimalusi.

Pikaajaliselt ka ju määravad intressid keskpangad. Ma ei saa aru, kuidas saab niimoodi järeldada, et pikaajaliselt reaalintress pole keskpanga poolt määratud? Et siis inflatsioon pole otseselt keskpanga poolt määratud? Ja sellest tuleb välja, et reaalintress pole keskpanga poolt määratud? Tegelikult on asi nii, et mingil põhjusel hakkavad monetaristid väitma, et meil on ikkagi tegemist mingisuguse turuintressiga, mille on määranud turg. Ning siis järeldavad, et kapitalile pole nõudlust.

About Kristjan

Defitsiidi terrorismi vastase pataljoni eriüksuslane (finantsignorantsuse vastu võitlemise osakond). Treening: MMT, postkeinsism, Tartu Ülikool Majandusteadus
This entry was posted in Estonian. Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s