Hitleri võlg

ma panin nihilisti sellise teksti:

Riigis on majanduslik ja poliitiline kaos, valitsus on pankroti äärel ja rakendab radikaalset kasinuspoliitikat. Riigitöötajate palkasid kärbitakse palju, makse tõstetakse. Tööpuudus kasvab plahvatuslikult, SKT satub vabalangusse. Inimesed kaklevad tänavatel, pangad kukuvad kokku, rahvusvaheline kapital põgeneb. Saksamaa 1931, valitsusjuht on Heinrich Brüning, “nälja kantsler”, kes sõidab parlamendist teerulliga üle, teeb seda presidendi erakorralisi dekreete kasutades. Kahe aasta pärast saab võimule Hitler, kaheksa aasta pärast algab 2. Maailmasõda.

Kas Hitler osutub edukaks majanduspoliitikas? Jaa. Tööpuudus sisuliselt kaob, ausse tõstetakse saksa tööline. Viimased hakkavad nüüd isegi Vahemere ääres puhkama tänu valitsuse dotatsioonidele (see ei pruugi täna eriti muljet avaldada, aga hei, need olid 30-dad, see oli ennekuulmatu siis). Kuidas Hitler seda teeb, kas ta on geenius finantsist? Nii palju, kui mina olen lugenud natside kohta, võin öelda, et nad selles vallas tänastest poliitikutest küll ei erinenud. Nad tegid seda keinsistliku majanduspoliitikaga ja kulutasid defitsiitselt. Neil olid ka mõned skeemid, et varjata valitsuse suuri defitsiite ja militaarkulutusi. Samuti ei järginud nad tänapäeval pühaks peetavat vaba kaubavahetust ning kapitali liikumisele olid seatud piirangud.

Miks siis tänased majandusteadlased Hitleri Saksamaa näitel tööpuuduse kaotamisest ei räägi näiteks?  Esiteks võib olla ideoloogilistel põhjustel, mitte midagi head ei saanud ju selliselt värdjalt tulla. Ometi NSVL ja USA võtsid jet mootorite tehnoloogia üle natsidelt ja palju palju muud. Teiseks pole majandusteadlased minu meelest kunagi tegelenud mingite ideede genereerimisega, et teeks nii ja ehk saab parem. Nende roll on olnud alati poliitilise režiimi tegevuse ja otsuste õigustaja olla. Me nägime seda Ilvese ja Krugmani saagas, kus mitmed meie õpetatud mehed avalikkuses lollusi rääkisid. Kolmandaks on nad ideoloogiliselt mõjutatud vaba turumajanduse superioorsuse poolt, et see pidi olema kõikidest maailmadest kõige parem. Me kõik oleme ja meil kõigil on mingisugune ideoloogia.

Tagasi Saksamaa juurde tulles. Mis siis vahepeal juhtus? Me kõik oleme kuulnud turgude rahastamise jutte seoses võib olla Kreeka ja veel mõne riigiga. Kui riik oli pankroti äärel 1931, siis kuidas õnnestus Hitleril turge veenda endale laenama, et defitsiitselt kulutada? Vastus sellele küsimusele on palju lihtsam, kui sa ehk praegu ette kujutada oskad. Saksamaal oli oma ujuvkursiga valuuta, mida ta ei pidanud kuskilt välismaalt laenama. Selliseid riike on palju tänapäeval, USA, Jaapan, Canada jne. Nende riikide valitsused ei saa maksevõimetuks muutuda selles valuutas denomineeritud võlas, mida nad ise väljastavad. Vabatahtlik maksmata jätmine on muidugi võimalik, kui te mäletate debatte võlalae tõstmise kohta USA Kongressis. Ajaloost pole ühtegi näidet võtta, kus ujuvkursiga valuutaga riik oleks defaultinud võlas, mis oli denomineeritud koduvaluutas. Venemaa tuleb ehk lähedale, neil oli rubla kurss fikseeritud, nad lasid kursi vabaks ja siis defaultisid. Keskpangas lasti tuled surnuks tookord Venemaal.  :)  Välisvaluutas laenamisi ja IMF-i poole pöördumisi on olnud. Meenub kunagi Itaalias toimunu, kui nad veel liiri kasutasid. Valitsus oli veendunud, et neil on liirid otsas ja taheti IMF-i poole pöörduda, kuid lõpuks valitsus teatas, et IMF-i pole tarvis ning valitsus sooritab kõik maksed tähtajal. Kui sa oled kasinuse ja kõva valuuta pooldaja, siis olgu öeldud, et Itaalial oli väga kõva majandus. 1991-l aastal oli see neljas majanduslik hiiglane maailmas, secondo sorpasso (küll lühiajaliselt).

Aga miks siis näiteks IMF Jaapanit noomib ja ütleb, et tulevikus võib Jaapani võlg problemaatiliseks osutuda? Või ütleb, et USA võla reitingu alandamine on väga tõsine sündmus USA jaoks? Siin on arvatavasti mitmeid põhjusi, et miks rahvale hirmujutte räägitakse. No esiteks, kui rahvas saab teada, et valitsusel ei saa raha kunagi otsa, siis hangudega Toompeale. “Ära valeta, et raha on otsas.”🙂

Teiseks vast see, et praegune neoklassikaline majandusteooria ei sobi kuidagi kokku selle kontseptsiooniga. Kui nüüd tulla välja väitega, et investorid ei tee teenet valitsusele viimase võlakirju ostes, vaid valitsus teeb teene investoritele neid müües (et viimastel oleks koht, kus riskivabalt oma raha deponeerida ning intressi teenida sellelt), siis see on vastuolus praegu prevaleeriva ideoloogiaga.  Praegune paradigma räägib ju sellest, et erasektor veab ja valitsus elab erasektoris tegutsevate innovaatliste ettevõtjate armust. Seda, et valitsus on raha monopolist, ei tunnista neoklassikud. Nende jaoks on oluline reaalmajanduses toimuv ja rahandusele nad erilist tähelepanu üldse ei pööra. Näiteks kriis on nende jaoks kriis reaalmajanduses, mis lihtsalt kajastub finantsides.

Mis selle eurotsooniga siis on? Euro adopteerides muutusid kõik eurot kasutavad riigid raha väljaandjatest raha kasutajateks (kuigi isegi selline kirjeldus pole päris adekvaatne, euro on pretsedenditu, sellist eksperimenti pole varem ajaloos olnud). Nagu sina ja mina, nagu erafirmad, kohalikud omavalitsused jne. Kahjuks ei toonitatud seda kunagi eurodebattides, et milline suur erinevus see on. Siim Kallas ütles mõni aasta tagasi intervjuus Kreeka võlakriisi ja võimaliku lahkumise kohta euroalalt, et mis vahet sel on, mis nimi valuutal on. Kreekal olevat ikkagi samad probleemid lahendada, ükskõik millise valuutaga. Selline statement ütleb mulle, et ta ei mõista euroala probleeme. Võib olla on tõesti Kreekas mingisugused probleemid lahendada, aga ilmselt oleks seda lihtsam teha, kui sellist kõrget tööpuudust poleks. Selles süsteemis tavaline inimene ei orienteeru ja soovib diskussiooni koheselt lõpetada, kui ta finantsterminitega üle külvatakse. Nii ei saa ta aru, et midagi valesti oleks, kui iiri valitsus sunnitakse pankasid päästma vms.

Järgnevas videos ütleb majandusteadlane Paul Samuelson, et miks seda hirmu kultiveerida on vaja seoses valitsuse võlaga.

About Kristjan

Defitsiidi terrorismi vastase pataljoni eriüksuslane (finantsignorantsuse vastu võitlemise osakond). Treening: MMT, postkeinsism, Tartu Ülikool Majandusteadus
This entry was posted in Estonian. Bookmark the permalink.

Hitleri võlg on saanud 2 vastust

  1. Meelis ütles:

    Kas arvad, et keegi ei usu, ei saa aru?

    • Kristjan ütles:

      noh, ega mu tekst sinna eriti ei sobi, nende jutud on teistsugused seal, nad räägivad võlast ja majandusest filosoofilisel tasemel, eks see kastist väljas oli sealse lugejaskonna jaoks

      seda usub täna enamus teadlikumast seltskonnast, et euroga on midagi valesti, aru nad sellest ise ei saa, aga kuulavad arvamusliidreid ning usaldavad noid

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s