MIS SELLE HELIKOPTERI RAHAGA VALESTI ON?

Teema on jõudnud nüüd ka meie ajakirjandusse. Tänane Postimees kirjutab: Igaühele tuhat eurot kätte? Keskpank on vastu.

Idee järgi “trükiks” Keskpank raha ja annaks igale kodanikule näiteks 1000 eurot kätte, need kulutaksid selle majandusse ja see stimuleeriks majandust. Erinevatest summadest on räägitud, aga põhiidee on just selline. Minu teada kasutas Milton Friedman esimesena seda mõistet.

Selle idee juures hakkab minu meelest eriti hästi silma see, et inimesed ei saa küllalt hästi aru, kuidas meie süsteem opereerib. Esiteks ei tee keskpankurid kulutamise ja maksustamise otsuseid, see on fiskaalpoliitika ning nendel inimestel on demokraatlik mandaat, kes selle otsuse teevad. Nad on vastutavad valija ees. Selline stimuleerimine võib olla liiga suur, mis võib inflatsiooni põhjustada või see stimuleerimine võib olla liiga väike ja mina tahaks küll, et valijal oleks keda süüdistada,versus näotud tehnokraadid Euroopa Keskpangas, kellega valijal igasugune side puudub. Aga see, mida mina tahaksin, ei ole siin oluline. Helikopteriraha on fiskaaloperatsioon. Kui me arvaksime, et see on vajalik, siis seda otsustaksid poliitikud. No näiteks nii, et Riigikogu otsustaks igale inimesele mingi summa üle kanda. Selleks tuleks valitsuse eelarve defitsiiti lasta, mille vastu on fetiš Euroopas, lisaks sellele on eelarvereeglid EL-i aluslepingutes kirjas, see ei pruugi õnnestuda kõikides liikmesriikides tänu sellele.

Kui sa oled jälginud keskpankade tegevust Rootsis, USA.s jne, siis keskpangad ei korralda kunagi pankade bailoute näiteks, Chryslerit ei päästnud Föderaalreserv, selleks tuli otsus Kongressilt. Euroopa Keskpangale selliste volituste andmine oleks küll väga imelik. Samuti oleks väga imelik, kui euroopa Keskpank peaks hakkama mingisugust sotsiaalpoliitikat ajama, see ei ole nende funktsioon üldse.

Tänane artikkel Postimehes lugejat eriti ei aita, see kubiseb sellistest ebaloogilistest ja kohatutest väidetest, et näiteks võlg on liiga suur jne. Aga on ju osadel liikmesriikidel probleeme olnud oma võlaga, kus turud ei ole enam tahtnud ära rahastada seda võlga? Nii kaua on olnud, kui Euroopa Keskpank on poliitilise otsuse vastu võtnud, et see võlg saab rahastatud ja siis “on turud rõõmsasti seda võlga rahastanud”. Euroopa Keskpangal on päris mitmeid võimalusi, kuidas ta saab seda teha. Näiteks aktsepteerida liikmesriigi võlga laenutagatisel, seda võlga kokku osta jne. Mario Draghi “whatever it takes” lõpetas Euroopas võlakriisi ilma, et EKP oleks pidanud reaalselt midagi tegema.

Fiskaal- ja monetaaroperatsioonide vahel on oluline erinevus. Fiskaaloperatsioonid (valitsuse defitsiit, ülejääk) muudavad erasektori neto finantsseisu, monetaaroperatsioonid seda ei tee. Keskpankadel on  volitused teostada monetaaroperatsioone, parlamentidel fiskaaloperatsioone. Kui valitsus defitsiitselt kulutab, siis suureneb erasektori finantsrikkus. Kui EKP teeb kvantitatiivset lõdvendamist (rahvasuus ja ajakirjanduses tuntud rahatrüki nime all), siis erasektori finantsrikkus ei suurene. Üks finantsvara vahetatakse teise vastu, võlakiri raha vastu. See ei tähenda, et võlgnikul võlg kadus nüüd, ta peab ikkagi võlga teenindama.

Helikopteri raha on fiskaaloperatsioon ja kes seda ideed pooldab, see peaks lõpetama selle nõudmise EKP-lt.

About Kristjan

Defitsiidi terrorismi vastase pataljoni eriüksuslane (finantsignorantsuse vastu võitlemise osakond). Treening: MMT, postkeinsism, Tartu Ülikool Majandusteadus
This entry was posted in Estonian. Bookmark the permalink.

MIS SELLE HELIKOPTERI RAHAGA VALESTI ON? on saanud 2 vastust

  1. Madis ütles:

    Helikopterirahast on meie ajakirjanduses kirjutatud vähemalt poolteist aastat.
    http://ekspress.delfi.ee/kuum/madis-aben-miks-trukkida-raha-juurde?id=70644391

    Tõsi on, et sellel on fiskaalpoliitika sugemeid, aga kui valitsused ei taha oma kasinuseihaluses majandust kosutada, et aidata keskpangal inflatsioonieesmärki täita, siis oleks see EKP peaökonomisti ja mitmete teiste sõnul täiesti legaalne võimalus inflatsiooni tekitada.

    • Kristjan ütles:

      ECB on üks troika liikmetest ja peamine reeglite “enforcer” (tõmbab likviidsuspistikuid seinast välja jne). Reeglite järgi käitunud riikide majandused on jamas, sest lõdvemat fiskaalpoliitikat pole lubatud (kõik liikmesriigid pole küll isegi piiridesse jäämist ära kasutanud, aga ideoloogia on olnud selline, et valitsuse defitsiidid on ebamoraalsed ja tasakaalus või ülejäägiga eelarveid on nähtud vooruslikena). See plaan on selline, et liikmesriikide valitsustel seda teha ei lubata, aga ECB-l lubatakse. Mina selle legaalsuses nii kindel poleks. Aga ma olen kaugel olemast juriidiline ekspert. Kuidas selle optika sulle paistab Madis euroskepsise populaarsuse taustal? Demokraatlikult valitud rahvusriikide valitsuste käed on seotud, EL-i tehnokraatide omad mitte. Ma muidugi väga ei imestaks, kui see hullumeelsus täide viiakse. See kuulub minu hinnangul huumori rubriiki, küll vist veidi erinevatel põhjustel kui enamusel, kes nii arvavad.

      http://majandus24.postimees.ee/3755505/brussel-asub-portugali-ja-hispaaniat-trahvima?_ga=1.246984772.1779916372.1441787816

      Muidugi inimesed saaksid ECB-lt tšeki ka Portugalis ja Hispaanias?

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s