Margus Eimre: Hardo Pajula emotsionaalne majandusmõte

Vastukaja: Hardo Pajula emotsionaalne majandusmõte

Hardo Pajula saab arvamuste avaldamiseks üsna tihti ja suurelt Postimehe paberlehe lehepinda. Tasuks aga pisut analüüsida nende üsna emotsionaalsete arvamuste loogilist ülesehitust ja seda, mida ta nende arvamustega õieti öelda tahab.

Näiteks on ta kirjutanud arvamuse Jaapani riigi 1930ndate defitsiitsest kulutamisest ja selle tagajärjest: «Takahashi jutlused pead tõstvast inflatsioonist ei mõjunud raha maitse suhu saanud armeele eriti veenvalt ning ohvitseride radikaalsem osa hakkas rahandusministris nägema Jaapani rahvuslike huvide reeturit. 1936. aasta veebruaris toimunud riigipöördekatse käigus tappis Takahashi magamistuppa tunginud mässuline leitnant ministri püstolilasuga. Sellega olid Takahashi armeed puudutanud struktuursed reformid lõppenud ja Jaapani tee tulevasse sõtta avatud.» (PM 17.12.2013)

Siit järgneb loomulikult küsimus, kas ka praegu läheb nii (vt nt «Jaapani riigivõlg üle kvadriljoni», ÄP 14.08.14). Ühes oma varasemas arvamuses kirjutab Pajula küll Jaapani teest (PM 7.08.2012), aga seejuures ei sõnagi Jaapani valitsuse defitsiitsest kulutamisest ja selleks ajaks juba kogunenud üsna suurest riigivõlast, mis oli kindlasti ka siis juba üle 200 protsenti SKTst.

Seejuures on Jaapani SKT elaniku kohta Vikipeedia andmetel suurem kui Saksamaal, samuti on jaapanlaste keskmine eluiga maailmas üks kõrgemaid. Jaapani SKT on elaniku kohta 38 341 USA dollarit, Saksamaa SKT elaniku kohta 33 023 USA dollarit.

Hiljuti avaldatud arvamuses (PM 14.09) on Hardo Pajula väitnud: «Revolutsiooniga silmitsi seisval ülemklassil on põhimõtteliselt kaks võimalust. Esiteks ülestõus jõuga maha suruda (1848. aasta Juunipäevad Prantsusmaal) või üritada reformidega alamklassi toetus võita – see tee valiti pärast Teist maailmasõda. Reformid kujutavad endast sisuliselt alamklassi äraostmist ja nõuavad väga palju raha (mitte et esimene võimalus nüüd odav oleks).»

Lugupeetud toimetus võiks temalt küsida, kas ta eelistaks siis lõppkokkuvõttes esimest varianti, kuna ta teisele võimalusele ilmselgelt vastu seisab. Eesti rahvale Pajula loomulikult meeldib, sest eesti rahvatarkuski väidab: «Laenuleib ja laastutuli ei kesta kaua. Võlg on võõra oma.»

Tuleks ehk aga siiski pisut rohkem selgitada rahvale majanduse tegelikke toimimispõhimõtteid.

Margus Eimre,

TÜ patofüsioloogia vanemteadur, dr med (arstiteadus)

Respekt Margus. Pajula jutu taga on ideoloogia, Pajula on konservatiiv. Pahatihti aga jääb lugejale mulje, et tegemist on majanduseksperdiga. Ma olen veendunud, et Margus, sk408, Aivaka jne seljataksid Pajula ruttu, kui jutt läheks rahandusele ja finantsidele. Ma olen ise ka proovi teinud ja näiteks Pajula raamatut kritiseerinud, kus ta räägib eurotsoonist niisugust juttu, et seda on häbi lugeda. Pajula ei vasta kriitikale. Ta on üks pseudointellektuaalidest meie avalikus ruumis.

Mis puudutab Jaapanit, siis tasub vaadata Jaapani tööpuuduse andmeid, lisaks sellele ei langenud kunagi Jaapani SKP oluliselt. Sellise kinnisvaramulli lõhkemise peale oleks ootuspärane, et tuleb Suurele Depressioonile omane langus. Valitsuse defitsiitne kulutamine ei lasknud sellel juhtuda. Sellepärast ei tulnud kriisi ka Hiinas ja Austraalias, sest need valitsused vastasid stiimulpakettidega üleilmsele finantskriisile, kui meie kärpisime ja Pajula kirjutas ajalehes tublist väikeriigist, mis eurokriteeriumid täitis.

About Kristjan

Defitsiidi terrorismi vastase pataljoni eriüksuslane (finantsignorantsuse vastu võitlemise osakond). Treening: MMT, postkeinsism, Tartu Ülikool Majandusteadus
This entry was posted in Estonian. Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s