Majanduseksperdid ja eurotsooni inflatsioon

Artikkel on aastast 2012

Lepik: viie aasta perspektiivis tõuseb Euribor kindlasti üle nelja protsendi

Praegu nii Euroopas kui USAs toimuva rahatrüki juures ei suudeta inflatsiooni allapoole tuua ning see jääb ka edaspidi Euroopa Keskpanga eesmärgiks seatud kahest protsendist kõrgemaks, tõdesid eksperdid Tallinnas Nokia kontserdimajas toimuval investeerimismessil Rahakompass 2012.«Pigem ei suudeta inflatsiooni alla tuua. Inflatsioon hakkab kasvama kiiremini kui keskpankurid täna ootavad,» lasusus Tarkrinvestor.ee asutaja Kristjan Lepik. «Kui küsida, kas viie aasta perspektiivis läheb Euribor üle nelja protsendi piiri, siis kindlasti,» kinnitas Lepik. Kuue kuu Euribori on peamine kommertspankade väljastavate laenude alus.

 

6 kuu euribor on -0,273% praegu 😂

«Ideaaliks olevat alla kaheprotsendilist inflatsiooni me tõenäoliselt ei näe,» lausus Maris Lauri, märkides, et kui see peaks juhtuma, saab see olema väga lühiajaline periood.

Tegelikult juba üsna pikalt Maris😂, ECB on vastupidiselt meie majandusekspertide prognoosidele olnud hädas liigmadala inflatsiooniga ja seda suure koguse rahatrüki taustal.

 

Advertisements

About Kristjan

Defitsiidi terrorismi vastase pataljoni eriüksuslane (finantsignorantsuse vastu võitlemise osakond). Treening: MMT, postkeinsism, Tartu Ülikool Majandusteadus
Rubriigid: Estonian. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 Responses to Majanduseksperdid ja eurotsooni inflatsioon

  1. Vello ütles:

    Aga varainflatsioon?

    https://www.aripaev.ee/arvamused/2017/12/13/peeter-koppel-tagasitulek-normaalsusesse-jaab-ara

    Tagasipöördumist harjunud normaalsusesse, kus raha on raha samas tähenduses, mis ta oli enne seitsme triljoni trükkimist, on raske ette kujutada, kirjutab SEB Eesti privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.

    Mõned aastad tagasi sai püstitatud hüpotees, et arenenud maailm on piisavalt suures hädas selleks, et rahatrükk saab olema massiivne ning leidma aset ka Euroopas, kus seda toona tundusid mitmete jõuliste väidete kohaselt takistavad „institutsionaalsed ja juriidilised“ realiteedid. See hüpotees osutus õigeks ning peagi avastasime me end maailmast, kus raha said tasuta (!) küsitava maksejõuga institutsioonid küsitava väärtusega tagatise vastu.

    Hüpoteesi osana sai eeldatud ka seda, et selline tegevus peab mingil moel olema inflatsiooniline. Umbes seitse triljonit trükitud dollarit hiljem oleme sunnitud nentima, et „ei“ ja „jah.“ „Ei“ tarbijahinnaindeksi kontekstis, kuid „jah“ vara hindade kontekstis. Nullintresside ja rahatrüki maailmas on ülespoole liikunud praktiliselt kõik riski kandvad varad alates aktsiatest ja lõpetades kollektsioneerimisväärtusega kellade ja autodega. Seega just viimane hüpoteesi komponent ehk varahindade inflatsioon oli investori jaoks olulisim, kuid ka kõige raskemini omaks võetav

    • Kristjan ütles:

      Aktsiaturgude tõusmine inflatsioon? 🙂
      Kas investorid on nördinud, et nad rikkamaks on saanud tarbekaupades ja inimtöötundides, aga investeerimisvarades vaesemaks pole jäänud?
      Las püstitab edasi oma hüpoteese 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s