Mis siis saab, kui hiinlased hakkavad massiliselt USA võlga müüma?

About Kristjan

Defitsiidi terrorismi vastase pataljoni eriüksuslane (finantsignorantsuse vastu võitlemise osakond). Treening: MMT, postkeinsism, Tartu Ülikool Majandusteadus
Pilt | Rubriigid: English, Estonian. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

4 Responses to Mis siis saab, kui hiinlased hakkavad massiliselt USA võlga müüma?

  1. sk408 ütles:

    Kristjan, lugesin alljärgnevat kommentaari ja pole ise niimoodi mõelnudki varem selle peale, kas viitsid mõne artikli kribada, mis sinu arvates seda põhjustab.
    “Et minna teise riiki, oli vaja viisat tollelt maalt ja ka kõigilt teistelt, kust pidi läbi sõitma. Väliskaubandust kitsendasid sisseveotollid. Tõusid kaitsekulud. Mida enam see sulgumine vaesestas elu, seda enam võis paista ainsa lahendusena laiendada oma eluruumi naabrite kulul.” Selline mõttekäik võib olla filosoofiliselt ilus ja tunduda isegi loogiline, kuid faktidega sel jutul eriti mingit pistmist pole. Tööstusrevolutsioon juhtus “protektsionismi viljastavates tingimustes”. Protektsionism oli levinud kõigis lääneriikides, kuid üks protektsionistlikemaid oli USA. Mitte sugugi ei vaesunud USA, vastupidi, tõusis tuhast ja sai rikkaks, temast sai industriaalne supervõim maailmas. Ka kaitsekulutused 1. ja 2. Maailmasõjas ei teinud USAst vaeset riiki. Mis puudutab näiteks Hitleri kaitsekulutusi, siis Saksamaa oli neid tehes kindlasti rikkam, kui perioodil enne seda. Kõigi sakslaste elujärg paranes ju. Kui ka hilisemaid fakte vaadata, siis EL ja vabakaubandus ei ole riike Euroopas rikkaks teinud. Vastupidi, enamuse riikide majandused on aeglasemalt kasvanud sel perioodil kui enne seda. Rahvale on valesid levitatud ja isegi Taagepera on neid uskuma jäänud. Hea küll, vaatame näiteks USA-d peale NAFTA-t ja enne NAFTA-t, sama muster, majanduskasv aeglasem, kihistumine ja ebavõrdsus suurem NAFTA ajal. Aga tohutult kasulik on globaliseerumine olnud ja kui see peaks lõppema, siis sureme kõik nälga. Mulle tundub, et liberalism kollapsib täiega nüüd.”

    • Kristjan ütles:

      Sa ju tead, mis seda põhjustab. Hitleri Saksamaal näiteks oli ju enne teda mittefunktsionaalne majanduspoliitika, mis näitab, et Saksamaa majandus oli võimeline sõjamasina ehitamise kõrval veel ka inimeste elujärge parandama, mida enne ei tehtud lihtsalt. Asi on selles, et liberalism võib tore asi olla, aga mitte neoliberalism.

    • sk408 ütles:

      Ok, ma saan aru, et protektsionism sunnib sisemaiseid ressursse, eelkõige tööjõudu, mitmekülgselt kasutama, et inimeste elujärge parandada ja tööhõive sellistes tingimustes on kõrge. Samal ajal pole USA-l (või teoreetiliselt ükskõik kellel) ju mingit takistust importi vastu võtta kui keegi väga dollareid (või ükskõik mis tugrikuid) tahab, mistõttu võiks globaliseerumine ju kasulik olla, eriti arvestades, et tootmise spetsialiseerumine vastavalt kohalikele oludele võiks olla efektiivsem kui kõige ise tegemine. Miks ikkagi on nii, et suurem isoleeritus üldjuhul seostub suurema heaolukasvuga kui avatus?

      • Kristjan ütles:

        Ma arvan, et nii ei ole õige öelda, et suurem isoleeritus seostub heaolu kasvuga. Pigem oma riigi huvide eest seismine teeb seda ja mitte dogmade järgimine.

        Mosleri eksport on tulu ja import on kulu on iseenesest õige, aga see mingi väliskaubandusteooria küll ei ole. Välisriik võib oma tööjõu hinda all hoida ja sinu valuutat koguda kolossaalsetes kogustes. Praegu on kuulda, et kohalikud omavalitsused Kanadas, Austraalias jne on hädas kinnisvarahindade ohjeldamatu tõusuga, sest hiinlased ostavad kinnisvara. Mosler kirjutas mõni päev tagasi artikli Trumpi kaubandussõja kohta, et andkem defitsiitidega minna ja nautigem odavat importi. Vast on põhiprobleemiks see, et seda ei tehta?Mu meelest tekib palju küsimusi ja vähemasti potentsiaalseid probleeme. See on ka küsimus, miks teised postkeinsistid MMT-ga ei nõustu. MMT loogika vastu iseenesest siin ei saa, see juhtub siis ja ainult siis, kui välismaa tahab säästa/koguda koduriigi valuutat, mille väljastamine ei maksa ju midagi 🙂

        Kui Steve Keen ütles Moslerile, et Austraalias võtavad välismaalased kodumaised firmasid üle kaubandusdefitsiidi tõttu, siis ütles Mosler, et mis siis:Austraaliale on väliskaubandusdefitsiit kasulik. Tema vaimusilmas teenib see kapital Austraalia riigi ja inimeste huvisid ja ka teenib, kui lihtsustatult rääkida.

        Kõrvuta nüüd siia Eesti, paljud Eesti mõistes suurettevõtted, mis on välismaalaste omanduses, on siia tulnud tänu odavale tööjõule. Ma ei näe ühtegi erakonda, kes julgeks tänu sellele miinimumpalka palju tõsta või mingit muud majanduslikult progressiivset poliitikat ajada.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s