Avalikkuses on levinud arusaam, et kommertspangad laenavad välja hoiustajate raha.
Ma ei usu, et selline arusaam eriti võõras oleks ka meil siin Eestis. Valdav enamus inimesi täna arvab, et kommertspangad laenavad välja hoiustajate raha. Mitte midagi niisugust tegelikult ei toimu, kui kommertspank laenu väljastab. Ma järgnevalt näitan raamatupidamislikult, mis juhtub ja kuidas, kui kommertspank laenu väljastab. Kommertspangal ei ole selleks tarvis hoiuseid ja kommertspangal ei ole selleks tarvis keskpanga poolt loodud raha (reserve keskpangas).
Toome ühe näite. Ütleme, et Valdur läheb panka ja tahab laenu saada. Pank uurib Valduri krediidiajalugu, sissetulekut jne ning nõuab mingisugust tagatist ja sõlmitakse laenuleping, millele Valdur ja pangaesindaja alla kirjutavad. Valdur on õnnest pöörane, sest pank kandis tema arvele raha. Kandis küll, aga mis juhtus?
| Pank A | Valdur | |||
| Varad | Kohustused | Varad | Kohustused | |
| +Laen | +Deposiit | +Deposiit Pangas A | +Laen Pangas A | |
Näeme, et Valduri antud lubadus maksta pangale laenulepingu kujul on panga jaoks vara. Valduri pangakontol olev arv on panga kohustus Valduri ees (nõudmiseni hoius-deposiit). Teiselt poolt vaadates (Valduri poolt) on kõik vastupidi. Valduri pangakontol olev arv on Valduri jaoks vara ja laen on Valduri kohustus panga ees. Laen lõi deposiidi, mitte vastupidi ja nn arveldusraha (millega sina tõenäoliselt kaardiga makstes igapäevaselt leiba ja piima ostad) tekkis ‘õhust’. Pangal polnud tarvis hoiuseid ega reserve, et selline arv Valduri pangakontole sisestada. Pank ei kandnud kuskilt seda summat Valduri kontole ja mitte kuskilt ei jäänud midagi vähemaks, vaid juurde tuli. (ma ei pannud segaduse vältimiseks kapitali siia kohustuste poolele, Valdur ei ole juriidiline isik ja see võiks vaid segadust tekitada lugejas, tegelikult oleks võinud olla “kohustused/kapital”).
Mis juhtub, kui Valdur viib oma deposiidi mõnda teise panka? Panga seisukohalt vaadates oleks lugu sama, kui Valdur ostaks midagi Toomaselt ja Toomas deponeeriks saadud summa mõnes teises pangas. Aga vaatame seda juhtumit lihtsuse mõttes ikka ainult Valduri, Panga A-ga ja Panga B-ga.
| Pank A | Valdur | |||
| Varad | Kohustused | Varad | Kohustused | |
| +Laen | +Deposiit | +Deposiit Pangas A | +Laen Pangast A | |
| -Reservid | -Deposiit | -Deposiit Pangas A | ||
| +Reservid | +Laenamine | +Deposiit Pangas B | ||
| Pank B | ||||
| Varad | Kohustused | |||
| +Reservid | +Deposiit | |||
Vaatame, mis siin juhtus nüüd. Valdur võtab deposiidi pangast A ära, mida näitab “-Deposiit” Panga A kohustuste poolel ja “-Deposiit Pangas A” Valduri varade poolel. Nüüd Valdur deponeerib selle Pangas B, mida näitab “+Deposiit Pangas B” Valduri varade poolel ja “+Deposiit” Panga B kohustuste poolel. Kuidas see deposiit siis reaalselt liigub ühest pangast teise panka? Võime ette kujutada, et toimub elektrooniline ülekanne (Valdur annab vastavad instruktsioonid pangale A). Võime veel ette kujutada, et pangal A ei olnud reserve sel ajal, kui ta laenu väljastas Valdurile. Kuidas ta saab reserviülekande teha Pangale B? Ta laenab vajaliku summa rahaturult. Kust raha rahaturule saabus? Keskpank varustab pangandussüsteemi rahaga ja teeb seda läbi avaturuoperatsioonide. Lisaks sellele on võimalik Pangal A ka keskpangast otse laenata. Vaata võimaluste kohta eurosüsteemis lähemalt siit. Ning peale selle pakuvad eurosüsteemi rahvuslikud keskpangad lühiajalist nn “overdraft” võimalustl . Viimane tähendab seda, et panga A makse läheb igal juhul läbi pangale B ja seda isegi siis, kui pangal A üldse reserve pole, et seda makset teostada (ma ei hakka seda siin pikemalt kirjeldama, kuna see võib liiga tehniliseks ja igavaks osutuda lugeja jaoks, minu jutu mõte seisneb selles, et mingeid piiranguid keskpangad kommertspankadele raha koguse osas ei tee nagu enamus meie seast on harjunud mõtlema).
Mida arvab sellest nn mainstream majandusteadus ja miks nad näiteks üleilmset finantskriisi ette ei näinud? Neoklassikute arvates eksisteerib mingi kindel hulk sääste, mida siis laenatakse. Nende arvates toimub laenubuumide ajal vaid ostujõu liikumine säästjatelt laenajatele, aga nagu ma eespool näitasin, on selline arusaam vale ja tegelikult luuakse ostujõudu juurde iga kommertspanga laenuga ning seda ostujõudu hävitatakse iga laenu ära maksmisega. See on põhimõtteliselt raamatupidamislik identiteet. Seda mõistmata ei saa neoklassikaline majandusteooria aru erasektori laenukoormuse mõjudest, sest ostujõud liigub ainult säästjatelt laenajatele ja vastupidi neoklassikute teoreetilise käsitluse järgi. Nende arvates eksisteerib mingisugune intress, mille juures turg puhastub ja tekib tasakaal säästjate ning laenajate vahel. Idee on täiesti vale ja just sellepärast pärinevad neoklassikutelt mõtted, et peaks kommertspankadele rohkem reserve andma, ju nad siis ka laenama hakkavad. Peaks intresse alandama, küll siis ka säästud otstarbe leiavad jne. Me oleme täna situatsioonis, kus poliitikud ja arvamusliidrid ei saa kõige lihtsamatest pangandusoperatsioonidest aru. Enamuse inimeste jaoks on eelpool kirjeldatud raamatupidamine igavalt keeruline ja nad ei süvene kunagi, seetõttu saavad Krugmanid, Bernanked ja Mankiwd neid edasi eksitada oma väärideedega. Aga mitte ainult nemad, nimesid nimetamata võin ma väita, et pangandustegelased Eestis on öelnud: pangad laenavad välja hoiustajate raha. Arvamusliidrid on väitnud, et raha panka pannes pannakse see majanduse heaks tööle, ka see on vale.
Investeerimiseks ei ole tarvis säästa
Iseenesest tundub täiesti loogiline olevat, et investeerimiseks on tarvis kõigepealt säästa, muidu ei ole ju midagi investeerida. Paljud majanduskommentaatorid toovad veel selliseid näiteid, et talunik ju saaki ei saa, kui ta ei külvanud. Nagu me eespool nägime lõi laen hoiuse ja nii on ka investeerimisega. Investeering loob säästu, mitte vastupidi. Kui sina vaatad neid asju enda mätta otsast, siis tõepoolest pead sa kõigepealt säästma, et näiteks võlakiri või aktsia osta. Makrotasandil aga investeeringud ja säästud selle tulemusel ei suurene. Sinu raha säästmine tähendab üldiselt seda, et sa ei kuluta kõike oma sissetulekut ja kellegi teise(teiste) säästud majanduses vähenevad täpselt sinu säästude võrra. Kui sa ostad nüüd aktsia, siis keegi teine loobub sellest aktsiast ja ikkagi säästud ning investeeringud majanduses ei suurene selle tulemusel. Kui kommertspank väljastab Valdurile laenu tehase ehitamiseks, siis suurenevad säästud ja investeeringud. See tähendab, et investeering loob säästu, kuid need pole netosäästud ja erasektoril ei ole võimalik netosääste akumuleerida iseseisvalt (ilma valitsuse või ülejäänud maailma defitsiidis olemiseta kodumajanduse suhtes).
NB! Kui eelpool toodud skeemis tekiks kohustus vaid Valduril ja pank laenaks välja hoiustajate raha ning lisakohustust ei võtaks seoses Valduri deposiidiga, siis tekiks vastuolu topeltkannetega raamatupidamissüsteemis. Nii ei saa kunagi olla, et üks pool võtab vaid kohustuse ja ise vara vastu ei saa.
Kõige tähtsam kogu eelneva jutu juures on mõista, et erasektor ei saa ilma valitsuseta enda finantsrikkust suurendada. Kuna iga finantsvaraga, mis erasektoris luuakse, kaasneb võrdväärne kohustus, siis erasektori finantsrikkus ei suurene pangalaenude tulemusel ega ka vähene. Neutraalsed on selles suhtes ka keskpanga monetaaroperatsioonid (siin on mõned erandid, näiteks keskpank ostab kulda erasektorilt). Isegi kui keskpank asub erasektorist kodulaene ostma, ei suurene selle tulemusel erasektori finantsrikkus. Selles on lihtne veenduda: Valdur on kommertspangale võlgu 100 turgikut, Valduri laen (lubadus maksta pangale) on kommertspanga jaoks vara. Kommertspank müüb selle vara nüüd keskpangale. Kommertspanga bilansis on nüüd varade poolel raha endise Valduri võla asemel. Kommertspank rikkamaks ei saanud, Valdur on endiselt võlgu, aga kommertspanga asemel keskpangale. Erasektori finantsrikkus ei suurenenud.
Täpselt sama on lugu siis, kui keskpank ostab kommertspankadelt valitsuse võlakirju või ostab ükskõik milliselt erasektori majandusagendilt võlakirju. Erasektori finantsrikkus selle operatsiooni tulemusel ei suurene. Need, kes väidavad, et see on inflatsiooniline, ei tundu rahandusest aru saavat.
Money4nothingchicks4free 
Tere,
Olen natu lugenud MMT kohta siit ja sealt. Põhimõtteliselt tundub asi loogiline. Tekkis selline küsimus. Ma saa aru, et põhimõtteliselt on olemas 2 sorti raha: nö keskpanga raha ja kommertspanga raha. Keskpanga raha alla kuuluvad ka kommertspanga keskpangas olevad reservid/krediit. Põhimõtteliselt väidab MMT, et laenu tegemisel loeb ainult see keskpanga raha ja kommertspanga raha ei limiteeri laenu tegemist kuidagi. Hetkel tekkis siis järgmine küsimus: kas siis kommertspangad ei saa nende deposiitidega mitte midagi teha? Kas nad ei saa sellest mingit kasu (va teenustasud mjs)? Kas nad ei saa seda raha enda huvides investeerida vms?
Saavad ikka tulu meilt teenustasude näol. Minule meeldib seda nii ette kujutada(tehniliselt pole ehk korrektne niimoodi rääkida), kuna kommertspankade poolt loodud arveldusraha on kommertspankade väljastatud kohustus, siis see nende endi jaoks polegi raha. Kujuta ette, et sina väljastad kohustusi, mille lubad konverteerida valitsuse rahaks igal ajal, kui inimesed seda nõuavad. Aga inimesed ei nõua seda ja kasutavad sinu väljastatud kohustusi igapäeva ostude tegemiseks. Sulle kindlasti meeldiks see, et inimesed ei nõuaks sinult valitsuse raha ja jääksidki kasutama sinu väljastatud kohustusi. Kui nad tahavad need sinu kohustused konverteerida näiteks SEB panga kohustusteks, siis sinul tuleb SEB pangaga omavahel klaarida valitsuse rahas, sest SEB ei aktsepteeri sinu poolt väljastatud kohustust maksena. sama lugu on siis, kui inimesed tahavadki sinult valitsuse raha, siis nad loobuvad sinu kohustusest ja nõuavad valitsuse raha selle asemel.
Ehk siis kõik maksed valitsuse ja teiste pankadega sooritab kommertspank valitsuse rahas. Klientide omavahelised maksed (pangasiseselt) sooritatakse selle panga loodud rahas.
Kas kommertspangad ei saa nende deposiitidega midagi teha? Sa mõtled siin valitsuse raha? Välja laenata reaalmajandusse nad ei saa neid. Omavahelisi makseid saavad nad küll sooritada valitsuse rahas. Kui mõtled enda peale kui pankuri peale ja kujutled, et likvideerid panga, siis loomulikult võtad välja tulu valitsuse rahas, et see siis mõnes teises pangas näiteks deponeerida. Ei tea, kas vastus oli sinu küsimuse kohta.
Asi läks minu jaoks natuke nüüd veel keerulisemaks. Mis asi on see valitsuse raha, milles pangad omavahel arveldavad ja mida nad saavad tuluna välja võtta? Kuidas see tekib? Kuidas pank selle omandab?
Selles wikipeedia artiklis (http://en.wikipedia.org/wiki/Money_supply) on toodud tabel, kus on raha tüübid lahku öödud ja sealt võib välja lugeda, et see nö valitsuse raha (või ka monetary base või keskpanga raha) on ainult kogu olemasolev sularaha + keskpanga reservid (kommertspankade reservid keskpangas – ma küll ei saa täpselt aru kuidas need tekivad). Kõik ülejäänud raha (kõik hoiused ja ka investeerimishoiused jms) on kõik kommertspanga raha selle tabeli järgi. Niiet kui keegi deponeerib kuskil pangas mingi summa, siis see ei saa mingi valemiga olla nö valitsuse raha. Niiet kuidas ikkagi pank teenib hoiuste pealt? Hoiused ju ei mõjuta panga laenu andmise võimalusi, sest see on kommertsraha ja selle pole midagi pistmist panga reservidega keskpangas.
Täpselt nii on see näiteks siis, kui “deponeerib” ühest pangast teise. Muidugi pangad arveldavad omavahel “valitsuse rahas” (reservid kespangas ja sularaha, kuigi sularahaga pangad naljalt omavahel ei arvelda, kuid see on võimalik). See tähendab siis, et kui viid oma deposiidi SEB pangast Swedbank’i, siis SEB teeb vastava ülekande Swedbank’i ka reservides (keskpangas). Kui keegi deponeerib sularaha, siis see on ju “valitsuse raha”.
Hoiused tõepoolest ei mõjuta panga laenuandmise võimet. Pangal peab olema omakapital, et ta tohiks laenu anda, muidu sulgevad regulaatorid sellise panga, millel napib kapitali (kapitali adekvaatsuse nõuded).
Kuidas pank teenib hoiuse pealt? Nagu sa aru saad on kommertspangal kohustused ja varad. Ühtpidi on pank ise võlgu ja teistpidi ollakse pangale võlgu. Kommertspanga jaoks on üsna tähtis, kellele ta võlgu on. Kas kommertspank on võlgu näiteks keskpangale ja maksab intressi selle pealt või on kommertspank võlgu hoiustajatele ja intressi selle pealt ei maksa. Et asi on siin hinnas, kui kommertspank on võlgu keskpangale ja maksab sellelt intressim, siis tema kasum võib kannatada lihtsustatult rääkides. See, et kommertspangad loovad arveldusraha, ei tähenda nagu nad ei peaks “rahastatud saama”. Võid end ette kujutada kommertspankurina, sina väljastad laene, aga mõtled, et oh, olen ju kommertspankur ja loon raha, mul pole deposiite vaja :). Nüüd annad välja laenu Mihklile maja ehituseks, kõik materjalide müüjad ja ehitajad deponeerivad minu pangas. Sinu poolt loodud arv kantakse minu panka üle, aga mina ei võta endale kohustust ilma, et sa maksaksid mulle valitsuse rahas. Kust sa saad valitsuse raha? Võid laenata keskpangast. Aga pead maksma intressi, kuna deposiidid tulid minu panka, siis mina hoiustajatele intressi ei maksa. Olen sinust edukam pankur 🙂
Muidugi see, kuidas kommertspangad end rahastavad, sõltub konkreetse panga ärimudelist. Nad teenivad “spread”ist, ise laenavad kõrgema intressiga välja, kui hoiustajatele maksavad. Loodan, et oli arusaadav.
Enam-vähem hakkab nüüd koitma. Kas põhimõtteliselt võib siis asju vaadata nii nagu oleks iga hoiuse külge riputatud (ja käib temaga pangast panka kaasas) temaga proportsioonis olev valitsuse raha/reserviraha? Ja kui on, siis nende summade suhe (valitsuse raha)/deposiit = (keskpanga kehtestatud reserve requirement)? Sellisel juhul ei saa ju nende reservidega, mis on seotud deponeeritud summadega, niikuinii midagi teha – sest nad peavad olema, seni kuni deposiit on panga bilantsis üleval. Niimoodi võttes ei ole panga jaoks ju vahet kas tal on deposiite või mitte.
Sellest sinu selgitusest kah: kui Mihkel ostab maja ja laenu deosiit jookseb kõik teise panka koos sellega seotud olnud reserviga, siis see ei ole ju mingi katastroof, sest reservi oli minu pangal vaja ainult selleks, et ma saaksin alguses selle laenu deponeerida oma pangas Mihkli kontol. Intresse maksb Mihkel ikka mulle ja see on ju peamine. Või mitte?
Meil on osareservpangandus. Ükski pank ei hoia oma reservikontol nii suurt summat, et kõik kohustused oleks “kaetud”. Kui klient teeb makse teise panka näiteks tuhat eurot, siis liigub sama suur summa reserve ka teise panka. Seega võib pangal reserve puudu jääda, ta peab neid siis juurde laenama, kas üleöö laenuturult või keskpangast. Pankadele pole seega meeltmööda, et kliendid oma raha välja viivad.
Oletame, et reservinõue on 10%. Kas on siis nii, et kui toimub näiteks 100 euro ülekanne ühest pangast teise, siis liigub reservikontodel kah 100 eurot, aga selle 100 eurose deposiidi hoidmiseks ei ole pangal 100 eurot reserve vaja. Selleks vajab ta ainult 10 eurot. Kas on nii? Et siis laenu andmiseks on pangal vaja reserve 10% ulatuses laenusummast, aga kui see laen kantakse üle teise panka, siis tal peab olema 100% reserve?
Täpselt nii.
Ta “vajab” seda 10 eurot ainult sellepärast, et selline reservinõue on kehtestatud regulaatorite poolt sinu näites.
Ei ole, reservinõue on tagasivaatav. Pank väljastab laenu kõigepealt ja muretseb reservinõude täitmise pärast hiljem. Ma täpselt ei mäleta, oli vist 2 nädala keskmine euroalal ja see on suhe deposiitidesse. Mitte nii, et pank kannab 100 eurot teise panka üle ja tal on 100% vaja deposiidid reservidega katta. Tal on see ülekanne loomulikult vaja 100% katta ja reserve ta peab kuskilt saama, kui tal kapitaliga kõik korras on, muidu kukub maksesüsteem kokku. Inimesed kujutavad ette, et reservide kogus on piiratud, ei ole, maksesüsteemi toimimiseks peavad reservid olema kättesaadavad. Panga jaoks on igasugused riskid seoses likviidsusega seotud alati hinnaga, mitte kogusega.
Sa väljastasid pankurina Mihklile laenu ja selle laenu väljastamiseks polnud sul reserve vaja, kui teed minu panka ülekande, siis on sul reserve vaja.
Vaidlen siin ühe tuttavaga (tal on majandusharidus) selle üle kust pangad saavad laenude tegemiseks raha. Tema viimane jutt:
“No kommertspank peab saama raha, et see välja anda. Kust ta saab raha on tema enda asi, ta võib koguda deposiite, omanikud võivad sisse maksta raha, pank võib mujalt veel kaasata raha, põhimõtteliselt persetäis võimalusi. Näiteks kui kommertspank luuakse, siis nagu tavaline äriühing, omanikud maksavad raha sisse ja tal bilansis olekski algselt raha ja omakapital, ei mingeid kohustusi. Sealt saabki raha. ”
Mina viitan ühele toredale artiklile: http://www.positivemoney.org/2013/08/repeat-after-me-banks-can-not-and-do-not-lend-out-reserves-sp-report/
Seal on seda asja lihtsalt seletatud just MMT seisukohast. Kahjuks ei selgu sealt midagi pankade omavahelise arvelduse kohta ja üldse selle kohta kuidas üks alustav pank saab endale keskpangas reservid jne.
Kui see sinu tuttav arvab, et kommertspank laenab välja hoiustajate raha, siis küsi temalt lihtne küsimus: kui kommertspank laenab välja hoiustaja raha, siis vist peaks kellegi hoius vähenema, kui kommertspank laenu väljastab. Küsi ta käest, kas tema nõudmiseni hoius on ikka alles. Kui on, siis pole ju võimalik, et tema raha on kommertspank välja laenanud. Küsi ta käest, et kas tal on mõni tuttav, kelle raha on kommertspank edasi laenanud ja selle tuttava konto on nüüd tühi? 🙂
Proovi lugeda 7DIF , seal on üsna hästi selgitatud kõike.