Marek Kruusenvald:Majanduse elavdamise ning inflatsioonimõjude ja tööpuuduse vähendamise meede

Majandusministeerium peaks riigihangete korraldamisel pakkuma ettevõtetele võimalust võtta rahalise tasu asemel vastu maksude riikliku krediteerimise ühikuid, mille ulatuses maksuamet vabastab selle esitaja ükskõik milliste maksude või lõivude tasumisest. See jätaks riigieelarve tasakaalu, kuid annaks riigile võimaluse tellida vajalikke kaupu ja teenuseid eelarvet ületavas mahus.
Maksuvabastuse alusena arvestatakse maksuameti poolt 1 ühik võrdseks 1euroga, sama arvestus kehtib riigihangete läbiviimisel, kus eelistatud on pakkujad, kes aktsepteerivad suuremat osa tasust maksude riikliku krediteerimise ühikus. Maksude riikliku krediteerimise ühikuid hakkab väljastama majandusministeerium vastavalt riigihangete tulemustele ja loob selleks veebipõhise keskkonna, kus iga soovija – nii ettevõte kui eraisik – võib avada konto, millele saab ühikuid vastu võtta ja üle kanda. Maksuamet kustutab maksude katteks vastu võetud ühikud. Maksude riikliku krediteerimise ühiku kasutamist erasektori siseses majandusarvestuses ükski riiklik institutsioon piirata ei tohiks. Samas ei kohustataks kedagi peale maksuameti, riiklike institutsioonide ning riigi omanduses olevate ettevõtete ühikut vastu võtma, nende ühikute kasutamine majanduslikes tehingutes peaks jääma rangelt vabatahtlikuks. Eesti maksuresidentide otsesest maksukohustusest tingitud huvi ja nõudlus maksude riikliku krediteerimise ühiku vastu kujundaks sellest ka huvitava eestimaise investeerimistoote erinevatele (pensioni)fondidele, mille kaudu on meil kõigil suurem võimalus panustada otseselt Eesti majanduse ja arengu hüvanguks. Majandusministeerium arvestab maksude riikliku krediteerimise ühiku väljastamisel piirava kriteeriumina registreeritud töötust ning lõpetab nende väljaandmise registreeritud töötuse määra langemisel alla 2%, sealt edasi pole turult enam midagi võimalik hankida ilma erasektori tootmisressursse kahjustamata.
Meede parandab ettevõtjate olukorda, kuna vähendab maksudest tulenevat reaalset koormust. Ettevõtjatele jääb seeläbi rohkem võimalusi importimiseks ja välisinvesteeringute tegemiseks. Tööhõive olukord peaks tuntavalt paranema, kuna tellimuste maht ettevõtlusele suureneb. Meede aitab vähendada raha inflatsioonist ehk ostujõu kahanemisest tulenevat negatiivset mõju Eesti inimestele kuna rakendab tootmisressursse ja loob tarbitavat lisaväärtust ka ilma rahata. Tööhõive paranedes vähenevad töötusest tulenevad sotsiaalkulutused ning vabanenud vahendeid saab kasutada muude elualade arendamiseks. Struktuurse tööpuuduse mõjusid on võimalik vähendada täiendavate riigihangete vastava suunatusega. Osaliselt võib riigihankeid korraldada ka nii, et pakutakse kompensatsioonina ainult maksude riikliku krediteerimise ühikuid. Sellistel hangetel osalemisest võiks eriti huvitatud olla maksuvõlglased.
Meetme rakendamiseks on tarvis välja töötada vastav reguleeriv seadus ning esialgse hinnangu kohaselt teha muudatusi kahte olemasolevasse seadusesse

1 Responses to Marek Kruusenvald:Majanduse elavdamise ning inflatsioonimõjude ja tööpuuduse vähendamise meede

  1. Margus Eimre ütles:

    Lähtudes külapoodides olemasolevatest võlaraamatutest pakuks välja sarnase võlgade võrgustiku idee!
    Võlaraamat on ka Kavastu poes….
    Valitsuse head ja halvad otsused kajastuvad külapoodniku rahakotis
    https://tartu.postimees.ee/6632472/valitsuse-head-ja-halvad-otsused-kajastuvad-kulapoodniku-rahakotis
    Selle võimaluse võib laiendada terve Eesti peale, selleks tuleb see muuta loomulikult elektrooniliseks ja võib kasutada ID kaarti mida juba praegu kasutatakse Prisma kauplustes. Igale Eesti inimesele saab ju avada mingisuguse konto kuhu hakkab siis kogunema võlg ükskõik millisele Eestimaal asuvale kauplusele, kaupluses ei transformeeru see võlg aga rahaks mis toimuks näiteks krediitkaardiga makstes, vaid jääb edasi võlaks jäädes seejuures võlgu tootjale. Tekib nagu selline võlaahel ümbes nagu elektriahel ning ükskõik mis punktis toimuv mõjutus, näiteks leitakse tarbijatele lisaraha, leitakse tootjale lisaraha tekitab momentaalselt muutuse kohe terves ahelas. Kui mingit lisaraha aga ei leita siis on ju jäädud kindlasti võlgu ka maksuametile, kes siis võibki jätta lihtsalt osa makse tootjatelt ja kauplustelt sisse nõudmata, seejuures väheneks momentaalselt ja proportsionaalselt ka tarbija võlg, kauplusele ning kaupluse võlg tootjale. (Muidugi võrratult lihtsam olekski lihtsalt rahas arveldada aga kui arvatase, et raha ei ole?)

Lisa kommentaar