Euroala, mis pärast kriisi?

Olen kuulnud erinevate inimeste reaktsioone Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga tegevuse kohta. On neid, kes ütlevad, et näe, lõpuks on muutumas ka eurosüsteem ja sellel ei saa kokku kukkuda lasta ning sellega jätkatakse ka tulevikus. Siin on üks selline artikkel:

Dirk Ehnts – The Eurozone is Fully Committed to Modern Monetary Theory (MMT)

Dirk Ehnys arvab, et PEPP tehakse permanentseks, sest muidu tuleb uus eurokriis ja nad ei taha, et euro laguneks.

Mina olen skeptiline, kui koroonakriis peaks millalgi läbi saama, siis rakendatakse jälle vanu reegleid. Itaaliat toetab Euroopa Keskpank läbi ESM-i ja sellega kaasnevad neoliberaalsed kasinusnõuded. Euroopa Komisjon loobub oma praegusest “liikmesriik valib ise endale suvalise eelarve” poliitikast. Praeguses ei ole midagi väga eriskummalist, päästetakse suurettevõtetes erakapital ja pangad ning selle jaoks on alati valitsustel fiskaalset ruumi jätkunud, kui üleüldiselt rääkida. Näpuotsaga antakse ka inimestele, et neil hing sees püsiks. Eesti riigivõlg loodetavasti nii suur ei saa olema, et meid oleks vaja kuhugi ESM-i hingamisaparaadi alla panna.

Veel rohkem on eksinud need, kes väidavad, et tulebki mingisugune riikideülene keskne valitsus või föderalism ja niiviisi lahendatakse asi. Euroopal puudub demos ja seda ei juhtu. Ma näen endiselt ainukest jätkusuutlikku lahendust euro lammutamises ja rahvusvaluutade adopteerimises. See ei ole ka meie inimestele vastuvõetav, kui Hispaania, Kreeka ja Itaalia pidevalt ühisest meepotist rohkem võtavad, aga samas ise otsustavad oma majanduspoliitika üle.
See jutt ei ole muidugi kriisi kohta või kriisi ajal toimuva kohta. Süsteemi päästmiseks on valmisolek ikka olemas. See aga ei tähenda, et Komisjon jälle kasinust nõudma ei hakka.

About Kristjan

Defitsiidi terrorismi vastase pataljoni eriüksuslane (finantsignorantsuse vastu võitlemise osakond). Treening: MMT, postkeinsism, Tartu Ülikool Majandusteadus
Rubriigid: English, Estonian. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar