Larry Summers ütleb, et ta ei näe vahet valitsuse defitsiitsel kulutamisel, mis bonde väljastab või mis bonde ei väljasta ja otse pangakontod krediteerib. Bondide väljastamise juures näeb ta lisaks monetaaroperatsioone. See on MMT positsioon olnud alati, et valitsuse defitsiitne kulutamine otse valuutat väljastades ja pangakontosid krediteerides pole inflatsioonilisem. Mul oli aastaid tagasi kadunud Janno Reiljaniga sel teemal juttu. USA võlast rääkisime ja ma ütlesin, et USA võlg pole mingisugune probleem, Fed peab lihtsalt ühe võlakirja konto debiteerima ja reservikonto enda arvepidamises krediteerima ja et seda saaks teha kogu Treasury võlaga. Janno ütles, et see viiks kohese valuuta hävinguni, kui Fed nii teeks. Sellest sai ta aru, et Fed saaks nii teha. Tol ajal polnud neid keskpankade massiivseid “rahatrükke” veel toimunud ja ta opereeris täielikult monetaristlikus paradigmas. Tema enda jutu järgi pidas ta end keinsistiks. Keynesi finantsteooriat ta küll kuskil ei representeerinud enda juttudes.
Mina sel teemal mingisuguseid lahinguid ei lööks, sest need võlakirjad tõesti pole probleem, intresse saab madalal hoida ja mingit ohtu või probleemi nad endast ei kujuta. Küsimus on poliitiline, terve seltskond on, kes näeb võlas tohutut probleemi ja nad õigustavad kasinusmeetmeid. Rahas, kui see pole inflatsiooni põhjustanud, nad probleemi ei näe ja nad ei arva, et raha peaks “ära maksma”. See mündilugu USA-st on ka sellepärast laineid löönud, et küsimus on poliitiline. Lugu ise on selline, et riigikassa võiks hästi suure nominaalväärtusega mündi välja anda ja selle Fedis deponeerida. Funktsionaalselt on tegemist mõttetusega, aga see ei võimalda enam kasinuse pooldajatel öelda, et meie lapsed peavad selle võla ära maksma ja elame oma laste arvelt. Võlafoobia kaoks. Inimeste seas on väga palju võlafoobe ja ühel kasinuslembelisel poliitikul on neid väga lihtne veenda reformides, mis neid inimesi ennast kahjustavad.
Money4nothingchicks4free 