Mina “teadsin” kunagi, et pangad laenavad välja hoiuseid. Et paned oma raha panka ja pank läheb laenab selle raha välja. Osareservpangandus tähendas, et pank võis välja laenata rohkem kui hoiustatud oli, mis näis kuidagi pettusena. Pangad laenasid välja pikaajaliselt ja rahastasid neid laenusid lühiajaliselt, millest tulenes pangajooksu risk, selle vastu oli FDIC kindlustus.
Loomulikult ma eksisin. Makro tasandil loovad pangad laenamise läbi hoiuseid. Individuaaltasandil on asi sama, aga nad peavad jälgima reservide kontosid.
Pangad ei laena välja deposiite. Kui sa paned raha panka, siis sa ei pane seda “majanduse heaks tööle”. See ei rahasta masinaid, tehaseid, hooneid. Säästes raha pangaarvel on sama nagu paneks selle raha madratsi alla. ( vaata ka säästmine )
Näide: Pank A väljastab laenu Juhanile $100 000, ta loob(krediteerib) vara (nimega kodulaen näiteks). Enda raamatupidamise tasakaalustamiseks ta debiteerib reservide konto keskpangas samas summas($100 000). Laen loob hoiuse teises pangas( pank B). Pank B krediteerib kohustuste poole ($100 000) ja krediteerib reservide konto keskpangas ($100 000). Pank A debiteeris reservide konto keskpangas täpselt samas summas, mis pank B krediteeris reservide konto keskpangas. Kommertspanganduse reservide tase jai selle tulemusel täpselt samaks. Pangal A on nüüd reservidest puudus ja pangal B on reservidest ülejääk(eeldusel, et neil oli korrektne reservide tase alguses).
Mida teeb nüüd pank A, millel napib reserve? Ta võib proovida pangalt B kliente üle lüüa ja kliendid tuleksid koos deposiitidega, mis tähendab, et panga A reservid suureneksid. Kui pank A seda teha ei suuda, siis ta laenab pangalt B reserve. Üleöö laenuturg ongi selleks loodud. Pangal B on täpselt selline kogus reserve, mida pangal A tarvis läheb ja kuna reservid ei teeni intresse, siis on pank B rahul, kui saab pangale A laenu anda Fed funds rate määraga, mis on pankadevaheline üleöö intressimäär.
Oletame, et süsteemis tervikuna napib reserve. Sellisel juhul need pangad, millel napib reserve, laenavad diskonto määraga otse Fed’ilt (discount window). Kas sinu arvates on kohustuslik reservimäär mõttetu regulatsioon? Jah, sul on õigus, seda pole tarvis.
Olgu süsteemis tervikuna liigsed reservid. Sellisel juhul Fed müüb treasury võlakirju, mis võimaldavad pankadel oma varad liigutada reservide kontodelt Fedis treasury kontodele Fedis. Fed ei müü treasury võlakirju mitte selleks, ret finantseerida defitsiiti, vaid liigsete reservide eemaldamiseks süsteemist. Lugeja märkab kindlasti, et teised majandusagendid ei saa niimoodi laene anda nagu teevad seda pangad. Austerlased arvavad, et erinevused tagasimakse tähtajalisuses võimaldavad pankadel raha laenata, kuid see pole tõsi. Asi on erasektori krediidi “laiendamises”, mis suurendab erasektori bilansimahtu.
See teema siin võiks minna rubriiki “kommertspanganduse opereerimise reaalsus”.
Pankade reservide osas kuuled sa meedias ja internetiavarustes 100-t erinevat versiooni. Kõige tavalisem viga, mis tehakse, on reservide segamini ajamine kapitaliga.
Loe rahandussüsteemi kohta veel siit
Täiendus: LHV foorumis keegi küsis, et aga miks siis pangad üldse deposiite tahavad, kui neil pole neid tarvis, et laen väljastada?
nn Post-Keynesians pööravad tähelepanu sellele, et laenud loovad reservid, mis liiguvad siis deposiitidele läbi üleöö pankadevahelise laenuturu. Tegelikkuses püüavad pangad rahastada varasid teistsuguste kohustustega kui laenatud reservid. Üleöö pankadevahelise laenuturu kasutamise ulatus sõltub pangast ja tema ärimudelist, aga üldiselt nad püüavad saada deposiite ja teisi kohustusi selle asemel. See on arusaadav, sest pankade kasumid tulevad spread’ist.
Kui avalikkus saaks aru, et pangad on rahaloomeasutused ja mitte mingisugused raha edasilaenajad, siis järgmine samm oleks mõista, et kommertspangad on riigi/erasektori partnerlused. Kui sellest on aru saadud, siis kindlasti muutuks ka kõige suuremate turgude libraliseerijate suhtumine finantsturgudel regulatsioonide kaotamisse, välisvaluutas laenamisse jne. Kommertspankadel on eriline roll kaasaegses kapitalistlikus majanduses.
Money4nothingchicks4free 