Operatsioonilised faktid rahanduses sk408

Et olla konkreetne panen siia mõningate rahanduse ja panganduse operatsiooniliste faktide konsentreeritud kokkuvõtte selleks, et selguks kuidas raha majanduses tekib ja liigub. Need faktid selgitavad ka seda miks, kellele, millal ja kuidas valitsuse eelarvedefitsiit oluline on ja millised tagajärjed sellel on. NB! punktid 21, 22 ja 23 käivad muidugi suveräänse rahandusega riigi kohta.
1.Kommertspanganduses loovad laenud, kui raamatupidamislikud sissekanded, hoiuseid.
2. Kommertspangad ei laena välja deposiite.
3. Kommertspangad on rahaloomeasutused, mitte raha edasilaenajad.
4. Kommertspankade väljastatud laenud on tegelikult kommertspankade„lubadused maksta (nõudmisel, mis enamasti ei realiseeru) valitsuse poolt väljastatavat sularaha“.
5. Kommertspankadel pole tarvis hoiuseid, et laen väljastada.
6. Kommertspankade reserve reaalmajanduse jaoks ei eksisteeri. Reservid on kommertspankade elektroonilised arved keskpangas. Reservidega arveldavad kommertspangad omavahel ja valitsusega.
7. Kommertspankasid võib vaadelda kui erasektori ja valitsuse partnerlusi, milles valitsus on erasektori majandusüksusele andnud teatud tingimustel õiguse laene väljastades raha luua.
8. Kommertspanga laenuotsuseid ei piira reservide puudumine. Kui kommertspank leiab usaldusväärse laenaja, siis väljastab ta kõigepealt laenu ja muretseb reservid selle katteks hiljem. Ainukeseks tõeliseks piiranguteks laenude väljastamisel on kommertspangale omakapitali adekvaatsuse nõuded.
9. Siiski ei saa kommertspangad luua baasraha (sularaha): kui laenuvõtja kommertspangast võetud laenu tagastab, siis vabaneb kommertspank oma kohustusest keskpanga ees ega pea enam enda väljastatud laenu katteks olnud reservide eest intressi maksma. Isegi kui kommertspangast laenu võtnud erasektori agent laenu ei tagasta (pankrotistub) on kommertspangal kohustus selle laenu katteks olnud reservidelt intressi tasuda kuni ta oma muude tehingute arvelt leiab võimaluse keskpanga ees võetud kohustuse kustutamiseks.
10. Kommertspankade reservikontosid keskpangas võib vaadelda nagu intressi mittekandvaid arvelduskontosid ja reserve nendel nagu minimaalset nõutavat jääki kommertspankade kohustuste katteks. Reservid on seega kommertspankade varad ja kommertspankade kohustused on keskpanga varad. Konsolideeritud pangandussüsteemi reservikonto on alati tasakaalus, välja arvatud mõned erandid nagu näiteks tšekid, mida pole veel rahaks vahetatud. Kui mõni pank teeb ülekande teise panka, siis ühes deposiidid vähenevad ja teises suurenevad, kuid kogu süsteemis jääb deposiitide kogus muutumatuks
11. Kui kommertspanga klient kirjutab välja tšeki riigikassale oma maksude maksmiseks siis keskpank debiteerib antud kommertspanga reserviarve ja krediteerib riigikassa arve. Deposiidid kommertspangandussüsteemis vähenesid nüüd, kuid laenude mahud jäid samaks. Pangandussüsteem tervikuna on nüüd miinuses ja seda nimetatakse reservi puudujäägiks.
12. Põhimõtteliselt saab kogu süsteemi reservipuudujääke kommertspanganduses leevendada ainult ülekandega keskpangalt kommertspanga reserviarvele. Kui keskpank krediteerib kommertspanga reservikonto ja debiteerib enda oma, siis reservide maht panganduses kasvab. Reservide puudujäägi korral annab keskpank kas otselaenu (k.a. reservikonto arvelduskrediidid) või ostab kommertspankadelt avatuturu operatsioonide kaudu valitsuse võlakirju.
13. Isegi juhul, kui mõni kommertspank ei kata ise oma reservide puudujääki, siis keskpank asendab igal juhul miinuse tema reservikontol laenuga ja määrab pangale tegematajätmiste eest sobiva trahvi. Nii on reservide puudujääk alati keskpanga poolt laenudega kaetud. Muutujaks on ainult intress ja võimalik tagatis, mida keskpank selle kohustusliku laenu eest küsib.
14. Kommertspanga reservikonto krediteerimine on ainuke keskpanga tegevus, mis erasektorisse raha juurde annab, kõik ülejäänud tasakaalustavad kanded keskpanga ja riigikassa vahel toimuvad täielikult väljaspool erasektorit ja neid tehakse ainult valitsuse konsolideeritud bilansi, mis hõlmab nii keskpanka kui riigikassat, tasakaalustamiseks
15.Kuna reservi konto keskpangas ei kanna intresse, siis üritab pank laenata üleliigseid reserve teistele pankadele. Kui peaks juhtuma, et ka teistel pankadel pole reservi puudujääke keskpangas siis pankade vahelise üleöölaenu intress, tuntud ka kui fed funds rate, langeks nulli. Reservide ülejäägil on kommertspanga jaoks väärtus ainult siis, kui ta saab neid kasutada laenude kustutamiseks keskpangas, uute riigivõlakirjade ostmiseks riigikassalt või juba olemasolevate võlakirjade ostmiseks keskpanga portfellist. Kõige selle ühisnimetaja on rahaülekanded keskpanka.
16. Ainult rahaülekanded kommertspangandusest keskpanka saavad vähendada reservide ülejääki.
17. Uute valitsuse võlakirjade müük riigikassa poolt mõjutab erasektorit täpselt samuti nagu olemasolevate võlakirjade müük keskpanga portfellist. Mõlemal juhul liigub raha erasektorist keskpanka, võlakirjad liiguvad liikmespanga arvele ja reservid panganduses vähenevad vastavalt võlakirjade müügi tulemusele.
18. Konsolideeritud reservide puudu- või ülejääki saab likvideerida ainult ülekannetega keskpangast või keskpanka. Kui valitsus soovib intressi hoida „pole tahtjaid“ (ehk intress 0, reservide ülejääk) ja „pole pakkujaid“ (reservide puudujääk, kontrollimatult tõusvad intressid) vahel, siis tuleb tal rakendada meetmeid, mis tasakaalustavad äärmusi põhjustavaid faktoreid.
19. Keskpangal pole võimalik tegutseda ennetavalt lisades või eemaldades süsteemist reserve ja nii otseselt mõjutada baasraha hulka, kui ta pole valmis kas aktsepteerima 0 intressitaset või intressimäära, mis ühtib ühe või enama liikmespanga valmisolekuga maksta intresse oma reservipuudujäägilt. Kuna kommertspanganduse reservipuudujääk muutub automaatselt laenuks keskpangalt, siis on see keskpanga jaoks ainuke tegelik võimalus määrata hind reservidele, mida ta kommertspangandusele laenab.
20. Riigivõlakirjad ei toimi mitte riigi kulutuste finantseerijatena, vaid pakuvad intressi kandvat alternatiivi kommertspankade reservide ülejäägile, mis on deponeeritud keskpanka. Riigivõlakirjade müük toetab keskpanga poolt eksogeenselt (turujõududest sõltumatult) määratud üleöö intressi määra.
21. Sama loogika kehtib füüsilisele rahatrükile. Kui valitsus trükib ja kulutab rohkem raha, kui erasektoril soovi on seda hoida, siis ei leia raha omanikud sellele enam intresse kandvaid deponeerimiskohti, kui valitsus ise ei müü võlakirju või ei paku muid intressiga deponeerimisvõimalusi. See põhjustaks 0 intressi rahale reservide turul.
22. Raha väljastamine, mida erasektor vajab maksude maksmiseks, on riiklik monopol. Valitsuse kulutused kaupade ja teenuste ostuks erasektorist ja keskpanga kulutused avaturu operatsioonide kaudu, kui keskpank tasakaalustab reserve ning otselaenud keskpangalt kommertspankadele, varustavad erasektorit rahaga.
23. Ekspordi moodustavad kõik reaalsed kaubad ja teenused, mis riigist lahkuvad ja impordi need kaubad ja teenused, mis riiki sisenevad. Seega defineerub eksport reaalseks kuluks ja import reaalseks tuluks. Eksporti võib vaadelda ka kui impordi hinda. Finantstransaktsioonid on raamatupidamisliku informatsiooni liikumine ja seda ei klassifitseerita ei impordi ega ekspordi alla.
24. Enamus keskpanku ei ole seadusega sidunud ega garanteeri oma valuuta konverteeritavust mingi kursi alusel mitte millessegi. Eranditeks on mõned üksikud valuutakomitee süsteemid nagu näiteks Läti või Hong Kong. Seega peab valuuta omanik, soovides oma valuutat mingisse muusse valuutasse vahetada, leidma turult partneri, kes soovib teha vastupidist tehingut. Kui vahetustehing aset leiab, siis vahetub valuuta hoidja, kuid valuuta kogus tehingu käigus ei vähene ega suurene. Vahetuskurss kõigub tõenäoliselt, kuid see ei muuda valuuta kogust. Järelikult ei muutu valuutas väljendatud neto finantsvarade seis välisülekannete tulemusel, kui neid ülekandeid ei tee just keskpank ise oma arvelt.

Advertisements

One Response to Operatsioonilised faktid rahanduses sk408

  1. Kristjan ütles:

    Sellest võib lugejale nüüd mulje jääda nagu keskpankuritel oleks mingi monetaaroperatsiooni kood sk408 🙂

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s