Ühendkuningriigi valitsus laenab nüüd otse Inglismaa Pangalt

Kas nüüd otseselt laenab või laenama hakkab, aga selline lõik on Inglise keskpanga teadaandes:

The Bank will participate in the secondary market for gilts and corporate bonds by holding reverse auctions.
With respect to corporate bond purchases, the Bank reserves the right to carry out secondary market purchases via other methods, such as bilateral purchases, should it be deemed necessary. The MPC will keep under review the case for participating in the primary market.

Asset Purchase Facility (APF): Asset Purchases and TFSME – Market Notice 19 March 2020

See tähendab seda, et kavatsus otse valitsuse võlga osta on neil olemas ja tõenäoliselt seda ka teevad. Asi on MMT vaatevinklist oluline pigem jälle poliitilises tähenduses või argumenteerimise tähenduses. Iga MMT järgija teab, et Ühendkungriigi valitsus kulutab kahvivajutustega ja naelad tal otsa ei saa. See on ka peamine point poliitikutele teadmiseks, Kuidas need hammasrattad seal keskpankades täpselt pöörlevad, pole ju majanduspoliitika seisukohalt üldse nii oluline. Kuigi oluline on see siin sellegipoolest, sest erapankade potentsiaalselt teenitud tulu valitsuse võlakirjadelt jääb ära. Narratiivi mõttes omab ka tähendust, a la valitsusel on vaja erapankadelt raha laenata, versus valitsusel on oma pank ja valitsus on valuuta väljaandja.

 

Paul Krugman on Modern Monetary Theory

MMT pöörab neoklassilkaliselt sünteesitud uuskeinsismi (bastard Keynesianism) pea peale.

Krugman: laenubuumide ajal ostujõudu juurde pangad ei loo, on laenatavad fondid, mida pangad laenavad, ostujõud liigub vaid säästjatelt laenajatele.

MMT: launubuumide ajal loovad pangad ostujõudu juurde IS-LM mudel pole pädev, kuna baseerub laenatavatel fondidel. Pangalaen loob uue nõudmiseni hoiuse.

Krugman: Kui valitsus defitsiitselt kulutab, siis kasutatakse ära erasektori säästuraha.

MMT: Defitsiitse kulutamine rahastab end ise, defitsiitne kulutamine lisab erasektorisse finantssääste.

Viimase instantsi tööandja versus NAIRU.

Kui keegi mäletab veel seda, kuidas Krugman pead murdis Itaalia ja Jaapani riigivõla intresside üle ja nimetas seda mõistatuseks, et need intressid nii palju erinesid. Paul Krugman lahendas mõistatuse    

Peale MMT-laste korduvaid tähelepanu juhtimisi tema vigadele ta lahendas selle mõistatuse.

Korduvalt on Krugman kirjutanud vabariiklaste defitsiitide kohta, et intressid võivad tõusta.

MMT: üleöö intress on poliitiliselt määratud, sel pole turujõududega suurt midagi pistmist. Nii palju on, et inflatsioon ja inflatsiooniootused panevad keskpanga seda intressi vastavalt muutma, sest nad eeldavad, et kõrgem intress ohjeldab inflatsiooni. Viimane on teoreetiline väide ja üldse mitte tõestatud praktikas. Valitsuse võlakirjade intressid on samuti ootus keskpanga tuleviku tegevuse kohta. (olen siin kuskil kirjutanud treasury võlakirja intressidest lähemalt, otsingukasti võid sisestada midagi, kui sind huvitab, leiad üles).

Selles suhtes on tal õigus, et MMT ei ole “far left”. MMT ei ole ka “far right”. MMT pole maailmavaade.

MMT on nüüd faasis, kus seda enam ei ignoreerita. Vastupidi, see on kõige populaarsem teooria üldse. Selle üle enam ei naerda. Ka võitlus selle vastu hakkab läbi saama. Nüüd on nende väide: me teadsime seda kõike.

Ah teadsite? Siin on rida üsna hiljutisi väiteid inimestelt, kes siiamaani ei tea:

Dalio: “money emerged from barter”

Blankfein: “why are investors lending money to the government”

Bair: “we are too sanguine about risk of future govt debt crisis”

McConnell: “National debt is more important than state budget crises”

Blanchard: “deficits only okay because r>g

 

DNBulletin: Digital currency issued by central banks can protect public interests in payment systems

Et selline idee. Inimestel ja firmadel oleksid kontod keskpangas.

 

DNBulletin: Digital currency issued by central banks can protect public interests in payment systems

Access to public money is important
We believe that is is essential for public money to remain available to all. Whereas central banks issue public money, commercial banks issue private money. Citizens and firms can exchange private money for public money at ATMs. That fungibility is important to maintain the trust which citizens have in the monetary system. Maintaining trust is key in extreme situations such as financial crises, wars or disruptions in private payments, when demand for public money tends to go up.
In principle, we therefore have a positive attitude towards CBDC. Its introduction could promote the smooth functioning of the payment system. For example, CBDC could serve as a backup to payments made in private money, considering that we become exceedingly dependent on private money in a rapidly digitising payment system. A case in point is the fact that, due to the coronavirus pandemic, many retailers ask their customers to refrain from using cash, meaning they effectively only accept private money.

Kas sellisel juhul keskpangad väljastaksid laene ka eraisikutele ja firmadele? Või väljastaksid laene ainult kommertspangad ja toda kommertspankade raha saab ATMs konverteerida keskpanga rahaks?

Siin on Bloombergi podcast selle kohta:

Why The War On Physical Cash Is A War On Freedom (Podcast)

Commerce and payments are increasingly digital. This shift from physical to electronic is one that governments and businesses are eager to accelerate for a host of reasons. But what gets lost when we no longer have access to physical cash? On this episode, we speak with Rohan Grey, President of The Modern Money Network and the research director of the Digital Fiat Currency Institute about how governments can introduce digital currencies that enable electronic commerce, while preserving the privacy protections of physical cash.

Möki möki möki

Bank of England to directly finance extra government spending

Ah et seda saab siis teha? Miks siis tavaolukorras räägitakse, et raha on otsas ja peame kärpima ning kannatama?

Muidugi ei oma see mingit sisulist tähtsust, UK valitsus saab alati kulutada nii palju nagu heaks arvab.

How come Australia suddenly has billions of dollars to pay for welfare?

Issver sussver, kas turgude usaldust polegi enam vaja, et Austraalia võlga rahastada? Kust see raha nüüd siis tuleb?

Kuidas me selle eest maksame?

Peavoolu majandusteooria jaoks on kolm viisi valitsuse kulutuste finantseerimiseks:

1. Valitsus kulutab maksutulusid
2. Valitsus laenab
3.  Valitsus trükib

MMT jaoks on ainult üks, valitsus kulutab klahvidele vajutustega.

Kui suured on maksulaekumised, see ei ole kulutamise kirjeldamise juures oluline. Kas väljastatakse võlakiri või mitte, see pole oluline, valitsus kulutab ikka nii nagu ta seda tavaliselt teeb-klahvidele vajutamisega.

Ehk keegi mäletab hiljutisi USA presidendi eelvalimiste debatte, kus Bernie Sandersilt küsiti pidevalt, et kuidas me selle eest maksame. Ta andis vastuseid, mis olid funktsionaalselt valed, et maksustame rikkaid, kehtestame maksu spekulatiivsetele  finantstransaktsioonidele jne. Kõike seda võib teha, aga  mitte selleks, et maksta millegi eest.

Et see on MMT vastus küsimusele: kuidas me selle eest maksame?

Tavaliselt räägitakse igasuguseid müüte MMT kohta, et nad promovad rahatrükki näiteks. Midagi sellist MMT-lased tegelikult ei promo, neile on suva, kas võlakirju väljastatakse või mitte. Ok, selles mõttes suva pole, et enamus neist arvab, et rikastele ei peaks riik riskivaba intressisissetulekut looma niiviisi, aga riigifinantside ja rahastamise suhtes on see neile täiesti suva, sest nad saavad aru, mis toimub.

Teine müüt, mida mina olen tihti kohanud, on selline, et MMT-lased tahavad rahandussüsteemi muuta riigikassa põhiseks. Nemad väidavad, et praegu on see keskpanga põhine. MMT ütleb, et ujuvkursiga rahandussüsteem juba on riigikassa põhine. ( st raha tuleb süsteemi juurde, kui valitsus kulutab).

Võiks esitada argumendi, et ehk ei ole selline riigi monopoolne rahandussüsteem üldse kõige parem. Sest poliitikud, kas nad saavad aru või ei saa, pidevalt juhivad seda süsteemi selliselt, et meile potentsiaalselt kättesaadav majandustulem jääb meile kättesaamatuks? See on ju tõsi. Mina ei väida, et praegune süsteem oleks absoluutselt parim võimalikest. Võib olla ei ole, aga siis peaks ettepanekud esitama, et milline süsteem seda on. Andke andeks, aga kullastandard seda kindlasti polnud.

Mul on tegelikult ideid, et kuidas süsteem muuta mitte monopoolseks, aga selliseid ideid mul pole, mis räägiksid valitsuse vabatahtlikust toetamisest.

Larry Summers: Money-financed vs. bond-financed fiscal deficits

Larry Summers ütleb, et ta ei näe  vahet valitsuse defitsiitsel kulutamisel, mis bonde väljastab või mis bonde ei väljasta ja otse pangakontod krediteerib. Bondide väljastamise juures näeb ta lisaks monetaaroperatsioone. See on MMT positsioon olnud alati, et valitsuse defitsiitne kulutamine otse valuutat väljastades ja pangakontosid krediteerides pole  inflatsioonilisem. Mul oli aastaid tagasi kadunud Janno Reiljaniga sel teemal juttu. USA võlast rääkisime ja ma ütlesin, et USA võlg pole mingisugune probleem, Fed peab lihtsalt ühe võlakirja konto debiteerima ja reservikonto enda arvepidamises krediteerima ja et seda saaks teha kogu Treasury võlaga.  Janno ütles, et see viiks kohese valuuta hävinguni, kui Fed nii teeks. Sellest sai ta aru, et Fed saaks nii teha. Tol ajal polnud neid keskpankade massiivseid “rahatrükke” veel toimunud ja ta opereeris täielikult monetaristlikus paradigmas. Tema enda jutu järgi pidas ta end keinsistiks. Keynesi finantsteooriat ta küll kuskil ei representeerinud enda juttudes.

Mina sel teemal mingisuguseid lahinguid ei lööks, sest need võlakirjad tõesti pole probleem, intresse saab madalal hoida ja mingit ohtu või probleemi nad endast ei kujuta. Küsimus on poliitiline,  terve seltskond on, kes näeb võlas tohutut probleemi ja nad õigustavad kasinusmeetmeid. Rahas, kui see pole inflatsiooni põhjustanud, nad probleemi ei näe ja nad ei arva, et raha peaks “ära maksma”. See mündilugu USA-st on ka sellepärast laineid löönud, et küsimus on poliitiline. Lugu ise on selline, et riigikassa võiks hästi suure nominaalväärtusega mündi välja anda ja selle Fedis deponeerida. Funktsionaalselt on tegemist mõttetusega, aga see ei võimalda enam kasinuse pooldajatel öelda,  et meie lapsed peavad selle võla ära maksma ja elame oma laste arvelt. Võlafoobia kaoks. Inimeste seas on väga palju võlafoobe ja ühel kasinuslembelisel poliitikul on neid väga lihtne veenda reformides, mis neid inimesi ennast kahjustavad.

Euroala, mis pärast kriisi?

Olen kuulnud erinevate inimeste reaktsioone Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga tegevuse kohta. On neid, kes ütlevad, et näe, lõpuks on muutumas ka eurosüsteem ja sellel ei saa kokku kukkuda lasta ning sellega jätkatakse ka tulevikus. Siin on üks selline artikkel:

Dirk Ehnts – The Eurozone is Fully Committed to Modern Monetary Theory (MMT)

Dirk Ehnys arvab, et PEPP tehakse permanentseks, sest muidu tuleb uus eurokriis ja nad ei taha, et euro laguneks.

Mina olen skeptiline, kui koroonakriis peaks millalgi läbi saama, siis rakendatakse jälle vanu reegleid. Itaaliat toetab Euroopa Keskpank läbi ESM-i ja sellega kaasnevad neoliberaalsed kasinusnõuded. Euroopa Komisjon loobub oma praegusest “liikmesriik valib ise endale suvalise eelarve” poliitikast. Praeguses ei ole midagi väga eriskummalist, päästetakse suurettevõtetes erakapital ja pangad ning selle jaoks on alati valitsustel fiskaalset ruumi jätkunud, kui üleüldiselt rääkida. Näpuotsaga antakse ka inimestele, et neil hing sees püsiks. Eesti riigivõlg loodetavasti nii suur ei saa olema, et meid oleks vaja kuhugi ESM-i hingamisaparaadi alla panna.

Veel rohkem on eksinud need, kes väidavad, et tulebki mingisugune riikideülene keskne valitsus või föderalism ja niiviisi lahendatakse asi. Euroopal puudub demos ja seda ei juhtu. Ma näen endiselt ainukest jätkusuutlikku lahendust euro lammutamises ja rahvusvaluutade adopteerimises. See ei ole ka meie inimestele vastuvõetav, kui Hispaania, Kreeka ja Itaalia pidevalt ühisest meepotist rohkem võtavad, aga samas ise otsustavad oma majanduspoliitika üle.
See jutt ei ole muidugi kriisi kohta või kriisi ajal toimuva kohta. Süsteemi päästmiseks on valmisolek ikka olemas. See aga ei tähenda, et Komisjon jälle kasinust nõudma ei hakka.

“SERVITI”: Ekspankurist “vilepuhuja”: eestlaste vaesumine on olnud pikk, “hea elu” on vaid fassaad

Ma lisaks siia enda kommentaari. Hannese jutt finantskolonialismist on õige. Aga olgu need Rootsi pangad või Saksamaa pangad või meie oma pangad, pangad on kasumile orienteeritud kapitalistlikud ettevõtted. Selleks, et finantskolonialismi ei toimuks, peab riigil olema oma rahvuslik valuuta. Pangad Eestis on nagu riik riigis. Nad ei ole meie riigi jurisdiktsioonis sisuliselt. Kõik regulatsioonid neile ja käsud ning keelud kehtestab Euroopa Keskpank, mis on ju täiesti “iseseisev” ega allu kellelegi. Euroopa poole või Rootsi poole võibki jääda mossis näoga vaatama. Praeguse kriisi ajal niiväga mossis näoga vaadata pole põhjust Euroopa poole, aga tavaolukorras ei huvita kaugel Euroopas kedagi, kui meil on tavalisest kõrgem tööpuudus, peame meditsiinisektoris kärpima vms. Enda ujuvkursiga  valuutat on vaja. Enamus inimesi paistab uskuvat, et see pole võimalik või kui on, siis tekivad suuremat sorti hädad, valuuta on väga ebastabiilne, me ei saa enam naftat jne. Selles peitubki see eurolembus. Muidugi on enamus neist hirmudest asjatud. Eks väikeriigi valuuta ole ebastabiilsem ikka kui dollar või euro, aga üks on kindel, meie valitsus saaks alati teenida avalikku huvi kõige paremal moel.

Siin tõesti ei ole mingit vahepealset varianti. Riigid, mis pole ajaloos välja andnud oma valuutat, on alati olnud finantskolooniad. Itaalia, Hispaania ja Kreeka on Saksamaa finantskolooniad täna tänu eurotsooni reeglitele ja tänu sellele, et Saksamaa on netoeksportija. Meil ei saa ka mingit teist tulevikku olla.

Hannese jutt pole vale, aga ta vaatab ühte komponenti selles pusles. Selline pankade käitumine saaks kohe lõpu, kui meil oleks oma valuuta, pangad meie riigi kontrolli all ja valitsus ajaks mõistlikku fiskaalpoliitikat. Pangad meie riigi kontrolli all ei tähenda, et nad ei tohiks kuuluda väliskapitalile. Kapitalil pole rahvust.

Mis sotsidest saab?

Kas keegi on märganud, et meil on peale koroonakriisi ka tõeline vasakpoolsuse kriis? See on kestnud juba aastaid ja tekkinud on olukord, kus nn “pruunsärgid” ajavad vasakpoolset majanduspoliitikat ja sotsiaaldemokraadid on neist paremal. Osalt on tegemist nn kultuurivasakpoolsusega, mis järjest rohkem kaotab tähtsust, sest töölised tahavad süüa.

See on üleilmne nähtus, Trump näiteks on rääkinud nüüd medicare laiendamisest seoses koroonakriisiga. Ma mingeid illusioone siin ei looks ja Trump ei tee kunagi medicare for all teoks, aga valimiste ajal võib ta väga vabalt sellest valetada ja demokraatidest vasakult mööda joosta.

Mis ma sellega öelda tahan? Parempoolsetes ei ole asi, parempoolsed on alati sellised olnud. Asi on vasakpoolsetes, sisuliselt on majandusvasakpoolsus täielikult tagant ära kukkunud. Sotsiaaldemokraadid meil ja Euroopas kiitsid kasinusmeetmed ja massilise tööpuuduse heaks. See on ju fakt. Sotsiaaldemokraadid meil Eestis seisavad riikliku pensionisüsteemi osalise erastamise  eest, mis on ju parempoolne idee. Sotsiaaldemokraadid seisavad vaba kapitali liikumise eest, mis on ju parempoolne idee.

Kuidas siis saab keegi imestunud olla, et töölisklass toetab kõikjal EKRE taolisi parteisid? Neil ei ole ju teisi valikuid, kui nad just sooneutraalsete peldikute andunud fännid pole ja tavaliselt nad pole. Woke kultuuri promomine toob kõikjal kaasa vasakpoolsete lüüasaamise. Majandusteemadel olen ma rääkinud nn vasakpoolsetega, nad esindavad neoliberaalseid ideid majanduses ja mulle tundub, et loobuda neist nad ei kavatse.

Tulevikku ennustada ilmselt väga keeruline, kuid arvan, et sotsiaaldemokraadid on oma poliitilise aura aastakümneteks minetanud (nad olid kunagi väga võimas poliitiline jõud Euroopas).

We are all MMT-ers now

Ja kõik need jutud on jamaks osutunud, et buumi ajal ei tohi defitsiitselt kulutada, sest kriisi ajal pole muidu võimalik defitsiitselt kulutada. Trumpi majanduse kohta selliseid jutte räägiti. Trump ütles väga hästi: me saame seda teha, sest meil on oma valuuta.

Koroona?

Tõsised tarneahelate häired Hiinast, aga ka mujalt.

Lühiajalised kaubanappused.

Kriisi või depressiooni sarnane nõudlusšokk.

Pakkumispoolne inflatsioon tõenäoline.

Võib esineda normeerimist, kergemat sorti käsumajandust, hindade fikseerimist jne.

 

President Sanders?

REUTERS

Sanders presidency could start with U.S. jobs program, then scale up

 

…“I like very much the idea of getting a (jobs) safeguard in place right away because, like most people, I worry about what happens when the next downturn comes,” Kelton said on the sidelines of a National Association for Business Economics meeting.
Kelton, who has been Sanders’ senior economic adviser since his unsuccessful 2016 presidential bid, emphasized she was speaking on her own behalf about how some of her economic ideas might be implemented, and not for the U.S. senator’s campaign.
But Sanders’ ideas have raised questions and criticisms about how his proposals would be financed. Though Kelton’s role in a possible Sanders’ administration is uncertain, her advocacy of the controversial Modern Monetary Theory (MMT) brand of economics could offer clues about how that large an agenda might be implemented….

Euroopa Liit on lihtsalt cool, ainult natsid ajavad mingit pläma

Discipline and Punish: End of the road for the EU’s Stability and Growth Pact?

Under the cover of limiting debt and deficits, the European Commission is enforcing austerity in policy areas it has no legal authority over.

Jaapan languses

Japan’s GDP shrinks at 6% rate after consumption tax hike

 

Japan’s economy shrunk at a 6.3 per cent annual rate in the fourth quarter after last autumn’s rise in consumption tax, raising fears of a deeper slowdown and putting pressure on Shinzo Abe and the Bank of Japan to mount a policy response.The contraction was far worse than the 3.7 per cent forecast by analysts, and similar to the slump after a previous consumption tax rise in 2014.

Ja valitsus põhjendab maksutõusude vajadust vananeva elanikkonnaga. Meil samad jutud seoses pensioni eelkogumise vajadusega.

 

Japan policymakers shun ‘Modern Monetary Theory’ as dangerous

….Bank of Japan Governor Haruhiko Kuroda echoed Aso’s view in parliament, saying that the idea was unacceptable because it does not take into account the dangers of running a huge fiscal deficit.
“It’s an extreme idea and very dangerous because it would weaken fiscal discipline,” Aso told parliament, when asked about the theory by a ruling party lawmaker.
“I have no intention of making Japan a platform for experimenting such ideas,” he added….

Fed ütleb, et kogu spektrumi Treasury võlakirjade intressid võivad nad välja hõigata

Nüüd Fed tunnistab seda, mida MMT on alati rääkinud, kõikide treasury võlakirjade intressid saab Fed määrata. Argumendid, et ehk turud nõuavad liigkõrgeid intresse ei ole pädevad.

Fed Officials Weigh New Recession-Fighting Tool: Capping Treasury Yields

As part of their contingency planning for the next recession, Federal Reserve officials are looking at a stimulus scheme the U.S. last used during and after World War II.
From 1942 until 1951, the Fed capped yields on Treasury securities—first on short-term bills and later on longer-term bonds—to help finance war spending and the recovery.

Modern monetary theory: a new outlook / The Gaidar Forum 2020

The Austerity Delusion

Paul Krugman

The Austerity Delusion

..But couldn’t America still end up like Greece? Yes, of course. If investors decide that we’re a banana republic whose politicians can’t or won’t come to grips with long-term problems, they will indeed stop buying our debt…

Что такое MMT (Modern Monetary Theory)? // Фанимани

Что такое MMT (Modern Monetary Theory)? // Фанимани

Heikki Patomäki: Modern Monetary Theory

Heikki Patomäki: Modern Monetary Theory – Populist Rhetoric or a Credible Alternative?

Modern monetary theory (MMT) has gained increasingly widespread academic and political interest. Its upward popularity trend seems to follow the formula “first they ignore you, then they laugh at you, then they fight you, then you win”. Or so, at least, an MMT-optimist might think.
What is clear is that MMT has reached the fight-stage. Neo-Keynesians like Paul Krugman have attacked MMT raucously in public and the theory has been the subject of constant debate. While most academic papers and books on MMT have so far been published in heterodox outlets, mainstream economists have begun to take MMT seriously, and perhaps especially so within central banks. One illuminating example of ongoing discussions is the October 2019 special issue of the real world economics review. It brings together some of the most prominent proponents of the theory, as well as post-Keynesian and other critics….

Jaak Valge „Rahapoliitika ja demokraatia: Eesti näide aastatest 1931-1934″

 

INTERNATIONAL MONETARY FUND

Money Creation in Fiat and Digital Currency Systems

Tarmo Jüristo pensionisüsteemi ümberkorraldustest

Tarmo Jüristo: mis on pensionisüsteemi ümberkorralduste eesmärk?

 

Siinkohal on paslik peatuda ja küsida, mis on eesmärk, milleni praeguste ümberkorralduste abil loodetakse jõuda? Kui selleks on Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkus, siis ainuüksi kogumispensioni vabatahtlikuks muutmisega seda kindlasti ei saavuta. Kui eesmärgiks on pensionite tõstmine, siis tõepoolest, nende inimeste arvelt, kes kogumispensionist loobuvad, on riigil täna võimalik panustada vähem tuleviku pensionide reserviks ning sedavõrd rohkem tänaste eakate heaolusse. Samas tuleks aga see mõte lõpuni mõelda ning tõdeda, et selliselt me lahendame tänast (igati tõsist) madalate pensionite probleemi tuleviku veelgi tõsisema arvelt. Teisisõnu on tegemist kummalise olukorraga, kus tänane “suuremale” süsteemile suunatud poliitika annab tagajärjeks “väiksema” süsteemi tulevikus. Seejuures on põhjust karta, et tulevaste põlvede valikute ruum sellele probleemile lahenduse leidmisel on veelgi ahtam kui täna.

Ma leian, et tänaste pensionite tõstmine on täiesti hea eesmärk selle pensionireformi läbiviimiseks. Praegune pensionireform ei lähe  piisavalt kaugele ning riigi subsideerimine teisele sambale jääb.  Tarmo Jüristo makromajanduse mitte mõistmine on siin igale MMT sõbrale ilmne. Tulevikus sõltub pensionäride heaolu eelkõige sellest, kui palju töötajaid ühe pensionäri kohta on ja kui tootlikud need töötajad on. Mitte sellest, kui palju raha on kõrvale pandud. Tarmo Jüristo arvab, et sellest sõltub, kui palju raha on kõrvale pandud.

America Turns From Tea Party to MMT in a Decade

America Turns From Tea Party to MMT in a Decade

 

Since August 2011, the U.S. public debt has increased by almost $9 trillion, to $23 trillion, and virtually no one has batted an eye, S&P included. Benchmark 10-year Treasury yields are lower, not higher.(2) Main Street hasn’t faced any hint of runaway inflation. Government debt hasn’t crowded out companies from borrowing and investing. Simply put, nothing the Tea Party warned about has come to pass.
Perhaps this is why, in what may ultimately be seen as a watershed moment, the House Budget Committee last month held a hearing titled “Reexamining the Economic Costs of Debt.” The session included testimony from four economists, including Randall Wray, a senior scholar at the Levy Economics Institute of Bard College and a leading thinker in Modern Monetary Theory. Though he wasn’t given much time to speak, when he did, he told lawmakers this: “We do not have to repay the debt — what we have to do is make the interest payments.”

Paul Volcker

RIP, Paul Volcker: The Fed Chair Who Thought We Lived Too Well

Paul Volcker died on Monday at the age of 92. He is best remembered for his tenure as chairman of the Federal Reserve from 1979 to 1987, and for serving as head of President Obama’s Economic Recovery Advisory Board from 2009 to 2011. In death, as in life, Volcker casts a long shadow. Along with his successor Alan Greenspan, he embodied an era of macroeconomic policy-making that is only now coming to an end—one that elevated monetary policy over fiscal policy, price stability over full employment, capital over labor, and technocracy over democracy. And although the two Fed chairs had different temperaments and disagreed on many issues, they had more in common than either would perhaps like to admit: Both were consummate insiders, supremely comfortable navigating the halls of power because they were built for men precisely like themselves.
Upon his passing, pundits and politicians from Elizabeth Warren and Paul Krugman to Ben Bernanke and The Wall Street Journal were quick to praise him as a dedicated public servant, who possessed the integrity and courage to do what was “politically unpopular but economically necessary.” But in reality, Volcker was a deficit hawk who benefited from the revolving door between government and Wall Street; fought to crush organized labor; hurt millions of working-class people; and deliberately misled the public to avoid political responsibility for his actions.

Majority of voters support a federal jobs guarantee program

Majority of voters support a federal jobs guarantee program

More than 70 percent of voters in a national poll released Wednesday said they would support a federal jobs program.
Forty-two percent of respondents said they would “somewhat support” such a program while 36 percent said they would “strongly support” it, according to a Harris/HillTV poll. Five percent “somewhat” opposed such an initiative, while 6 percent strongly opposed it. Another 11 percent were unsure.