Kasinuspoliitika aitas natsid võimule

Kasinuspoliitika aitas natsid võimule, kõrge tööpuudus muutis kommunistid populaarseks. Tänased arengud Euroopas on mõneti sarnased.

Austerity and the rise of the Nazi party

…..In this article we explored the impact of austerity on the political polarization of the German electorate. We used data from voting districts in Germany on votes cast for the Nazi party and measure austerity as the combination of tax increases and spending cuts after controlling for a number of observables and unobservables. We find that austerity measures are correlated with the rise of the Nazi party in interwar Germany, offering econometric support for the argument that austerity created polarization and radicalisation of the German electorate……

….In line with the literature we also find that unemployment was linked with greater votes for the Communist party and that austerity was associated with a shift of votes from the Center party to the Nazi party…

 

Advertisements
Rubriigid: English, Estonian | Lisa kommentaar

Meeldiv üllatus

Leidsin ühe huvitava blogi eesti keeles. Kahjuks on viimane postitus tehtud 2 aastat tagasi.  Ma ei ole jõudnud eriti palju lugeda, aga paistab, et ta jagab asja.

Rahatrükk. Mis rahatrükk?

Kusjuures eriti vigane on väide justkui laenaksid pangad ’trükitud’ raha ettevõtetele edasi. Esiteks ei ole keskpanga loodud reservvarade edasilaenamine raamatupidamislikult võimalik ning teiseks ei tegele pangad finantsvahenduse vaid rahaloomega (sellest täpsemalt järgmises postituses, kuid väga lühidalt öeldes ei laena pangad välja sinu ja minu raha, vaid loovad uusi hoiuseid, seetõttu kutsutakse krediidiasutusi ka rahaloomeasutusteks). Need pealtnäha triviaalsed eksimused muudavad keskpanga rahapoliitikast arusaamise asjatult keeruliseks. Käesolev postitus lahkab antud teemat lähemalt

Ma olen meeldivalt üllatunud.

Täiendus: ma olen kogemustele tuginedes alati ettevaatlik majanduskommentaatorite suhtes. Selles esimeses artiklis tekkis minu jaoks küsitavusi, mitte otseselt valesti ütlemisi, aga mine tea. No näiteks:

Keskpank saab võlakirju osta krediidiasutuste (ehk pankade) ja mittepankade käest. Juhul kui võlakirjade müüjaks on krediidiasutus, siis laekub viimase aktivale võlakirjade asemele samas mahus keskpanga reserve. Neid reserve ei ole võimalik kasutada uute võlakirjade soetamiseks, kuid need võib keskpangas hoiustada, kus nende pealt on võimalik teenida minimaalset intressitulu.

Saab ikka reserve uute võlakirjade ostmiseks kasutada, aga mine tea, mida ta siin mõtles või kuidas.

Siis lugesin edasi tema blogi ja:

Natuke enesekriitikat

Kapitalism on parim
Selle artikli osas pean tagasi võtma enda kriitika katteta raha kohta, sest olen vahepealsel ajal ennast harinud ning tean nüüd, et maailma finantsajalugu on täis näiteid reaalvaradega tagatud rahasüsteemidest, mis on suure kriisi taustal kokku varisenud. Kusjuures mitteelastset kullastandardit peetakse üheks oluliseks kriisi komponendisk ning Suurest depressioonist taastusid esimesena need riigid, kes teistest varem kullastandardist loobusid. Katteta ehk usaldusel põhinev raha on kasutusel olnud umbes 5000 aastat, pikemalt võib sellest lugeda David Graeberi suurepärasest, kuigi veidi pikavõitu raamatust Debt.

Tegemist paistab olevat areneva inimesega. Eriti tihti selliseid inimesi ei kohta majanduskommentaatorite hulgas, kes oma vigu tunnistavad.

Rubriigid: Estonian | Lisa kommentaar

Fookuses: enam pole võimalik endale valetada, et elame rahvusriikide Euroopas

Helme pakub variante, et kas EL muutub tähtsusetuks, millest keegi välja ei tee ja milles toimuvast liikmesriigid isegi ei huvitu või siis laguneb pauguga. Sellist varianti, et muutub tähtsusetuks euro ajal, mina ei näe,  arvan, et vaid pauguga saab laguneda. Helmega võib nõustuda või mitte nõustuda, aga ta vähemasti räägib probleemidest ja olulistest küsimustest.  Näiteks sellest, et Martin Schulz käis välja Euroopa Ühendriikide idee, teiste erakondade poliitikud isegi ei räägi. Me võiks ju teada nende seisukohti?

Majanduses ma ei näe, et EKRE midagi eriti mõistlikku räägiks, aga ei ütleks, et nad teistest erakondaest või rääkijatest kehvemad oleksid.

Rubriigid: Estonian | Lisa kommentaar

Mis on lahti Euroopa Liiduga?

Mis on lahti Euroopa Liiduga?

……Kunagi paarkümmend aastat tagasi võeti Euroopa Liidus vastu Lissaboni strateegia, mille järgi pidi Euroopa Liidust saama 2010. aastaks maailmas kõige konkurentsivõimelisem majandus. Ja USA-le ennustati peale Lehmani pankrotti 2008. aastal täielikku fiaskot.

Nüüd on sellest 10 aastat möödas, see on siis ajast, mil EList pidi saama maailma parim majandus ning Lehmanist, millest pidi saama USA allakäik. Ent heitkem pilt reaalsusele, see on faktidele: USA majandus on sellest ajast kasvanud püstloodis, samas kui Euroopa Liidu majandus täiesti alla käinud, seda eriti viimastel aastatel.

Mis siis juhtus? ELis polnud ju hullu Trumpi ega midagi muud, mis pidi hävingut tooma. Merkel juhtis Euroopat võidult võidule. Kõik oli kõige paremas korras. USA maadles samal ajal sajandi suurima kriisiga. Ent ometi tuli USA sellest välja võitjana, ja Euroopa Liit kaotajana.

Mis on lahti Euroopa Liiduga? Kas keegi oskab seletada, palun!

Taustaks veel niipalju, et enne Lehmani kriisi jäi USA Euroopale majanduse suuruselt alla, ent nüüd edestab USA Euroopa Liitu pika puuga. Kuidas selline asi on võimalik, palun?!……

Inno vaatab suurt pilti ja küsib väga põhjendatud küsimused. USA majanduspoliitikat võib kritiseerida ja seda tulebki teha, aga täna on seis selline, et Euroopa on põrunud.

Rubriigid: Estonian | Lisa kommentaar

Post-Keynesian macro paradoxes

Pilt | Posted on by | Lisa kommentaar

Krugman bitcoinist

Krugman on nende aastatega MMT-le lähenenud. Kunagi ta nuputas Itaalia ja Jaapani riigivõla intressierinevuste üle ja peale MMT teemadel diskussioone ütles, et Jaapan on monetaarselt suveräänne riik, mis annab oma raha välja, aga Itaalia ei ole. Loomulikult ei tulnud see MMT-st, Paul jõudis ikka ise sellise järelduseni. Aga päris tõsiselt on ta pea kõiges MMT-le lähenenud. Peavoolu lugu ei räägi riigi maksudest, fiat põhineb usaldusel peavoolu uskumise kohaselt, sellepärast ei tohigi raha trükkida, sest turgude usaldus kaob ära. Ka Euroopa võlakriisi ajal räägiti turgude usaldusest ning paljud arvavad praegu, et turgude usaldus suudeti tagasi võita tänu kärpimisele. Krugmanist tuleb tegelikult aru saada ka, sa oled nobelist, staar, äss ja siis tehakse sulle karjapoissi.

PAUL KRUGMAN: Bitcoin is a more obvious bubble than housing was

You know, unlike pieces of paper with dead presidents on them, those are anchored by the fact that you can use them to pay taxes. There’s not anchor for bitcoin.

Rubriigid: English, Estonian | Lisa kommentaar

Keskpankur: majanduslik kollaps, kui UK jätkab laenamist

Bank Of England Warns Of “Economic Collapse” If UK Keeps Borrowing Money

The Bank of England is putting the United Kingdom on alert.  Should the UK keep borrowing money, as Corbyn’s Labor Party has advocated, there will be a “Venezuela-style” economic collapse that will devastate normal citizens.A senior Bank official has warned that the UK’s economy would be unlikely to survive borrowing any more cash. Richard Sharp, a member of the Bank’s Financial Stability Committee, claimed an extra £1trillion had already been borrowed since the 2008 financial crisis, and any more could see the economy collapse in the same quick manner that Venezuela’s did.

Tahab keegi sellisele lobile vastu hakata? Keskpankur ütles, ta teab.

Rubriigid: English, Estonian | Lisa kommentaar

Keskpankade kontseptsioon

Ma olen kuulnud  kentsakaid väljaütlemisi keskpankade tegevuse kohta sellistelt inimestelt, kes ei ole võla- või defitsiidi foobid. No näiteks Madis Aben esitas meie ajakirjanduses sellist ideed, et Euroopa Keskpank võiks inimestele kulutamiseks raha saata, minu mäletamist mööda toetas seda ideed ka Margus Eimre. Nüüd tuli Rainer Kattel lagedale jutuga, et me kulutame R&D-le küll palju, aga vaadake kui palju Euroopa Keskpank kulutab võrreldes sellega (mõtles ta seda kurikuulsat “rahatrükki” või varaostuprogrammi).

Olgu kohe öeldud, et ma ei kavatse mingisugust täielikku loetelu siin esitada keskpankade funktsioonidest, seda saab lugeja ise otsida keskpankade kodulehekülgedelt.

Peaks vist alustama jälle selllest, et kõik keskpankade monetaaroperatsioonid on neutraalsed erasektori neto finantspositsiooni muutmise suhtes (siin on mõned üksikud erandid, näiteks keskpank ostab kulda või keskpank ostab bitcoini-ei imestaks eriti, kui mõni keskpank seda juba teeks  🙂 ).

Keskpankadel ei ole volitusi rahvale raha jagamiseks või R&D tegemiseks. See on valitsuse ülesanne. Valitsuse defitsiitne kulutamine muudab erasektori neto finantspositsiooni. Näiteks ülejäägiga riigieelarve tähendab, et erasektori eelarve on puudujäägiga (erasektor kulutab rohkem, kui teenib).

MMT ja postkeinsistide positsioon on, et keskpank on hinnamääraja ning raha koguse üle puudub tal kontroll. Sellega on tegelikult nõus ka monetaristid (reservatsioonidega), aga nad väidavad, et läbi hinnamuutuse mõjutabki keskpank raha kogust ja läbi selle ikkagi kontrollib raha kogust. QE osas on nad enamasti metsas.

Kui nendest eranditest rääkida(mis muudavad erasektori neto finantspositsiooni/”lisavad majandusse raha”), nagu kulla ostmine, siis see on minu arvates avaliku huvi seisukohalt mittefunktsionaalne tegevus. Ressursse majanduses suunatakse nüüd kulda kaevama, sellel võiks vähemalt valija allkiri all olla ehk seda peaks siis tegema valitsus, kongress, parlament. Kui väita, et keskpank võiks tingimusteta sissetuleku anda inimestele ilma kongressi või parlamendi heakskiiduta, võiks R&D-sse investeerida jne, siis minul tekib küsimus, et miks me üldse valimas käime? Anname keskpangale ka maksustamise õiguse ja asi on korras?

Minu järgnev jutt ei ole mõeldud eelpool nimetatud isikutele ega ole ka nende väidete kohta. Miks see QE siis ikkagi inflatsiooniline ei ole ja kuidas ta majandusse lisaraha ei anna? Tundub kuidagi uskumatu, trükitakse ju miljardeid ja ikka inflatsiooni pole?

Ma soovitan mõelda valitsuse võlakirjadele nagu tähtajalistele hoiustele, mille saab iga kell turul maha müüa. Arvatavasti lugeja on tuttav tähtajaliste hoiustega, mida kommerstpangad pakuvad. Kas keegi meil üldse jälgib tähtajaliste hoiuste kogust kommertspankades versus nõudmiseni hoiused kommertspankades? Miks meie majanduskommentaatorid ei kisa “inflatsioon”, kui nõudmiseni hoiuste hulk suureneb versus tähtajalised hoiused? Keegi ei satu sellest paanikasse, sest nad saavad aru, et see ei põhjusta inflatsiooni, kui inimesed tähtajalised hoiused nõudmiseni hoiuste vastu vahetavad. Aga valitsuse võlakirjad on funktsionaalselt tähtajalised hoiused(väga lähedased neile).

Kui kespank alandab üleööintressi nullini, siis on loomulik, et kõikide varade hinnad majanduses tõusevad ja tootlused vähenevad. Iga peavoolu majandusteoreetik on sellega nõus. See keskpanga “rahatrükk” ei ole selles mõttes üldse teema. Kespank võiks suurtes kogustes “raha trükkida”, üleliigsetelt pangareservidelt  intresse maksta, et üleöö intress nulli ei kukuks ja sellist varade hinnatõusu poleks. Jälle: keskpank määrab hinna rahale.

Aga see ikka eriti hästi ei seleta seda toimunud varahinnatõusu? Funktsionaalselt seletab, kui turuosalised usuvad, et tuleb hüperinflatsioon (mida nad massiliselt tegid) ja käituvad ebaratsionaalselt, siis nad haibivad kulla ja teiste varade hinnad üles(samuti võiks siin arvestada negatiivsete intressidega). Ega turuosalised imeinimesed pole ning nad eksivad samuti nagu Maris Lauri ja Kristjan Lepik, kes kõrget inflatsiooni ja kõrgeid euribore ennustasid rahatrüki tagajärjena.  Mis puudutab Peeter Koppeli väiteid(Vello pani kommentaaridesse lingi tema artiklile), et arenenud maailmal polnud enam muud väljapääsu, kui pidi raha trükkima, siis see on sulaselge lollus. Nad ootasid inflatsiooni raha trükkimisest ja on siiamaani sõnatud, nad ei saa aru, miks seda ei juhtunud.

Mina isiklikult pole kunagi toetanud QE-d ja seda pole teinud ka MMT. MMT on alati seda mõttetuks pidanud. Ma olen Euroopa võlakriisi ajal seda ideed hüpoteetilisena välja käinud, et inimesi mõtlema ärgitada, aga nagu me ise nägime, aitas Mario Draghi sõnast (keskpanga backstop), et intressid riburada pidi alla tuua. Täna võime öelda, et euroliidu liikmesriikide valitsuste maksevõimetuse riski enam laual pole. Kui liikmesriik täidab reegleid või troika ettekirjutusi, siis tema võlg rahastatud saab. Kui võlakriis algas, siis oli maksevõimetuse risk laual. See oleks siis lihtne seletus QE ja keskpankade funktsiooni kohta, kui sa asja vastu sügavamat huvi tunned veel, siis MMT akadeemikud on sellest palju kirjutanud. Soovitan alustada Mosleri blogist “mandatory readings”. Seal on peale tema veel teisi inimesi, kes on neid asju kirjutanud. Mosler on kommertspankur ja tal on sügavad teadmised panganduses.

Rubriigid: Estonian | Lisa kommentaar

Have You Heard of Modern Monetary Theory?

Rubriigid: English | Lisa kommentaar

Majanduseksperdid ja eurotsooni inflatsioon

Artikkel on aastast 2012

Lepik: viie aasta perspektiivis tõuseb Euribor kindlasti üle nelja protsendi

Praegu nii Euroopas kui USAs toimuva rahatrüki juures ei suudeta inflatsiooni allapoole tuua ning see jääb ka edaspidi Euroopa Keskpanga eesmärgiks seatud kahest protsendist kõrgemaks, tõdesid eksperdid Tallinnas Nokia kontserdimajas toimuval investeerimismessil Rahakompass 2012.«Pigem ei suudeta inflatsiooni alla tuua. Inflatsioon hakkab kasvama kiiremini kui keskpankurid täna ootavad,» lasusus Tarkrinvestor.ee asutaja Kristjan Lepik. «Kui küsida, kas viie aasta perspektiivis läheb Euribor üle nelja protsendi piiri, siis kindlasti,» kinnitas Lepik. Kuue kuu Euribori on peamine kommertspankade väljastavate laenude alus.

 

6 kuu euribor on -0,273% praegu

«Ideaaliks olevat alla kaheprotsendilist inflatsiooni me tõenäoliselt ei näe,» lausus Maris Lauri, märkides, et kui see peaks juhtuma, saab see olema väga lühiajaline periood.

Tegelikult juba üsna pikalt Maris, ECB on vastupidiselt meie majandusekspertide prognoosidele olnud hädas liigmadala inflatsiooniga ja seda suure koguse rahatrüki taustal.

 

Rubriigid: Estonian | 2 kommentaari

Euro on psühholoogilise trauma tulemus?

European leaders influenced by ‘fantasy of fusion’

Professor Mark Stein räägib, et euro on sündinud Euroopa liidrite psühholoogilise trauma tõttu, mis nad 2. Maailasõjast saanud on. Mina psühholoogiast midagi eriti ei tea, aga huvitav teooria on tal. Stein räägib, et tavaliselt eeldatakse, et trauma tagajärjel on inimene rusutud, nõrk, letargiline ja abitu. Tema väidab, et trauma võib põhjustada põhjendamatut optimismi ja aktivismi. Tema väitel muutis Berliini müüri langemine sisemiselt sügavalt traumeeritud Euroopa liidrid (kelle jaoks oli Saksamaa taasühinemine tundlik teema) ärevaks ja rahutuks ebakindluse ees, mis see sündmus kaasa võis tuua. Ta ütleb, et selle peale tekkis Euroopa liidritel  ‘fantasy of fusion’ idee “ühisraha” loomiseks, mis selle probleemi neutraliseeriks. See oli põhjuseks, miks nad eksperte ei kuulanud, kes rääkisid, et eelnevad sammud integratsioonis olid olnud küll positiivsed inimestele Euroopas, kuid hoiatasid ühisraha kui ohtliku ja pretsedenditu eksperimendi eest, millel on tohutu magnituud.

Mina ei tea, et kui tõsiselt sellistesse väidetesse suhtuda tuleks või kui õige see traumateooria on. Ise ma paremini seletada ei oska poliitikute ja inimeste käitumist euro suhtes. Ma pakun, et midagi selles ehk on, sest mäletan, et kui kreeklastega suhtlesin sel ajal, kui Tsipras ja Varoufakis “ülestõusu korraldasid”, siis ettepanekute peale eurost loobuda, vastasid nad tihti sellega, et inimesi hoiti üksikul saarel vangis diktatuuri ajal. Ma tean, et see ei ole ratsionaalne jutt, aga kas ükskõik mis teema korral meil Venemaaga hirmutamine on?

Rubriigid: English, Estonian | Lisa kommentaar

Kriis tuleb, aga millal?

Kriis tuleb, aga millal?

Riigi reservide kogumisele minek tähendaks, et keegi erasektoris peab hakkama elama võlgu, juhib tähelepanu Ragnar Nurkse instituudi teadur Egert Juuse.

Positiivsed majandusnäitajad toidavad optimistlikku tulevikuvaadet. Selles ei ole midagi iseäralikku. Küsimus on pigem selles, kas jätkuva kasvu ootused ka tegelikkuses realiseeruvad ning kas praegune kasv toetub tugevatele alustele, mille najal lõigata kasu tulevikuski.

 

Rubriigid: Estonian | Lisa kommentaar

European Commission – Statement

Commission will not propose to weaken the deficit criteria of the Stability and Growth Pact

Brussels, 1 December 2017

The story run by some German media that the European Commission would propose to weaken the deficit criteria of the Stability and Growth Pact is purely invented. These rumours have nothing to do with the reality. It was never considered within the Commission and has nothing to do with the proposals the Commission is currently working on to deepening Europe’s Economic and Monetary Union.

Rubriigid: English | Lisa kommentaar

Is The Left Finally Waking Up To Eurozone Realities?

Väga mõnus lugemine Thomas Fazilt.

Is The Left Finally Waking Up To Eurozone Realities?

…The paper does just that, thoroughly detailing why the problem is, in fact, the euro itself (and to a lesser degree the EU), and not simply the policies that are commonly associated with it, and why Europe’s tribulations cannot simply be explained in terms of the conservative political orientation of leading member states, as integrationists often argue. Firstly, austerity did not simply materialise after the eruption of the so-called ‘euro crisis’, and was not called into existence by the Fiscal Compact; it is embedded in the treaties, meaning that the very architecture of the Eurozone left countries facing an external deficit – itself a result of the liberalisation of cross-border financial flows institutionalised in the EMU’s architecture, as acknowledged even by vice-president of the ECB, Vítor Constâncio – no alternative but austerity and internal devaluation as the only possible response to an external shock such as that of 2009 and onwards. If austerity is embedded in the treaties, it follows that ‘overcoming austerity’ would require treaty change, which, as we know, is close to impossible. Furthermore, entrenched austerity is just one aspect of the problem: the entire neoliberal textbook – prohibition of industrial policy, free movement of capital, financial liberalisation, etc. – is effectively sewn into the very fabric of the European Union…..

Rubriigid: English, Estonian | Lisa kommentaar

Kattel ajab mäda

 

Ma vaatasin seda videot ja nad on paradimgast väljas ning ei saa aru, milles asi on. Ma teisi ei kommenteeri, vaid Rainer Kattelit, tema jutt algab 48:30, sest ta on vast minu blogi lugejale tuttav nimi.(esimene rääkija tegelikult puudutab fiskaalliidu teemat küll, aga ei sõnagi sellest, et see on vajalik rahaliidu toimiseks ja et ilma selleta ei saa).

Mulle hakkab tõsiselt vastu Katteli jutus see, et ta väidab, et on liiga palju raha ja küsib siis, et kuhu see raha läheb. Seda teeb ta seoses ECB varaostuprogrammiga või teisiti nimetatuna QE. See jutt demonstreerib, et ta ei saa aru, kuidas finantssüsteem opereerib.

ECB varaostuprogramm lisab likviidsust süsteemi, see “ei anna majandusse lisaraha”, mida investeerida. See on suur viga Katteli mõtlemises. Ta ei ole MMT mees ega ka mitte finantsinimene, et võib olla norin asjata. Valitsuse defitsiitne kulutamine “annab majandusse lisaraha”. Mis puudutab erasektori investeeringuid, siis need on nõudluse taga kinni, kapital otsib kasumit. Kogu MMT kontseptsioon räägib nõudlusest, kommertspankadel ei ole ju rahast puudust, mida välja laenata. Valitsuse suurem netokulutamine (kulutamine-maksud) lisab majandusse nõudlust.  Siin ei ole midagi MMT-le ainuomast, Keynes rääkis samast asjast.

Rainer Kattel kõlab hiljem selles videos nagu “supply-sider”, “UKs tarbitakse, aga investeeritakse vähe”, samuti räägib  ta jälle sellest, et Eesti Pank ostab varasid ja raha on tohutult palju. Ma ei tea, mis majandusinimene ta on, aga sellest on tohutult palju räägitud ja postkeinsistide blogides ning foorumites arutatud seda asja. Ma olen väga pettunud. Investeering loob säästu . Sääst on investeeringu raamatupidamislik vastaskanne. Nii ei ole, et Keskpank ostab finantsvarasid majandusest ja tekitab sellega investeerimisvõimalused.

Võiks ju väita, et ma võtsin asja kontekstist välja ja ta räägib üleeuroopalisest investeeringuprogrammist. No ok, aga ärge siis unustage, et EL-i eelarve pole piisavalt suur, et see saaks täita või kuidagi asendada fiskaalseid transaktsioone.

Kuulasin paneliste ja nad on omadega metsas. EMU probleemide lahendajat neist pole. Need probleemid on endiselt laual, millest aastaid olen kirjutanud. Olen lugenud paljusid ettepanekuid EL-i poliitikutelt ning tunneli lõpus valgust ei näe. Vasak- ja paremäärmuslaste populaarsus kasvab, ei näe mingit võimalust praegu EMU jätkusuutlikus suunas reformimiseks. Poliitikute jaoks ja isegi enamuse majandusinimeste jaoks on see teema kahjuks keerulisem ajukirurgiast. Tundub, et asjaosalised saavad aru, et EMU probleem on tasakaalutus liikmesriikide vahel, kuid nende pakutavad lahendused on endised , st neil ei ole lahendusi. Kohe võiks vastu vaielda, et aga poliitiliselt pole keskne fiskaalvõim praegu teostatav ja ei saa minu kombel hakata plätrama, et kõik on p….s eurotsoonis? Ma oleks oodanud, et keegi rääkinuks ausalt ja sirgjooneliselt euro probleemidest. Sellest, et milles see probleem ikkagi on.  Seda kõike oleks saanud teha arusaamise juures, et hetkel ei ole võimalik probleemi lahendada või siis selle probleemi täpsema määratlemisega oleks saanud küsimuse formuleerida, et mida edasi teha. Selle asemel ma kuulsin häma investeeringutest ja innovatsioonist, ärge saage valesti aru, need ei ole vähetähtsad teemad, aga peamine probleem seisneb kaubandusdefitsiidiga riikide puudulikus nõudluses ja kõrges tööpuuduses. Isegi mitte kasinuspoliitika pole peamine küsimus või probleem,  äärmuslik kasinuspoliitika ja nn struktuursed reformid kaubandusdefitsiidiga riikides on tasakaalutuse tagajärg.

USAs on föderaalselt kehtestatud miinimumpalk, föderaalne sotsiaalabisüsteem jne. Aga fiskaalsed transaktsioonid föderaalvalitsuse vahendusel osariikide vahel on vajalikud.

Panelistid on kõrgelt haritud ja kõrge kvalifikatsiooniga, muljetavaldavatest ridadest nende CVdes puudust pole. Aga sk408 oleks suutnud sisukama ja huvitavama ettekande koostada kui ükskõik milline neist laval olijatest. Ta ei oleks eksinud ka ECB võlaostuprogrammi osas.  Rääkides eliidist ja rahvast….

 

Rubriigid: English, Estonian | Lisa kommentaar

As Trump targets immigrants, U.S. farm sector looks to automate

As Trump targets immigrants, U.S. farm sector looks to automate

Sellest siis neoliberaalide rassismijutud ka seoses illegaalse immigratsiooni ja oritööjõu peatamisega. Sama teema ka Brexitiga seoses.

Rubriigid: English | Lisa kommentaar

BREXIT VOTE ALREADY DELIVERING AS WAGES INCREASE

BREXIT VOTE ALREADY DELIVERING AS WAGES INCREASE

Britain’s Leave vote is already delivering for British workers, with starting salaries increasing at the second-highest rate since 2015.

The pro-mass migration Independent have been forced to report that: “Shortage of EU workers pushing up UK pay” with the Recruitment and Employment Confederation’s monthly survey highlighting a rise in wages.

Bloomberg have also reported that a labour market that is becoming less saturated is boosting wages, especially starting salaries.

Britain hasn’t even left the European Union and already the prospects for British workers are improving. Just imagine what can be done with a properly controlled migration policy and an end to out of control mass migration.

Rubriigid: English | Lisa kommentaar

Shame on Fitch. Social Security poses no risk to long term debt dynamics. Also, “revenue negative” lacks meaning for currency issuer.

Rubriigid: Estonian | Lisa kommentaar

Most Progressives are Neoliberals in Disguise Professor Bill Mitchell

Seda videot võiksid vaadata näiteks meie sotsid. Bill juhib tähelepanu väga olulistele argumentidele, mis on valed ja mida kasutavad meie nn progressiivsed. No näiteks ei ole rikkaid vaja maksustada kõrgemalt, et valitsus saaks opereerida ja mingeid teenuseid osutada. Rikkaid võib kõrgemalt maksustada teistel põhjustel, sotsiaalne õiglus, egalitaarne ühiskond jne, aga mitte nendel põhjustel, millele enamus vasakpoolseid alla kirjutaksid.  Me nägime, kuidas vasakpoolsed Piketty ümber aplodeerisid. Mitte, et Piketty jutus poleks üldse sisu olnud, aga tulenes see vasakpoolsete armastus Piketty vastu nende rikaste vihkamisest. Nii kaua, kui nad sellel kursil jätkavad, ei erine nad minu jaoks neoliberaalidest ja tõenäoliselt nad jäävad ka kaotajaks selles mängus.

Aga kui viimase aja MMT videodest rääkida, siis rõhk paistab olevat raamistamisel ja jutupunktidel. MMT vastu häid argumente pole, küll aga on MMT nurjunud siiani just selle tõttu, et ei suuda ennast massidele arusaadavalt väljendada.

 

Rubriigid: Estonian | Lisa kommentaar

The Good Dream is Factual MMT Warren Mosler

Rubriigid: English | Lisa kommentaar

Sir Peter Tapsell; Abolish the Euro PMQs24/10/2012

Rubriigid: English | Lisa kommentaar

Actually the magic money tree does exist, according to modern monetary theory

Actually the magic money tree does exist, according to modern monetary theory

….Furthermore, Mitchell and Fazi point out that the notion that neoliberalism is anti-state is a misconception. In fact, the state has been essential to the neoliberal project as became evident in the aftermath of the 2008 financial crisis. The state is not only required to bail out corporations and banks but to create new markets and in an authoritarian mould to police its citizens. However, Mitchell and Fazi intend to reclaim national sovereignty as part of a 21st century progressive vision. This is where modern monetary theory (MMT) comes in.

Bill Mitchell is one of its key proponents. MMT is one of those Alice in Wonderland, down the wormhole kind of concepts that neutralises every received wisdom – from that childhood conversation when your father sat you down to explain banks using saving deposits to invest in other businesses right up to politicians telling us that the UK is broke. In other words, prepare to be blown away and forget what you think you knew about money……

Rubriigid: English | Lisa kommentaar

Trump’s top economist offers solution to unemployment: More government jobs

Trump’s top economist offers solution to unemployment: More government jobs

 

President Donald Trump’s top economist has an unusual idea for dealing with the problem of long-term unemployment: Just have the government hire people.

That’s a New Deal-style idea more closely associated with highly progressive Democrats. But Kevin Hassett, the conservative chair of the White House Council of Economic Advisers, believes some Americans are so disconnected from the workforce that the best idea to get them working again could be a federal jobs program that would ultimately lead to private-sector employment.

Rubriigid: English | Lisa kommentaar

EU ‘superstate’ fear as Brussels chief Juncker plots for Chancellor for the whole of Europe

EU ‘superstate’ fear as Brussels chief Juncker plots for Chancellor for the whole of Europe

Brussels was accused last night of ‘hurtling at breakneck speed’ towards becoming a post-Brexit superstate after the EU set out plans for its own Chancellor of the Exchequer.

Jean-Claude Juncker’s European Commission has signed off a new ‘agenda for a more united and stronger’ Europe.

It includes a new European Union finance supremo able to go into member states and make ‘structural reforms’ to their domestic budgets – and accelerates Brussels’ timetable for closer integration.

The decision was last night greeted by Brexiteers as vindication for the UK’s Leave vote.

Rubriigid: English | Lisa kommentaar

Politicians don’t know where money actually comes from, poll shows

RT

Politicians don’t know where money actually comes from, poll shows

MPs never tire of telling the public ‘there’s no magic money tree’ to pay for vital services. But it appears most politicians have no idea where money actually comes from, according to a new survey.

Campaign group Positive Money commissioned polling company Dods to give a cross-section of MPs four statements about Britain’s money and banking system, and to ask whether they’re true or false. Just 15 percent were aware that new money is created when banks make loans, and existing money is destroyed when members of the public repay loans. Some 62 percent thought this was false, while 23 percent responded ‘don’t know.’ The Tories seemed to have a slightly better idea, with 19 percent answering correctly, compared to just 5 percent of Labour MPs.

Rubriigid: English | Lisa kommentaar