Merk on Europe and the Fed and Keen on economics and asset price inflation

QE? Inflation as measured by the Commerce Department’s Consumer Price Index or CPI has been unchanged at 1,5% since september 2012. The dollar as measured by the Fed’s broad dollar index is up 6,7 % in value compared to the world’s other currencies.  Meanwhile for price of gold which many investors believed would rise when inflation fears picked up has fallen from over 1700 dollars per ounce to just over 1200 dollars per ounce. That’s a 29% decline. Merk räägib märgist mööda muidugi.

Why Do Banks Want Our Deposits? Hint: It’s Not to Make Loans.

by Ellen Brown

Why Do Banks Want Our Deposits? Hint: It’s Not to Make Loans.

Many authorities have said it: banks do not lend their deposits. They create the money they lend on their books.

Robert B. Anderson, Treasury Secretary under Eisenhower, said it in 1959:

When a bank makes a loan, it simply adds to the borrower’s deposit account in the bank by the amount of the loan. The money is not taken from anyone else’s deposits; it was not previously paid in to the bank by anyone. It’s new money, created by the bank for the use of the borrower.

The Bank of England said it in the spring of 2014, writing in its quarterly bulletin:

The reality of how money is created today differs from the description found in some economics textbooks: Rather than banks receiving deposits when households save and then lending them out, bank lending creates deposits.

Üks QE kommmentaar

Keegi on hinnavaatlus foorumis lingi pannud minu blogisse ja jätnud sellise kommentaari:

Seletaks ise natuke omalt poolt, misasi see QE on ja milleks seda kasutatakse.

Keskpangal on praeguse rahasüsteemi puhul 2 võimalust, mismoodi majandust ergutada: intressimäära langetamine ja QE.

Majanduskriis ja turgude ebakindlus on loonud sellise situtasiooni, kus madala rahanõudluse tõttu on baasintressimäär madal ja madala võlakirjanõudluse tõttu on võlainstrumentide yieldid kõrged (mida vähem usaldusväärsem võlakiri, seda suurem on võlakirja potentsiaalne yield, ja vastupidi). See annab kommertspankadele võimaluse raha teenida ilma raha aktiivsesse majandusse välja laenamata, laenatas keskpanagalt madalama intressimääraga raha ja ostes kõrgema intressimääraga võlakirju. Ehk tegu on puhtal kujul finantsspekulatsiooniga, mis ei toeta majandust mitte mingil moel. Selle ärahoidmiseks sekkub keskpank, kes hakkab läbi OMO ise turult võlakirju kokku ostma, et taastada võlakirjade usaldusväärsust ja langetada nendelt makstavaid intresse, mis peaks siis kommertspankasid sundima tegelema rohkem sellega, milleks nad on loodud – laenude väljastamisega.


http://money4nothingchicks4free.wordpress.com/mmt-teooria/seitse-surmavalt-suutut-valet-majanduspoliitikas-1-osa/

Artikkel ise on nii ja naa, mõndade faktivigadega, aga soovitan kõikidel majandusest huvituvatel kommentaare lugeda. Peaks pildi kõvasti selgemaks looma

Kõigepealt, tule siia mees, ma sulle näitan faktivigasid  :)

See on peavoolu paradigmas jutt. Baasintress ei ole madal madala rahanõudluse tõttu. Mingisugust “loomulikku” intressimäära ei eksisteeri, see on keskpanga poolt kehtestatud. Monetaaroperatsioonidest annab selgema ülevaate ehk hinnastabiilsus ja täistööhõive.

See annab kommertspankadele võimaluse raha teenida ilma raha aktiivsesse majandusse välja laenamata, laenatas keskpanagalt madalama intressimääraga raha ja ostes kõrgema intressimääraga võlakirju.

Vastupidi, QE tulemusel antakse võlakirjade asemel raha (reserve) pankadele. Kui küsimus oleks esitatud nii, et kas kõrgete intressidega riiklike võlakirjade väljastamine loob teatud grupile “parasiitliku sissetuleku”, siis jah.  Kui neid ei väljastataks ja valitsus lihtsalt krediteeriks pangakontod, siis sellist intressisissetulekut ju poleks.  Täna kehtestab keskpank üleöö intressimäära ja kõik teised intressid järgivad seda ning tulevikuootusi keskpanga intressiotsuste kohta tulevikus. Mingeid võimalusi see kommertspankadele “raha teenida ilma laene väljastamata” ei loo. Nad laenaksid tõenäoliselt reaalmajandusse sama palju ka ilma QE-ta. Asi on nõudluses majanduses, pankasid süüdistada ei saa, ikka valitsusi tuleb süüdistada, et need erasektori säästmistahet rahuldada ei taha.

Siim Tuisk: Anne Sulling, kellele me «võlgu» oleme?

Siim Tuisk: Anne Sulling, kellele me «võlgu» oleme?

Me vastandume Saksamaale, Prantsusmaale ja Euroopa Komisjoni presidendile, kaitstes lobiste, rahvusvahelisi suurfirmasid ja ameeriklasi. Miks?

Väike olukorda selgitav sissejuhatus. Euroopa Liit peab Ameerika Ühendriikidega kaubandusläbirääkimisi, mille akronüümiks on TTIP (Transatlantic Trade and Investment Partnership). ELi poolelt on läbirääkimiste pidamiseks antud mandaat Euroopa Komisjonile. 21. oktoobril kirjutas Anne Sulling alla kirjale, mis justkui  «tuletas meelde» Jean-Claude Junckerile, et lõpptulemuses peaks olema ka «investeeringute kaitse» osa, mida tuleb siinkohal mõista kui viidet ISDSile (investor-state dispute settlement – tegemist on investorite võimalusega viia kaebus mitte riikliku kohtusüsteemi, vaid rahvusvahelise arbitraaži ette). Juncker omakorda vastas, et mandaadis on hulk tingimusi, millele investeeringukaitse peaks vastama, ja seega on tegu pigem soovituslike juhiste kui nõudmistega. Enne seda oli ta surunud maha Cecilia Malmströmi, kes ISDS­i toetas.

Millest kogu see trall? Investeeringukaitse on olnud vahend, kuidas mööda minna kolmanda maailma riikide korruptiivsetest kohtutest ja saada «ausam» tulemus. Üks põhjustest, miks väidetavalt seda ka esimese maailma omavahelistesse lepingutesse võiks panna, on arvamus, et muidu oleks seda vaesematele raskem peale suruda. Mida see investeeringukaitse arbitraaži kaudu siis võimaldab? Lihtsustades: oletame, et Poola riik tõstab miinimumpalka kiiremini või karmistab keskkonnakaitsenõudeid varem, kui mõni välisinvestor sellega äriplaanis arvestas. Seepeale võib viimane viia poolakad kohtusse, püüdes tõestada, et ta kannatas (kannatab) kahju ja seetõttu peab Poola riik talle hüvitama x summa. Riigid investoreid süüdistada ei saa ja «võites» ei võida midagi. Poola riiki on niimoodi arbitraaži kaevatud vähemalt 16 korda, neist kuuel korral USA korporatsioonide poolt, nii et tegu ei ole hüpoteetilise juhtumiga.

Nüüd pealkirjast. Miks kirjutas Anne Sulling alla kirjale, mis kaitseb pigem 1990ndate röövkapitalismi kuuluvat vahendit, kuivõrd EL või USA kohtusüsteem võiks ometigi olla läbipaistev ja neutraalne, nagu kirjas nõuetes? Miks on vaja lisamehhanismi, mis nõnda tasakaalust väljas? Miks toetame vaidluses poolt, mida kaitsevad suurfirmad ja nende lobistid, vastandudes kodanikeühendustele, ning kes pealegi olid alla jäämas komisjonisiseses tülis (Malmström vs Juncker)? Miks anname korporatsioonidele võimaluse mõjutada valitsusi kohtuasjadega, mille eesmärk on «ebasobivate» seaduste vastuvõtmist aeglustada ning raskendada? Mida võidab sellest Eesti või kellele olime tänu võlgu, et pidime sellele kirjale nime alla panema?

Eriti kui arvestada, et sakslased koondavad kogu enda ja toetajate poliitilist jõudu, et ISDS ei oleks TTIP osa, ning Juncker kipub nendega nõustuma. Et küsimused ei tunduks retoorilised, rõhutan, et ma tõepoolest tahan saada vastuseid. Minu e-posti aadress on siim@tuisk.ee. Aitäh ja jään ootama.

Kui viitsid pikemalt lugeda sel teemal, siis soovitan Naked Capitalismi blogis ilmunut:

Germany Turning Sour on the Transatlantic Trade and Investment Partnership

Hungary to withdraw from EU in case of interference in internal affairs — lawmaker

Hungary to withdraw from EU in case of interference in internal affairs — lawmaker

Statements came after EU officials urged people to take part in protest actions over an initiative to impose a tax on the Internet

VIENNA, October 28. /TASS/. Hungary’s parliament speaker on Tuesday threatened Brussels that the country would withdraw from the European Union if it interferes into the country’s internal affairs.

Member of Hungary’s Fidesz conservative party, Laszlo Kover, said, “The EU attempts to dictate Hungary what to do will lead to the country’s withdrawal from the Union slowly and carefully.”

An initiative by the Fidesz ruling party to impose a tax on the Internet was a motive for such strong statements. Thousands of people took to streets for protest actions on Sunday, October 26 that led to disorders. At the moment European Commissioner for the Digital Agenda Neelie Kroes urged people to take part in protest actions.

“If Brussels believes that the countries can be dictated the rules of conduct, this reminds us of the USSR actions in 1956,” Hungary’s MTI news agency quoted the parliament speaker as saying.

Rääkimata üldse sellest, et kas see maks on edumeelne, tagurlik, õige või vale, on siin tegemist juhtumiga, kus Brüsseli ametnikud utsitavad ungarlasi oma valitsuse vastu protestima.

 

Küll on kahju, et vaba turg jälle nurjus nii andeka inimese hindamisel

Päevakommentaar: Maris Lauri kuldne langevari

Kui Maris Lauri kolm ja pool aastat tagasi Swedbanki peaanalüütiku ametist loobus, oli see ilmselt paljude jaoks üsna ootamatu. Oli Laurist ju saanud üks autoriteetsemaid ökonomiste riigi analüütikute seas. Samas oli Lauri panganduses töötanud juba 12 aastat ning selle aja jooksul vajavad kõik erksad inimesed vaheldust.

Paraku on Eesti majandus liiga väike ning erru läinud tipptegijatel on samaväärse töökoha leidmine väga keeruline. Eesti Energia kunagine juht Gunnar Okk leidis endale töökoha väljaspool Eestit (Põhjamaade investeerimispangas asepresidendina), aga Hansapanga kunagine juht Indrek Neivelt täisväärtuslikku juhikohta ei leidnudki. Mis saab Eesti Energia juhist Sandor Liivest, näitab aeg.

Tundub, et ka Maris Lauri hindas oma võimalusi üle. Pool aastat pärast Swedbankist lahkumist asutas ta nõustamisfirma Oeconomia, asus aktiivselt kommenteerima majandusprotsesse ning oli oodatud esinejaks seminaridel ja konverentsidel. See kõik lisas talle tuntust, aga arvata võib, et nii väljakutsetest kui ka sissetulekust jäi siiski vajaka.

Oeconomia eelmise aasta majandusaruandest nähtub, et Lauri sissetulek jäi Eesti keskmise palga tasemele – täiesti selge, et tema kvalifikatsiooni arvestades oli seda liiga vähe.

Õnneks tuli sel kevadel valitsusvahetus ning uus peaminister Taavi Rõivas kutsus ta enda juurde majandusnõunikuks. Maris Lauri sai tema kvalifikatsioonile vastava ameti ning rahandusministri koht on juba sündmuste loogiline jätk.

Kahju vaid, et kompetentse inimese võimetekohase ametikoha jaoks tuleb tingimata erakonda astuda.

Kahju, et marksistlikud protsessid jälle võimust võtsid ja vabal turumajandusel ei lastud toimida.  Lauri oleks võinud rentslis olla, et turgude tasakaal oleks jälle saavutatud.  Sellised turumoonutused ei lõpe hästi.

by Chris Mayer

Why a Central Bank Can Never Run Out of Money

“We can’t run out of money,” economist L. Randall Wray said. The U.S. government spends through keystrokes that credit bank accounts, he continued. The money comes from nowhere. The government doesn’t need to finance itself with taxes. And it doesn’t borrow its own currency. It can afford all that is for sale in dollars.

Despite laying out an incontrovertible set of facts, Wray’s audience often is aghast. He says he gets four reactions when he tells people about how the government spends:

  1. Incredulity: “That’s crazy!”

  2. Fear: “Zimbabwe! Weimar!”

  3. Moral indignation: “You’d destroy our economy!”

  4. Anger: “You’re a dirty pinko commie fascist!”……

A man chases a woman until she catches him

by Warren Mosler

Euro vs $US

The euro is up vs the $US today in spite of near universal positioning for it to fall,

including technical indicators pointing to further declines.
I see lots of positives for the euro and one negative.
Positives:
1.  $US went up/euro down due to portfolios buying/selling for the ‘wrong’ reasons (for example- Turkey sold 12 billion euro of reserves)
     a.  end of Fed QE- this entirely psychological, as QE in the first instance functions as a tax that removes interest income from the economy
     b.  potential for Fed rate hikes- this is backwards as well- 0 rates are a deflationary/contractionary bias
     c.  negative ECB rates function as a tax removing net euro financial assets from the economy

     d.  proposed ECB asset purchases would remove additional euro interest income from the economy

2.  The EU overall is running a trade surplus, which in the first instance reduces the rest of worlds net euro financial assets
3.  The deflationary forces have depressed wages for exporters, tipping wage ppp in their favor.
4.  EU proactive deficit reduction, assisted by the lower rates on govt. securities, continues (albeit at a slower pace) to reduce the supply of net euro financial assets in the non govt. sectors of the economy.
5.  Lower energy prices help EU more than the US due to higher US domestic energy output.
The major negative is the possibility that the ECB is selling euro through it’s Belgium branch, which has been reporting large increases in $US Tsy holdings.
If the ECB is selling euro it can keep it down to any level it desires.  It’s a political choice.  Market forces are not applicable.
Best I can tell, however, the selling has not been from the ECB, but I have no first hand knowledge.
Therefore I see the ‘fundamentals’ aligned for a strong euro that can potentially go back through the highs, with any proposed further action by the ECB further strengthening it, whether they know it or not.
However, those forces strengthening the euro are also further damaging the economy, which puts more political stress on the EU overall.
And this political stress that will intensify as the euro rises has the potential to end the current institutional arrangements and cause the euro to cease to exist.
That is, I can see the euro going up in value until it becomes worthless.
Reminds me of the saying:
“A man chases a woman until she catches him”
;)
And what I don’t know is whether the portfolio shifting that has driven the euro down for the ‘wrong’ reasons has run its course. If there is more to come it could sell off further until the underlying fiscal and trade flows cause it to reverse.

Europe’s economic and political future will be determined in the next few days

Europe’s economic and political future will be determined in the next few days

….The fiscal compact rules, if applied literally, would make economic recovery in France a mathematical impossibility. Yet bending these rules will provoke a German public backlash, and perhaps even a constitutional court challenge, that could even force Angela Merkel to renege on her commitment to support the rest of the euro-zone.

Depending on how these three events turn out, Europe will either be on the road to a moderate economic recovery next year or it will condemned to permanent stagnation, possibly leading to the break-up the euro or even the European Union as a whole.

Why are the stakes suddenly so high? With most of Europe sliding back into recession over the summer as a result of the war in Ukraine and the failure to implement the sort of policies of monetary and fiscal stimulus that revived the U.S., Japanese and British economies, Europe now has an obvious choice: stick to the failed policies which are almost certain to perpetuate economic stagnation or to change course……

…..Putting these three events together, Europe has a decent chance of breaking out in the next few weeks from its vicious circle of policy failure and economic stagnation. Whether policymakers seize this chance is, of course, open to question given Europe’s long record of doing too little, too late. If Europe again disappoints expectations, the recession will deepen, with no serious hope of economic recovery next year. In that case, public opinion will veer onto a course of political nationalism and economic disintegration, not just in Greece and Italy but also in France and Germany. By next year it may be too late to reverse this. That’s what is meant by a make-or-break moment.

 

Euroopa defitsiidi kisma

Daily Times

France does the splits on EU economic governance

…….After defying European Union rules by putting forward a budget far short of the deficit cuts promised to its peers, Paris reacted angrily to the prospect of having it sent back for redrafting by the European Commission, which polices the rules.
“It is we who decide on the budget,” Prime Minister Manuel Valls declared. “Nothing today can lead to … demands for France to review its budget. That’s not the way it happens. France should be respected. It’s a big country.”……..

…….French President Francois Hollande, a Socialist supported by Italy and with much sympathy in struggling southern states, says he is trying to reorient Europe towards growth-promoting policies and away from German-driven austerity.
The International Monetary Fund, the European Central Bank and the US Treasury broadly agree on the objective………

 

Põnevaks läheb :)

Markit Flash Eurozone PMI®

Markit Flash Eurozone PMI®

 Flash Eurozone PMI Composite Output Index(1) at 52.2 (52.0 in September). 2-month high.
 Flash Eurozone Services PMI Activity Index(2) at 52.4 (52.4 in September). Unchanged.
 Flash Eurozone Manufacturing PMI(3) at 50.7 (50.3 in September). 2-month high.
 Flash Eurozone Manufacturing PMI Output Index(4) at 51.9 (51.0 in September). 3-month high.

Commenting on the flash PMI data, Chris Williamson, Chief Economist at Markit said:
“The Eurozone PMI rose in October but anyone just watching the headline number misses the darker picture painted by the survey’s other indices, which show the region teetering on the verge of another downturn. “Growth of new orders slowed closer to stagnation and backlogs of work fell at a faster rate, causing employment to be cut for the first time in nearly a year.
“Business confidence in the service sector also slid to the lowest for over a year and prices charged fell at the fastest rate since the height of the global financial crisis, adding to an increasingly downbeat assessment of business conditions.
“While the survey suggests the euro area has so far avoided a slide back into recession this year, a renewed downturn cannot be ruled out. Growth is so anaemic that increasing numbers of companies are being forced into laying off staff and slashing prices in an attempt to to cut costs and boost sales through discounting. “The survey data are broadly consistent with GDP rising 0.25% in the third quarter, but unless demand picks up soon, growth could weaken again in the fourth quarter and deflationary forces could intensify.”

Kui suur peaks olema Eesti riigieelarve defitsiit 2015?

Tihti just defitsiidi terrorisitid küsivad niisuguseid küsimusi. Et kui palju peaks raha trükkima, et me rikkamaks saaksime sinu arvates jne. Niimoodi saab küsida peavoolu raamistikus mõtlev inimene, kes arvab, et majandus on ergoodne. Keynes väitis, et tulevik on ebakindel ning statistiliste meetodite abil pole võimalik usaldusväärseid ennustusi tuleviku osas teha. See viib järeldusele, et reguleerimata finantsturud ei vii optimaalse tulemini ja turud ei ‘allokeeri’ kapitali parimal võimalikul moel(neil pole seda võimalik teha). John Maynard Keynes, Paul Davidson

Keynes’s rejection of the ergodic axiom meant that realistic theories cannot demonstrate that unregulated financial markets can optimally allocate investment funds into those projects that in the future will earn the greatest returns. In nonergodic circumstances it can be demonstrated that the primary function of financial markets is to provide liquidity and not to optimally allocate capital as classical theory contends.

Ütleme siis lihtsustatult, et ergoodsed tingimused oleksid sellised, kus minevikust ja olevikust saab statistilisi andmeid võtta ja nende põhjal tuleviku suhtes usaldusväärseid ennustusi teha  ja mitteergoodsed tingimused oleksid siis sellised, kus ei saa. Keynes väitis, et ei saa. Selline terminiloogia “ergoodne” ei olnud tema eluajal veel kastusel. Kõik, kes väidavad, et finantsturud tuleb dereguleerida, peaksid seletama, miks see hea on. Minu hinnangul jäävad nad tõsistesse raskustesse, kui peavad seletama, et inimesed on ratsionaalsed olendid ja teevad ratsionaalseid otsuseid. Lisaks sellele ei valitse nende tulevikus ebakindlust ja teadmatust ning nad suudavad kõige optimaalsemal viisil kapitali “allokeerida”. Tõendid, et see nii pole, on minu arvates kõikjal meie ümber.

In New Classical theory, it is explicitly asserted that all decision makers in the economic system, by analyzing past and present market prices possess “rational expectations” that are the equivalent of actuarially certain forecasts. For developing this theory of rational expectations, Professor Robert Lucas won the Nobel Prize in Economics in 1995.

Me ei tea, mida erasektor teeb aastal 2015. Seetõttu valitseb oht, et “tulistame üle” ja tekib inflatsioon ülekulutamisest või “tulistame alla” ja ressursid jäävad kasutamata majanduses (kõrge tööpuudus). MMT laseks defitsiiidil “ujuda”, so erasektori säästmistahe määraks defitsiidi suuruse. Selleks siis ka nn tööprogramm (ELR), mis peenhäälestaks defitsiidi suuruse. ELR ei ole pelgalt sotsiaalprogramm, mis oleks motiveeritud kaastundest inimeste vastu, kel pole tööd.  Tööpuuudus on monetaarne nähtus, sest tööd on lõpmatult palju, mida teha, ei ole vaid tööd, mille eest raha makstaks. Üheks maksude funktsiooniks fiat süsteemis MMT arvates ongi tööpuuduse tekitamine.  Selleks võib olla riigi tahe inimesi motiveerida sõjaväes teenima nagu Mosler kirutab 7DIF-s vms. Fiskaalpoliitika, mis püüab iga hinna eest eelarvet tasakaalu saada või ajab taga mingit kindlat nominaalset suurust ning ei pööra tähelepanu reaalmajanduses toimuvale, ei saa teenida ühiskondlikku huvi.

Europe must drop the euro, Germany abandon mercantilism

Europe must drop the euro, Germany abandon mercantilism

Europe faces yet another recession, and the prospect is shaking global financial markets. To eliminate the persistent threat of collapse, Europe must drop the euro, and Germany must abandon mercantilism.

When the euro was adopted in 1999, domestic prices, the face values for bonds and loans, and bank accounts were translated into euros according to prevailing exchange rates for national currencies at the time.
Initially, the single currency posed few significant problems. Over time, however, differences in labor market policies and geographic conditions that are difficult for governments to alter caused productivity to grow more rapidly in Germany and other northern economies. Also, Germany and northern states pursued mercantilist, exported-driven growth strategies.

Prices for many goods made in Italy and other southern economies became too high to be competitive in the north. Those countries imported more than they exported and financed the resulting trade deficits by borrowing from the north.

In Spain, a property boom permitted homeowners to run up large mortgages, and banks borrowed heavily from the north to finance those. In Italy and Greece, governments spent and borrowed heavily through bond financing to prop up employment…….

Kuigi tehniliselt ei ole jutt vale, et lõunariigid laenasid põhjariikidelt, on see tavainimese jaoks eksitav. Kui pangad laenasid Hispaanias, siis nii, et väljastasid kinnisvara laenu ja see kontoraha(või arveldusraha), mis nüüd loodi, tahtis näiteks Saksamaalt midagi osta, siis kommertspank Hispaanias pidi vastava ülekande tegema reservides kommertspangale Saksamaal. Need reservid on ECB kontol.  See toimub läbi Target2 süsteemi, kus vajalik “raha trükitakse”, kui kommertspangal reserve nappis näiteks. Maksesüsteem ei saaks toimida, kui see nii poleks. See on eurosüsteemi iseärasus ja just see seobki meid üheks pereks kokku, sest need on eurod ja mitte bilateraalsed nõuded. Kui üks liikmesriik defaultib, siis kõik kannavad kahju koos.  Aga see selleks. Mingit teist võimalust justkui polegi liikmesriikidel, kui merkantistlikult püüda eksportida. Selline ei saa olla meie tulevikuvisioon. Kahjuks on täna kõik debatid, mida mina kuulnud olen, ses osas märgist mööda. Tõstame miinimumpalka, õpetame töötajaid ning loome kõrge lisandväärtusega töökohti.  Indrek Neivelt arvas koguni, et ei olegi suurt vahet, kas kõik ettevõtjad lepivad kokku et tõstame miiniumpalka või teeb seda valitsus. Ei ole vist jah antud kontekstis, sest see on määratud nurjumisele.

Mõned lapsikult lihtsad küsimused:

Kas meie töötajate tööoskused on kehvemad täna, kui enne kriisi puhkemist?

Miks me kriisieelsel tasemel pole? Rääkimata sellest, et tunduvalt kõrgemal võiksime olla?

Martin Wolf teeb MMT-d Financial Times’is

Martin Wolf’ilt peaaegu ainult MMT Financial Times’is.

Reform alone is no solution for the eurozone

…..Examination of Germany’s sectoral financial balances – the differences between income and spending of the government, private sector and foreigners – strengthens this point. The response of the German private sector to the reforms of the early 2000s was to increase financial surpluses massively: that is, to spend far less than their incomes. Since the fiscal deficit also shrank, the capital outflow soared. This is striking and significant. In brief, the response of the private sector to the labour market reforms and fiscal tightening was to become increasingly frugal and so accumulate large quantities of (often poor-quality) foreign assets.

In terms of raising private domestic demand, reforms achieved little. On the contrary, Germany became heavily dependent on foreign demand. Similarly, fiscal tightening did not unleash stronger private spending. Expecting similar labour-market reforms to promote demand in France and Italy is likely to prove highly over-optimistic……..

Pankadele võtmed kätte?

Pankadele „võtmed kätte“ mõttega tasub edasi minna

Läti president allkirjastas eelmisel nädalal maksujõuetuse seaduse, mis annab võlgnikule võimaluse koduvõtmed pangale anda ja võlast vabaneda. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ei näe põhjust, miks Eesti ei võiks järgida Läti eeskuju.

Möödunud laenubuum näitas, et kõik pangad ei laenanud vastutustundlikult. Majanduskriisi ajal oli palju leibkondi, kes ei suutnud enam laenu tasuda või kes tegid seda, hambad ristis. Mitmed võlgnikud, kes ei suutnud laenu tasuda, olid sunnitud mõtlema suuremale teenistusele välismaal või müüma oma kodu odavamalt maha. Kinnisvarahindade kukkumine enam kui poole võrra tähendas, et kodu müük ei vabastanud veel võlast, vaid jättis üles laenuosa, mida tuli veel aastaid maksta…..

See on võlausaldaja/võlgniku vahel riski/tulu jagamise küsimus.  Õiget vastust ei ole võimalik välja arvutada ning seda õigluse ühikutes väljendada.  Kindlasti pole asi ainult selles, et eelmise laenubuumi ajal “ei laenanud kõik pangad vastutustundlikult”.  Ka kõik laenusaajad ei laenanud vastutustundlikult.

See on üks võimalus riski-tulu jagamist võlausaldajate/võlgnike vahel nihutada meie arvates õiglasemas suunas.  Teisi võimalusi on ka.

Draghinomics

Market Realist Draghinomics: Why Europe needs help fast

Europe is weakening Europe has more than one problem. Growth in the Eurozone stalled in the second quarter, following four quarters of sluggish recovery from a crisis over high government debt. Unemployment remains at a painful 11.5%. The region also has severely low inflation, which can dampen growth for years. Then, there’s also been a sudden decline in exports and industrial activity in Germany, the dominant Eurozone country. All these factors have heightened concerns in Europe…… ……Draghinomics The Chief of the European Central Bank, Mario Draghi, has set forth a three-part strategy to help the euro area. The plan is known as “Draghinomics.” The plan includes:ome in

  1. Monetary stimulus from the European Central Bank, or ECB

  2. Added government spending from countries that can afford it

  3. Pro-business reforms to cut bureaucracy and make economies more productive

Olenemata sellest kas 3 on vajalik või mitte, praeguses situatsioonis kasvule see kaasa ei aita.  Tööpuuduse ja nõudlusega pole struktuursetel reformidel praktiliselt mitte mingisugust pistmist.  Nende monetaarne stimuleerimine (punkt 1) on tagurdpidi, negatiivse intressi näol kehtestatakse funktsionaalselt lisamaks majandusele.  2 töötab, aga käib jutt, et nendes riikides, mis saavad endale seda lubada.  Näidatakse näpuga Saksamaa poole, aga ka Saksamaa võla suhe SKP-sse on suurem kui 60%.  Seega ma ei saa ikkagi aru, et miks just Saksamaa. Ka teiste riikide võlakirjade intressid on madalad. Ikka poliit

ilstel põhjustel tahetakse, et Saksamaa fiskaalselt stimuleeriks. Euroala võlg SKP-sse oli 2013-l aastal 90,9 %.  Jaa, Rogoff/Reinhardi fännid saavad nüüd öelda, et näe, kasv aeglustubki  :)  Halenaljakas

«Suur ja suveräänne» Prantsusmaa ootab otsust oma eelarve kohta

«Suur ja suveräänne» Prantsusmaa ootab otsust oma eelarve kohta

…….Lähipäevil tuleb komisjonil oma otsus teatavaks teha. Kui selgub, et Prantsusmaa on reegleid rikkunud, lasub komisjonil seaduslik kohustus Prantsuse eelarve tagasi lükata ning sundida sealset valitsust seda ümber kirjutama. Loomulikult on Euroopa Liit teadlik Prantsusmaa alandamise poliitilistest ohtudest ning juba räägitaksegi, et sepistamisel on viimase-minuti-diil. Kui aga Prantsusmaale tehakse erand, kuna tegemist on «suure rahvaga», mida peavad sellest arvama «väikesed»?

Minu “poliitökonoomiline spekulatsioon” on selline, et praegustest sündmustest sõltub EL-i tulevik (5 aastat).  Kui nad praegu saaksid majanduse kasvama või isegi nö muddle through, siis võiks poliitiline toetus püsida sellele liidule. Kui nad aga reeglites näpuga järge ajavad, siis on raske näha stsenaariumi, et euroskepsis ei kasva ja liit lagunemise poole ei liigu.  Iseenesest mõistavad paljud probleemi, kuid tundutakse arvavat, et küll “nad” midagi välja mõtlevad.  Mario Draghi “whatever it takes” justkui kinnitab seda lootust.

MMT-raha maksude maksmiseks saab tulla vaid valitsuselt

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.