Markit Flash Eurozone PMI®

Markit Flash Eurozone PMI®

 Flash Eurozone PMI Composite Output Index(1) at 52.2 (52.0 in September). 2-month high.
 Flash Eurozone Services PMI Activity Index(2) at 52.4 (52.4 in September). Unchanged.
 Flash Eurozone Manufacturing PMI(3) at 50.7 (50.3 in September). 2-month high.
 Flash Eurozone Manufacturing PMI Output Index(4) at 51.9 (51.0 in September). 3-month high.

Commenting on the flash PMI data, Chris Williamson, Chief Economist at Markit said:
“The Eurozone PMI rose in October but anyone just watching the headline number misses the darker picture painted by the survey’s other indices, which show the region teetering on the verge of another downturn. “Growth of new orders slowed closer to stagnation and backlogs of work fell at a faster rate, causing employment to be cut for the first time in nearly a year.
“Business confidence in the service sector also slid to the lowest for over a year and prices charged fell at the fastest rate since the height of the global financial crisis, adding to an increasingly downbeat assessment of business conditions.
“While the survey suggests the euro area has so far avoided a slide back into recession this year, a renewed downturn cannot be ruled out. Growth is so anaemic that increasing numbers of companies are being forced into laying off staff and slashing prices in an attempt to to cut costs and boost sales through discounting. “The survey data are broadly consistent with GDP rising 0.25% in the third quarter, but unless demand picks up soon, growth could weaken again in the fourth quarter and deflationary forces could intensify.”

Kui suur peaks olema Eesti riigieelarve defitsiit 2015?

Tihti just defitsiidi terrorisitid küsivad niisuguseid küsimusi. Et kui palju peaks raha trükkima, et me rikkamaks saaksime sinu arvates jne. Niimoodi saab küsida peavoolu raamistikus mõtlev inimene, kes arvab, et majandus on ergoodne. Keynes väitis, et tulevik on ebakindel ning statistiliste meetodite abil pole võimalik usaldusväärseid ennustusi tuleviku osas teha. See viib järeldusele, et reguleerimata finantsturud ei vii optimaalse tulemini ja turud ei ‘allokeeri’ kapitali parimal võimalikul moel(neil pole seda võimalik teha). John Maynard Keynes, Paul Davidson

Keynes’s rejection of the ergodic axiom meant that realistic theories cannot demonstrate that unregulated financial markets can optimally allocate investment funds into those projects that in the future will earn the greatest returns. In nonergodic circumstances it can be demonstrated that the primary function of financial markets is to provide liquidity and not to optimally allocate capital as classical theory contends.

Ütleme siis lihtsustatult, et ergoodsed tingimused oleksid sellised, kus minevikust ja olevikust saab statistilisi andmeid võtta ja nende põhjal tuleviku suhtes usaldusväärseid ennustusi teha  ja mitteergoodsed tingimused oleksid siis sellised, kus ei saa. Keynes väitis, et ei saa. Selline terminiloogia “ergoodne” ei olnud tema eluajal veel kastusel. Kõik, kes väidavad, et finantsturud tuleb dereguleerida, peaksid seletama, miks see hea on. Minu hinnangul jäävad nad tõsistesse raskustesse, kui peavad seletama, et inimesed on ratsionaalsed olendid ja teevad ratsionaalseid otsuseid. Lisaks sellele ei valitse nende tulevikus ebakindlust ja teadmatust ning nad suudavad kõige optimaalsemal viisil kapitali “allokeerida”. Tõendid, et see nii pole, on minu arvates kõikjal meie ümber.

In New Classical theory, it is explicitly asserted that all decision makers in the economic system, by analyzing past and present market prices possess “rational expectations” that are the equivalent of actuarially certain forecasts. For developing this theory of rational expectations, Professor Robert Lucas won the Nobel Prize in Economics in 1995.

Me ei tea, mida erasektor teeb aastal 2015. Seetõttu valitseb oht, et “tulistame üle” ja tekib inflatsioon ülekulutamisest või “tulistame alla” ja ressursid jäävad kasutamata majanduses (kõrge tööpuudus). MMT laseks defitsiiidil “ujuda”, so erasektori säästmistahe määraks defitsiidi suuruse. Selleks siis ka nn tööprogramm (ELR), mis peenhäälestaks defitsiidi suuruse. ELR ei ole pelgalt sotsiaalprogramm, mis oleks motiveeritud kaastundest inimeste vastu, kel pole tööd.  Tööpuuudus on monetaarne nähtus, sest tööd on lõpmatult palju, mida teha, ei ole vaid tööd, mille eest raha makstaks. Üheks maksude funktsiooniks fiat süsteemis MMT arvates ongi tööpuuduse tekitamine.  Selleks võib olla riigi tahe inimesi motiveerida sõjaväes teenima nagu Mosler kirutab 7DIF-s vms. Fiskaalpoliitika, mis püüab iga hinna eest eelarvet tasakaalu saada või ajab taga mingit kindlat nominaalset suurust ning ei pööra tähelepanu reaalmajanduses toimuvale, ei saa teenida ühiskondlikku huvi.

Europe must drop the euro, Germany abandon mercantilism

Europe must drop the euro, Germany abandon mercantilism

Europe faces yet another recession, and the prospect is shaking global financial markets. To eliminate the persistent threat of collapse, Europe must drop the euro, and Germany must abandon mercantilism.

When the euro was adopted in 1999, domestic prices, the face values for bonds and loans, and bank accounts were translated into euros according to prevailing exchange rates for national currencies at the time.
Initially, the single currency posed few significant problems. Over time, however, differences in labor market policies and geographic conditions that are difficult for governments to alter caused productivity to grow more rapidly in Germany and other northern economies. Also, Germany and northern states pursued mercantilist, exported-driven growth strategies.

Prices for many goods made in Italy and other southern economies became too high to be competitive in the north. Those countries imported more than they exported and financed the resulting trade deficits by borrowing from the north.

In Spain, a property boom permitted homeowners to run up large mortgages, and banks borrowed heavily from the north to finance those. In Italy and Greece, governments spent and borrowed heavily through bond financing to prop up employment…….

Kuigi tehniliselt ei ole jutt vale, et lõunariigid laenasid põhjariikidelt, on see tavainimese jaoks eksitav. Kui pangad laenasid Hispaanias, siis nii, et väljastasid kinnisvara laenu ja see kontoraha(või arveldusraha), mis nüüd loodi, tahtis näiteks Saksamaalt midagi osta, siis kommertspank Hispaanias pidi vastava ülekande tegema reservides kommertspangale Saksamaal. Need reservid on ECB kontol.  See toimub läbi Target2 süsteemi, kus vajalik “raha trükitakse”, kui kommertspangal reserve nappis näiteks. Maksesüsteem ei saaks toimida, kui see nii poleks. See on eurosüsteemi iseärasus ja just see seobki meid üheks pereks kokku, sest need on eurod ja mitte bilateraalsed nõuded. Kui üks liikmesriik defaultib, siis kõik kannavad kahju koos.  Aga see selleks. Mingit teist võimalust justkui polegi liikmesriikidel, kui merkantistlikult püüda eksportida. Selline ei saa olla meie tulevikuvisioon. Kahjuks on täna kõik debatid, mida mina kuulnud olen, ses osas märgist mööda. Tõstame miinimumpalka, õpetame töötajaid ning loome kõrge lisandväärtusega töökohti.  Indrek Neivelt arvas koguni, et ei olegi suurt vahet, kas kõik ettevõtjad lepivad kokku et tõstame miiniumpalka või teeb seda valitsus. Ei ole vist jah antud kontekstis, sest see on määratud nurjumisele.

Mõned lapsikult lihtsad küsimused:

Kas meie töötajate tööoskused on kehvemad täna, kui enne kriisi puhkemist?

Miks me kriisieelsel tasemel pole? Rääkimata sellest, et tunduvalt kõrgemal võiksime olla?

Martin Wolf teeb MMT-d Financial Times’is

Martin Wolf’ilt peaaegu ainult MMT Financial Times’is.

Reform alone is no solution for the eurozone

…..Examination of Germany’s sectoral financial balances – the differences between income and spending of the government, private sector and foreigners – strengthens this point. The response of the German private sector to the reforms of the early 2000s was to increase financial surpluses massively: that is, to spend far less than their incomes. Since the fiscal deficit also shrank, the capital outflow soared. This is striking and significant. In brief, the response of the private sector to the labour market reforms and fiscal tightening was to become increasingly frugal and so accumulate large quantities of (often poor-quality) foreign assets.

In terms of raising private domestic demand, reforms achieved little. On the contrary, Germany became heavily dependent on foreign demand. Similarly, fiscal tightening did not unleash stronger private spending. Expecting similar labour-market reforms to promote demand in France and Italy is likely to prove highly over-optimistic……..

Pankadele võtmed kätte?

Pankadele „võtmed kätte“ mõttega tasub edasi minna

Läti president allkirjastas eelmisel nädalal maksujõuetuse seaduse, mis annab võlgnikule võimaluse koduvõtmed pangale anda ja võlast vabaneda. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ei näe põhjust, miks Eesti ei võiks järgida Läti eeskuju.

Möödunud laenubuum näitas, et kõik pangad ei laenanud vastutustundlikult. Majanduskriisi ajal oli palju leibkondi, kes ei suutnud enam laenu tasuda või kes tegid seda, hambad ristis. Mitmed võlgnikud, kes ei suutnud laenu tasuda, olid sunnitud mõtlema suuremale teenistusele välismaal või müüma oma kodu odavamalt maha. Kinnisvarahindade kukkumine enam kui poole võrra tähendas, et kodu müük ei vabastanud veel võlast, vaid jättis üles laenuosa, mida tuli veel aastaid maksta…..

See on võlausaldaja/võlgniku vahel riski/tulu jagamise küsimus.  Õiget vastust ei ole võimalik välja arvutada ning seda õigluse ühikutes väljendada.  Kindlasti pole asi ainult selles, et eelmise laenubuumi ajal “ei laenanud kõik pangad vastutustundlikult”.  Ka kõik laenusaajad ei laenanud vastutustundlikult.

See on üks võimalus riski-tulu jagamist võlausaldajate/võlgnike vahel nihutada meie arvates õiglasemas suunas.  Teisi võimalusi on ka.

Draghinomics

Market Realist Draghinomics: Why Europe needs help fast

Europe is weakening Europe has more than one problem. Growth in the Eurozone stalled in the second quarter, following four quarters of sluggish recovery from a crisis over high government debt. Unemployment remains at a painful 11.5%. The region also has severely low inflation, which can dampen growth for years. Then, there’s also been a sudden decline in exports and industrial activity in Germany, the dominant Eurozone country. All these factors have heightened concerns in Europe…… ……Draghinomics The Chief of the European Central Bank, Mario Draghi, has set forth a three-part strategy to help the euro area. The plan is known as “Draghinomics.” The plan includes:ome in

  1. Monetary stimulus from the European Central Bank, or ECB

  2. Added government spending from countries that can afford it

  3. Pro-business reforms to cut bureaucracy and make economies more productive

Olenemata sellest kas 3 on vajalik või mitte, praeguses situatsioonis kasvule see kaasa ei aita.  Tööpuuduse ja nõudlusega pole struktuursetel reformidel praktiliselt mitte mingisugust pistmist.  Nende monetaarne stimuleerimine (punkt 1) on tagurdpidi, negatiivse intressi näol kehtestatakse funktsionaalselt lisamaks majandusele.  2 töötab, aga käib jutt, et nendes riikides, mis saavad endale seda lubada.  Näidatakse näpuga Saksamaa poole, aga ka Saksamaa võla suhe SKP-sse on suurem kui 60%.  Seega ma ei saa ikkagi aru, et miks just Saksamaa. Ka teiste riikide võlakirjade intressid on madalad. Ikka poliit

ilstel põhjustel tahetakse, et Saksamaa fiskaalselt stimuleeriks. Euroala võlg SKP-sse oli 2013-l aastal 90,9 %.  Jaa, Rogoff/Reinhardi fännid saavad nüüd öelda, et näe, kasv aeglustubki  :)  Halenaljakas

«Suur ja suveräänne» Prantsusmaa ootab otsust oma eelarve kohta

«Suur ja suveräänne» Prantsusmaa ootab otsust oma eelarve kohta

…….Lähipäevil tuleb komisjonil oma otsus teatavaks teha. Kui selgub, et Prantsusmaa on reegleid rikkunud, lasub komisjonil seaduslik kohustus Prantsuse eelarve tagasi lükata ning sundida sealset valitsust seda ümber kirjutama. Loomulikult on Euroopa Liit teadlik Prantsusmaa alandamise poliitilistest ohtudest ning juba räägitaksegi, et sepistamisel on viimase-minuti-diil. Kui aga Prantsusmaale tehakse erand, kuna tegemist on «suure rahvaga», mida peavad sellest arvama «väikesed»?

Minu “poliitökonoomiline spekulatsioon” on selline, et praegustest sündmustest sõltub EL-i tulevik (5 aastat).  Kui nad praegu saaksid majanduse kasvama või isegi nö muddle through, siis võiks poliitiline toetus püsida sellele liidule. Kui nad aga reeglites näpuga järge ajavad, siis on raske näha stsenaariumi, et euroskepsis ei kasva ja liit lagunemise poole ei liigu.  Iseenesest mõistavad paljud probleemi, kuid tundutakse arvavat, et küll “nad” midagi välja mõtlevad.  Mario Draghi “whatever it takes” justkui kinnitab seda lootust.

Euroopa juhid veel turgudele alla ei vannu

Euroopa juhid veel turgudele alla ei vannu

Euroopa aktsiate 11 aasta pikim langus ning viie aasta nõrgim inflatsioon  ei sunni Mario Draghit ja Angela Merkelit veel alla vanduma.

Poliitikute väitel praegustest meetmetest piisab, vahendab Bloomberg.

«Peamine on, et taastumine on väga nõrk, väga habrad ning miski peab juhtuma. Turud ootavad üha enam, et nad peavad tegema riikliku rahapoliitika lõdvendamisega,» ütles ING Groep NV ökonomist Martin Van Vliet.

Taas on euroala globaalse languse keskmeks. Investorid muretsevad üha rohkem, et sealse nõrga kasvu ning langeva inflatsiooni kombinatsioon võib kujuneda normiks mujalgi kui keskpankade võimalused toetust pakkuda vähenevad.

Saksamaagi näitas sel nädalal, et pole majanduskriisile immuunne. Eile tuli riigilt teade, et inflatsioon oli vaid 0,3 protsenti.

Poliitikud ütlevad, et regioon vajab uute meetmete asemel aega.

«Ma usun, et see turukorrektsioon üllatab neid. Nad loodavad, et see läheb mööda,» ütles Commerzbanki ökonomist Michael Schubert.

Saksamaa liidukantsler Angela merkel sõnas eile, et praegu pole aeg finantsdistsipliinist loobuda, vaid kasutada ära olemasolevaid meetmeid. Ta märkis, et teda ei rahulda see, et noorte tööpuuduse vähendamiseks mõeldud kuuest miljardist eurost on ära kasutatud vaid murdosa.

«Kriis ei ole püsivalt möödas. Me peame otsustavalt pingutama, et tagada jätkusuutlik kasv, head avaliku sektori finantsid ning tööhõive,» märkis Merkel.

Euroopa keskpank hoiab intresse madalal. Sel nädalal tuli teade, et ta võib alustada erasekotir varade ostmist, et parandada likviidsust.

«Nõrgema euro, madalate naftahindade ja võlakirjade madala tootlikkuse stimulatiivne mõju annavad keskpangale praeguseks võimaluse edasistest meetmetest hoiduda,» ütles IHS Global inslight ökonomist Howard Archer.

Mis juhtub turgudega, kui need steroididelt maha võtta?

Mis juhtub turgudega, kui need steroididelt maha võtta?

ja minu kaks kommentaari artikli järel:

Asi on selles, et makro tasandil on igal tehingul kaks osapoolt. Müüja saab raha ja ostja annab raha aktsia eest. “Raha voolamine aktsiaturgudele” on sama nagu raha äravoolamine aktsiaturgudelt. Iseasi, et pangad laenavad finantsvarade tagatisel ja see ajab hinnad üles. (juhtus meil Eestis kunagi, kus tekitati mull ja pangad pankrotistusid) Aktsiaturgudel hinnad peaksid tõusma, kui keskpanga intress alaneb, sest riskivaba tulunorm alaneb ja koos sellega ka oodatav tulu teistelt varadelt. See on siis intressimuutusest tulenev mõju. QE-d tehakse 0 intresside või nullilähedaste intresside tingimustes.”Tegemist ei ole QE puhul kvantitatiivse muutusega”, kuigi turgudel nii arvatakse ja kuigi Arumäe ka nii räägib. Sellest arvamusest tulenevalt võib muutuda sentiment turgudel ja finantsvarade, aga ka teiste varade (kinnisvara jne) hinnad haibitakse üles. See on see postkeinsistlik lähenemine nn “radikaalne endogeensus”.

Ehk teisiti öelduna, kui Fed ostaks ära kogu valitsuse võla 0 intressi tingimustes, siis postkeinsistide arvates ei ole tegemist kvantitatiivse muutusega. Inflatsiooniootused võivad tõusta, inimesed võivad seepi ja tikke ostma tormata ja sellest tulenevalt võivad varade hinnad muutuda võib isegi inflatsioon tekkida, aga mitte kellelgi “ei ole rohkem raha”, mida nüüd kulutada. Võlakirja omanikud said ka enne oma võlakirja vastu laenata, selle müüa vms.Ning pangad ju ei laena edasi keskpanga raha reaalmajandusse nagu mainstream täna ekslikult arvab. mitte, et QE tagajärjel midagi ei juhtuks, aga loodetud tulemust see ei anna ja postkeinsistidel on õigus, kui vaadata reaalses maailmas juhtunut. Mitte kuskil pole QE loodetud tulemust andnud. Monetarism on täielikult peksa saanud.

Loe ka: Paul Krugman, you have the right to remain silent

MMT sõnum neoklassikalisele majandusteooriale

Võtsin Egert Juusega ühendust ja avaldasin talle tunnustust Ragnar Nurske Instituudi blogis ilmunud artikli eest. Võitjateta võidurikastumine

Siin on tema vastus mulle:

Tere.

Tänud! Oma väidetes tuginesingi suuresti MMT (modern monetary theory) ehk sama Mosleri ning peaasjalikult Wray ja Minsky teoreetilistel seisukohtadel. Kalecki on väga hea, eriti arvestades tema fookust arengu(ülemineku)riikidel ja nende eripäradega arvestamist oma seisukohtade esitamisel. Samas, rahandusliku aspekti osas puudutab ta suuresti vaid rahvusvaheliste kapitalivoogude problemaatikat ja mitte niivõrd riigirahanduslikke aspekte, kuid sellegipoolest on ta seisukohad ses osas ka Eestis jaoks asjakohased.

Parimat

Egert

MMT Estonia sõnum neoklassikalisele majandusteooriale:



Ma tulen, ma tulen, tee lahti uks!
Ei aita siin nuuksumine, ei luks.

Sind tunnen ju ammu, su lapseeast,
sind välja valind ma teiste seast.

See enne sündi ju nõnda säet,
sa mulle antud ja jäet.

Ju iidsest ajast määrat me hõim 
ning et su süda mu küna ja sõim.

Ma elan su veres kui kala vees,
kui laine meres ma sinu sees.

Ma tulen, ma tulen, tee lahti uks!
Olen mure, eks näe, kes ei alistuks.

Ma valvan - must ingel su ukse ees:
läed sisse - kui tuuleõhk minagi sees.

Kui mu enese pesa su kamber mul tunt:
tulen päeval või keskööl - murran sisse kui hunt.

Ma jagan su pala: su leib ja su kruus 
käind enne kui sinu ju minu suus.

Su laud ja su tool - kuid alles su säng:
sääl lokkab me kahe sigitusmäng.

Ma tulen, ma tulen! Sa ruumi tee:
sest seekord jään kauaks, joon su viina ja vee!

Ma tulen, ma tulen. See ei tähenda hääd!
Pää kummarda maani ja - üles käed!

Ma tulen, ma tulen, tee lahti uks!
Olen mure ja teen su õnnetuks.

Raudküüsi kisun su une suust,
sa virgud kui salvat - hing pole ju puust.

Su ajju nõelun,et terituks taip:
su mällu tõved ja mõni laip.

Tead,kusagil vaikselt kannatab üks
siis sina heitle ja aruta: miks?

Tead, kusagil saatusest ahistet kaks
nende koorem su selga, et murduks su jaks.

Tead, kusagil silmavett valamas kolm,
sest niiskub su padi ja jalge all tolm.

Ema südamehaigus ja hingepakk
sind lämmatagu kui hullujakk.

Su päevad vaid seks sulle kätte loet,
et teiste elu saaks kirjadeks sisse koet.

Ma tulen, ma tulen, mu paremal käel 
ühtsoodu sa kõnnid tuldpurskaval mäel.

Sind kihutan taga, kuni maha murt
su südame jänes - olen hääd tõugu hurt!

Ma matan su suu, kui hingeldad just:
uut südant ja mälu - ja unustust!

Nii kaua sind luilutab minu lull,
kuni kustub su silmade seebimull.

Ma tulen,ma tulen,tee lahti uks!
Olen mure ja teen su õnnetuks.

Marie Under (Kontvõõras)

Võlakirjad tooksid Eesti pildile

Võlakirjad tooksid Eesti pildile

Rahandusala spetsialistide hinnangul tuleks Eestile sarnaselt teiste Euroopa riikidega võlakirjade emiteerimine vaid kasuks, riik seda aga endiselt vajalikuks ei pea.

Eesti on hetkel ainus Euroopa Liidu riik, kellel ei ole oma võlakirjaprogrammi. See aga ei tähenda nagu meil puuduks riigivõlg. Eesti riigivõlg on küll Euroopa Liidu väikseim ehk moodustab umbes 10% SKTst, kuid oleme selle peamiselt laenanud välismaistelt finantsinstitutsioonidelt. See tähendab, et riigivõla eest makstav intress läheb Eestist välja ja meie inimestel pole võimalust sellest osa saada. “Riigil võiks olla ka põhimõtteline huvi pakkuda kohalikele elanikele investeerimise ja tootluse teenimise võimalust,” ütles Tallinna börsi juht Rauno Klettenberg.

Naaberriigid heaks eeskujuks. Klettenbergi sõnul on Läti ja Leedu meist suure sammu võrra ees, kuna mõlemad riigid on emiteerinud pikka aega erineva tähtajaga võlakirju. Lisaks seadis Läti mullu oma kodanikele turvalise investeerimisvõimaluse pakkumise riiklikuks eesmärgiks ning tuli välja spetsiaalselt väikeinvestoritele mõeldud riiklike hoiutähtedega, mida saab soetada lausa postkontorist.

Germany’s Economic Malaise Is Infecting Its Eastern Neighbors

Germany’s Economic Malaise Is Infecting Its Eastern Neighbors

It’s been a tough year for the Central and East European economies, as the crisis in Ukraine disrupts their trade and threatens their supplies of Russian natural gas.

Now comes an even bigger danger: a sharp economic slowdown in Germany, their biggest trading partner and foreign investor. “Germany is by far the biggest culprit for the recent economic weakness in Central and Eastern Europe,” economist William Jackson of Capital Economics in London says in a note to clients today. He estimates that exports from Central and Eastern Europe to Germany fell 2.5 percent during August, as Germany’s economy shrank 0.2 percent during the second quarter and remained flat during the third.

Since the 1990s, the region’s economies have become tightly intertwined with Germany Inc., as German companies set up manufacturing in the East to take advantage of lower labor costs. Germany invested heavily to build these operations—and it became the key purchaser of their output, from cars and auto parts to electrical equipment and chemicals.

The arrangement, which the International Monetary Fund has dubbed the German-Central European Supply Chain (pdf), leaves some countries perilously dependent on Germany. The Czech Republic sends more than 30 percent of all its exports to Germany, with the value of those exports equaling about one-fourth of the Czech economy. The corresponding figures for Slovakia and Hungary are only slightly lower than that. Poland and Romania also have high volumes of export to Germany, but their value is much lower as a share of those countries’ economies……..

Germany’s economic malaise helps explain why year-on-year economic growth across Central and Eastern Europe has slowed to about 2 percent, down from 3.5 percent during the first quarter of 2014, according to Capital Economics estimates.

Poland’s central bank reported today that its country’s companies expect slower growth during the fourth quarter and have “significantly” lowered their forecasts for new orders………

Võitjateta võidurikastumine

Võitjateta võidurikastumine

Kontseptsioon “Riik kui viimase abinõu tööandja” võiks Eesti välja aidata institutsionaliseerinud vaeneolemisest, kirjutab Nurkse instituudi doktorant ja nooremteadur Egert Juuse Nurkse instituudi blogis…..

…Samal ajal aga ei aduta, et just juurdunud institutsionaalne raamistik, mille osisteks võib pidada ametiühingute rolli ja mõju marginaalsust, endist valuutakomiteed ja praegust euroala liikmelisust ning kapitali maksupoliitilist soosimist, ei võimalda oma seesmise loogikaga palgakasvu põhist elatustase tõusu ega vaesuslõksust pääsemist…..

…Mida annaks siis üleüldse teha? Suurt midagi olukorras, kus poliitilis-administratiivne eliit on langenud eneseimetluse ohvriks ning pälvimaks välismaailma heakskiitu, täidame eeskujulikult ettekirjutisi ja soovitusi, kui vaid mõned ebamugavad erandid välja jätta…..

…..Kontseptsiooni “Riik kui viimase abinõu tööandja” (employer of last resort – ELR) ellukutsumine ehk töötute rakendamine avalike teenuste ja toodete pakkumiseks on üks realistlik alternatiiv, mida rakendatud paljudes riikides (Rootsi, Prantsusmaa, India, Ameerika Ühendriigid, Argentina). Puudulik debatt selle kontseptsiooni üle ilmestab juurdunud ideoloogilise vaate kitsarinnalisust, mis koos väljakujundatud sotsiaalkindlustussüsteemiga on sisuliselt institutsionaliseerinud Eestis almusühiskonna ehk vaeneolemise……

…Saab kindlasti välja tuua poolt- ja vastuargumente, ent ELR ja kapitalism ei ole üksteist välistavad. Seega miks mitte hakata mõtlema euroalas süveneva majandusseisaku oludes alternatiivsetele võimalustele, sealhulgas riigi rahanduse valdkonnas, kuidas kohalikku majandust ja ennekõike elanikke jalule tõsta….

Kõik väga hea ja meie ajakirjanduses! MMT raamistab selle läbi valitsuse kulutamise, mistõttu selline programm ( MMT ELR) ei konkureeri erasektoriga töötajate osas, vaid aitab kaasa erasektori arengule, hinnastabiilsusele ja sotsiaalsele sidususele üldse. Heitunud inimesi ei taha üldiselt erasektor palgata, aga kui inimene on näidanud, et suudab töödistsipliiniga toime tulla, siis tõenäoliselt on ta parem kandidaat ka erasektori töökohale kandideerima. Igal juhul rõõm lugeda Egert Juuse juttu.

vaata ka: Hinnastabiilsus ja täistööhõive

Meie meedia on nii informeeriv ja sõltumatu ning meie ei ela venelaste kombel propagandaväljas

Ma näitan lugejale ühte huvitavat resolutsiooni EL-i parlamendilt.

European Parliament resolution of 13 December 2012 on the situation in Ukraine

[The European Parliament] is concerned about the rising nationalistic sentiment in Ukraine, expressed in support for the Svoboda Party, which, as a result, is one of the two new parties to enter the Verkhovna Rada; recalls that racist, anti-Semitic and xenophobic views go against the EU’s fundamental values and principles and therefore appeals to pro-democratic parties in the Verkhovna Rada not to associate with, endorse or form coalitions with this party.

ok, mis see Svoboda partei siis on Ukrainas? Liikmed on uues valitsuses võtmepositsioonidel ja meile portreeriti igapäevaselt neid demokraatialembeliste vabadusvõitlejatena. Samas on EL-i parlament nimetanud neid ksenofoobseteks rassistideks ning on  soovitanud nendega mitte koostööd teha teistel poliitilistel parteidel. Kas sa oled kuulnud sellest meie meedias? Tõenäoliselt mitte. :)  Tõenäoliselt arvad sa siiamaani, et ainult Venemaal elavad inimesed propagandaväljas, meie meedia on sõltumatu ja vaba. Võib olla tõesti, aga sellest oleks ta võinud meile ikka rääkida.

Kas mäletad veel Paeti telefonikõne, kus ta rääkis, et uus valitsus ei taha süütute demonstrantide tulistamisi uurida?

Nii palju Ruta Arumäest

SEB: Negatiivsete intresside mõju on seni teadmata

SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe kirjutab, et ajaloolise sündmusena viidi hoiuseintress kommertspankadele negatiivseks selleks, et pangad ei hoiaks oma raha keskpangas, vaid laenaks selle reaalmajandusse välja…..

…..Kui krediidinõudlust ei ole piisavas mahus, võidakse üleliigsed reservid viia eurotsoonist väljapoole

Nii palju siis Ruta Arumäest……

Eesti näeb plussi, Brüssel miinust

Eesti näeb plussi, Brüssel miinust

Euroopa Liidu ja eurogrupi rahandusministrite kohtumiselt naasnud rahandusminister Jürgen Ligi möönis täna, et ka Eestil on olnud Euroopa Komisjoniga eriarvamusi, kas meie valitsussektori eelarve on struktuurselt ülejäägis või defitsiidis.

Üks vaidluskoht on riigi ajutiselt suurendatud sissemaksed teise pensionisambasse. Eesti riik käsitleb seda ühekordse meetmena, Euroopa Komisjon aga pigem püsikuluna.

Nii võib komisjoni arvestuses olla Eesti valitsussektori struktuurne positsioon nõrgem kui Eesti enda rehkendused, möönis Ligi.

„Hoiame varuga struktuurset ülejääki metoodiliste riskide vastu,“ ütles Ligi. „Tähtis on, et tegeletakse sisulise tasakaaluga ja varjatud ülekulutamist püütakse ära hoida.“

Suurem vaidlus on selle üle, millises majandustsükli faasis riik on, milline on praegune kasv võrreldes potentsiaaliga. Komisjon leidis oma kevadises hinnangus Eesti stabiilsusprogrammi kohta, et Eesti nominaalses puudujäägis eelarve võib olla ka struktuurses puudujäägis, Eesti enda rehkendused näitavad struktuurset ülejääki……..

Nüüd on siis sisenenud moodne termin meie eelarve diskussiooni, see on “struktuurne defitsiit”. See on ideoloogiline kontseptsioon ja sellepärast ei ole mõtet sellesse EL-i ja Eesti vaidlusesse süveneda. Eelmine kord kärpimise ajal veel ei kasutatud meil sellist terminit. See on ühtlasi ka heaks vahendiks inimesi eelarve üle diskuteerimast eemal hoida, sest inimesed ei tea, mida see tähendab ja tunnevad, et selliseid väljendeid kasutavad poliitikud on targad ning parem on eemale hoida lollidel sellest müstikast. Olen põgusalt kirjutanud sellest siin: Struktuurne defitsiit

Pariis läheb Brüsseliga eelarvesõtta

Pariis läheb Brüsseliga eelarvesõtta

Avaldatud: 14. oktoober Kell 20:10

Homme (kolmapäeval) esitab Prantsuse valitsus Euroopa Komisjonile teadlikult eelarvekava, mis ei lähe läbi.

«Numbrid, mida me Pariisist kuuleme, erilist lootust ei paku,» Jeroen Dijsselbloem ütles eilsel euroala rahandusministrite koosolekul «eurogrupi» juht  Hollandist.

Pariis on võtnud väljakutsuva hoiaku, kirjutab Financial Times. «Eurogrupi president ei tohiks selliseid märkusi teha,» kõlas Prantsuse peaministri Manuel Vallsi vihane vastus. «Meie ise otsustame oma eelarve üle. Me ei luba [kellelgi] endale head valitsemistava õpetada.»

Selline jonn ei jäta ametisolevale Euroopa Komisjonile ilmselt muud võimalust, kui eelarvekava ümbertegemiseks Pariisi tagasi saata.

Et lööki pehmendada, kaaluvad euroametnikud võimalust saata tagasi veel kolm eelarvekava – Itaalia, Malta ja Sloveenia omad. Siis, loodavad nad, ei jää muljet ainult prantslaste kallal norimisest.

Trotsi täis on ka Itaalia. «Brüsseliga ei tule mingit läbirääkimist,» ütles eilsel eurogrupi koosolekul Itaalia rahandusminister Pier Carlo Padoan.

Warren Mosler:

Time to say goodbye? Schauble Calls on Italy to Pursue Structural Reform

 

Draghi on kohtu all

Draghi’s ‘Whatever It Takes’ Pledge Helped Save Euro, ECB Says

Draghi on kohtu all oma sõnade eest, sest valitsuse võlakirju ECB ei pidanud ostma. Nende ostmine oleks ebaseaduslik. Nüüd kohtukullid otsustavad sellise plaani teatavaks tegemise seaduslikkust nagu mina aru saan.

…..The Frankfurt-based ECB announced the details of its unprecedented bond-purchase plan in September 2012 as bets multiplied that the euro area would break apart and after Draghi’s promise to do whatever was needed to save the currency. The calming of financial markets that the still-untapped Outright Monetary Transactions program produced helped the euro area emerge from its longest-ever recession in the first half of last year.

The ECB’s plan was an “unlawful usurpation of powers” that would allow the Frankfurt-based bank to “turn the monetary union into a debt union, without consulting the member states or their parliaments,” said Dietrich Murswiek, a lawyer for one of the main claimants in a series of German challenges…..

…..The OMT “is an example of the ECB acting outside the law and this happens in the context of other ECB measures, which are also most likely unlawful,” said Bernhard Kempen, a lawyer for other German claimant Roman Huber. “The ECB’s acting without powers has become a sort of second economic government.”…..

MMT-raha maksude maksmiseks saab tulla vaid valitsuselt

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.