Factory Prices Tumble in Europe as German Manufacturing Shrinks Before ECB

Factory Prices Tumble in Europe as German Manufacturing Shrinks Before ECB

Euro-area factories cut prices in September by the most in more than a year and German manufacturing shrank, underlining the mounting challenge facing Mario Draghi.

The European Central Bank president is on a mission to avert deflation as the euro region’s economic landscape deteriorates. Purchasing Managers’ Indexes from Markit Economics showed manufacturing also contracted in France, Austria and Greece, with a gauge for the 18-nation region pointing to near-stagnation. A separate report showed spillover to the U.K., with factory growth there at a 17-month low……

 

Posted in English | Lisa kommentaar

Norra asub kroone ostma

Norra asub kroone ostma

Norra keskpank hakkab järgmisel kuul kroone ostma, et katta Norra üha suurenevat eelarvevajadust…….

;)

Posted in Estonian | Lisa kommentaar

Inflation at 5-Year Low Primes ECB for Deflation Debate

Inflation at 5-Year Low Primes ECB for Deflation Debate

Euro-area inflation slowed in September to the lowest level in five years, challenging European Central Bank officials gathering this week to decide whether more measures are needed to avert deflation. Consumer prices rose an annual 0.3 percent, the European Union’s statistics office in Luxembourg said today. That’s in line with the median estimate in a Bloomberg News survey and follows a reading of 0.4 percent in August. Unemployment (UMRTEMU) held at 11.5 percent in August, Eurostat said in a separate report. ECB President Mario Draghi told lawmakers in Brussels on Sept. 22 that policy makers remain “fully determined” to shore up inflation, which has undershot the central bank’s goal since early 2013. Policy makers have agreed on unprecedented stimulus in the past four months, and are set to unveil details of an asset-purchase plan that will help add as much as 1 trillion euros ($1.3 trillion) to the ECB’s balance sheet……..

Posted in English | Lisa kommentaar

USA senaator: turg on katki

USA senaator: turg on katki

Massachusettsi senaator ja endine Harvardi ülikooli professor Elizabeth Warren usub, et USA suurim müsteerium on panna riigi majandus tööle ka nende jaoks, kes pole miljardärid.

„Suurimad finantsasutused mõistsid, et saavad teha palju raha, pettes inimesi hüpoteeklaenude, krediitkaartide  ja väikelaenudega,“ rääkis ta riigi suurimas ülikoolis City University of New York peetud sõnavõtus. Temaga koos astus üles ka New York Timesi kolumnist Paul Krugman.

Demokraatide tiiva esindaja hinnangul on turg mitmes mõttes katki. „On vaja saada turud tööle reaalsete inimeste jaoks. Meil ei saa olla toimivat turgu enne, kui meil pole toimivat valitsust. See on asja tuum.“………

Posted in Estonian | 2 kommentaari

Kaubad odavnesid augustis veelgi

Kaubad odavnesid augustis veelgi

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta augustis võrreldes juuliga -0,3 protsenti ja võrreldes eelmise aasta augustiga -0,7 protsenti, teatas statistikaamet……..

Posted in Estonian | Lisa kommentaar

ECB otsustas deflatsiooni lisada

Euroopa Keskpank hakkab massiivselt võlakirju ostma

Euroopa keskpanga nõukogu esimees Mario Draghi teatas nõukogu koosoleku järel toimunud pressikonverentsil, et keskpank hakkab alates oktoobrist massiivselt võlakirju kokku ostma.

Massiivset võlakirjade ostmist ehk rahapoliitika lõdvendamist (quantitative easing- QE) nimetatakse rahatrükiks. Draghi ise võlakirjade ostmist QE-s ei nimeta, sest tema sõnul on viimane erinevate võlakirjade ostmine, aga keskpanga väljakuulutatud võlakirjade ostuprogramm on suunatud.

Draghi sõnul ei olnud otsus ühehäälne ning mõned nõukogu liikmed soovisid keskpangalt tugevamat sekkumist.

Euro kurss kukkus protsendi võrra 14 kuu madalaima tasemele 1,300 dollarini euro.

 

 

Euroopa Keskpank otsustas täna alandada baasintressi 0,10 protsendipunkti võrra 0,05 protsendini ning hoiuseintressi miinus 0,10 protsendilt miinus 0,20 protsendini.

Nüüd siis räägitakse “rahatrükist” ehk pangareservide lisamisest ning üleliigsed reservid lähevad negatiivse intressi alla. See on deflatsiooniline nagu eelnevalt arutletud.

 

Posted in Estonian | Lisa kommentaar

Juhtkiri: pinnal püsiv majandus

Juhtkiri: pinnal püsiv majandus

Kevadel teatas rahandusministeerium Eesti tänavuse majanduse reaalkasvu prognoosi – kaks protsenti. Eile tuli ministeerium välja juba palju realistlikuma arvuga – 0,5 protsenti. Piltlikult öeldes püsime tänavu oma majandusega vee peal, vähemalt ninaots ulatub ikka välja. Aga mitte ka palju enamat. Vaadates, mis toimub ka lähiriikide majanduskeskkonnas, ei ole palju lootust, et mõni olulistest naabritest käituks majandusvedurina ning avaldaks siin niipalju mõju, et saaksime Eestis tema tuules kiiremini kasvama hakata.

Järgmise aasta suhtes on ministeerium jätkuvalt suhteliselt optimistlik, oodates 2,5-protsenti reaalkasvu, kuid ka see ennustus on protsendipunkti võrra tagasihoidlikum kui kevadel. Edaspidi peaks kasv kiirenema – kui uskuda eile avaldatud arve.

Pole mingi üllatus, et Eesti (ning ka teised Euroopa riigid) majanduse käimasaamise ootusi üha tulevikku lükkab. Ebakindlus Euroopa laiemas geopoliitilises taustas mõjub meile vahetult, sanktsioonidega viibutamisest on ELi–Venemaa suhetes jõutud nende konkreetse rakendamiseni, ning ehkki nende sammude mõju ei pruugi avalduda veel kohe lähiajal, on igasuguste prognooside tegemisel praegu targem mitte liigsesse optimismi kalduda. Isegi kui Vene toiduimpordi piirangute mõju jääb kokkuvõttes tõesti nii väheseks, kui meid selles veenda üritatakse.

Rahandusministeeriumi prognoosi järgi on ka tänavune inflatsioon Eestis harjumatult madal – hinnad tõusevad aastases võrdluses 0,3 protsenti. See tähendab, et Eesti hinnatõus on aeglustunud, läheneb euroala keskmisele, ning kui meenutada, et Euroopa Keskpanga eesmärgiks on keskpikas perspektiivis hoida hinnatõusu umbes kaks protsenti juures ning EKP on teinud juba hulgaliselt jõupingutusi ülimadalast inflatsioonist ülesaamiseks, siis ei aita selline olukord ka Eestis kuigivõrd kasvule kaasa.

Majanduskasvu ootus on siiski vaid üks sisendeist, mille alusel Eestis riigieelarvet kokku pannakse. Järgmise aasta eelarvest väljalubatud palgatõuse ei kiirusta võimuliit hülgama. Põhimõttelised valikud lepiti koalitsioonis kokku juba kevadel ning nüüdne madalam prognoos oli pigem ootuspärane. See ei tähenda kindlasti sellist allasööstu, nagu nägime 2008. aasta sügisel enne suurt kriisi.

Küll aga viibib kavandatud eelarvetasakaalu jõudmine: nüüd oodatakse seda 2016. aastal ning 2015. aastal on puudujääk eeldatavalt suurem kui tänavu.

Tavainimese jaoks oluliste näitajate, üldisema palgakasvu ootuse ja tööpuuduse taseme asjus on rahandusministeerium optimistlik. See peaks aga enamasti käima Eesti-siseste jõupingutuste arvel. Algava valimiskampaania käigus kuuleme kahtluseta hulgaliselt lubadusi Eesti vähesegi majanduskasvu paljukordseks väljajagamiseks mitmesugustes vormides.

Posted in Estonian | Lisa kommentaar

Minu chat Chris Cookiga

My take on Scottish currency and credit. The difference between the £ as a unit of currency, and the £ as a unit of account used as a benchmark for credit transactions is not widely appreciated.

http://www.pieria.co.uk/articles/credit_scotland

 
  •  
    You and 4 others like this.
  •  
    Don Davis The key problem remains that of control fraud in the credit creation process. The City was the chief source of such frauds leading up to ’08 but RBS was certainly involved. The key factor insuring against such fraud is good underwriting. A Monetary AutSee More
  •  
    Kristjan Andre The difference in your proposal is that these credit instruments are undated. Treasury bills are sold at a discount too right now and could be looked at as prepayment of taxes. Hong Kong is currency board, true currency board system doesn’t need a central bank. Mainstream mind has been caught up in dated securities. I understood the advantage of your idea after a while. This is kind of sharing risks or investors are participating in your success or failure as versus they demand payment and you could be ruined.
  •  

    Chris Cook Kristjan Andre

    Correct.

    Risk and reward is shared optimally, and the calculus changes from a competitive win/lose; profit and loss; zero sum transaction model to a collaborative win/win and shared surplus service provider model.

    It’s no surprise to find this model is sharia’h compliant: although it predates Islam by thousands of years.

  •  
    Timothy Y. Fong Thanks Chris, I’m reading this now and it’s very illuminating.

     

  •  
    Timothy Y. Fong Perhaps a stupid question ” backed by Scottish Treasury Giants and Titans which would simply be undated Treasury prepay credit notes again denominated in £. “– is this for accounting purposes?
     
     
     
     
     
     
     
     
    Chris Cook on fiat raha vastane ja räägib teistsugusestest krediidiinstrumentidest. Prepay või nn ettemaksu krediidiinstrumendid. Ta räägib, et need eelnesid modernsele finantsidele ja ta peab neid superioorseks. Milles siis asi on? Põhiline erinevus seisneb selles, et need krediidiinstrumendid on ilma kuupäevata. Kõige parem oleks ette kujutada kaupluse kinkekaarte. Kinkekaarte ei müüa küll diskonteeritult ja nad pole funktsionaalselt päris samad, kuid lähedal. Võid ette kujutada, et ostad telefonikaarti ja minutite eest maksad täna diskonteeritult (näiteks 50% turu keskmisest või 75%). Täna veel firma neid minuteid sulle andma võimeline pole, tegemist on alustava ettevõttega. Sinu rate of return või investeeringu tulusus sõltub nüüd sellest, kui kiiresti firma suudab sinuni need minutid toimetada. Sa ei pea olema huvitatud konkreetselt kõneminutitest, et selline investeering teha ja firma võib müüa minuteid ka eurode eest, idee seisneb selles, et kõneminutite ostja ostab minutid pigem sinult, sest sa müüd diskonteeritult, näiteks 95% turuväärtusega. Kõneminutid on siin lihtsalt näide, võib olla kw/h või eurod arveldusühikutena kinnisvara rentimise eest maksmisel vms. Täna on olemas maksesüsteemid nagu Ripple näiteks, mis võimaldavad mida iganes niimoodi finantseerida. Chris näeb põhilist eelist selles, et selline kohustus pole tähtajaline ning võimaldab riski ja tulu optimaalselt jagada.  Tegemist on sisuliselt futuurlepinguga, aga selle erinevusega, et futuurlepingud on tähtajalised. Chris räägib, et see on 21. saj finantslahendus ja et me näeme praegu revolutsiooni toimumas oma jalge all. Mine tea, tal võib õigus olla, kui  arvestada eurotsoonis tekkivat võimalikku kaost.
     
     
Posted in Estonian | Lisa kommentaar

EONIA, negatiivsed intressid ja ECB stimuleerimine

Mis on EONIA? EONIA on “ühepäevane euribor”. See on pankadevaheline nn üleöö intress eurotsoonis. Kas on võimalik, et pangad laenavad teineteisele negatiivse intressiga reserve, st et maksavad laenusaajale peale laenamise eest? Jah, see on võimalik ja see on mingil määral ka realiseerunud juba.

Räägiks kõigepealt negatiivsest intressist, kuidas ECB selle kehtestas ja mis see funktsionaalselt on ning seejärel euro praegusest kursist ning mida võimalik võlakirjade ostmine ehk QE nagu seda moodsalt nimetatakse eurotsoonis tuua võib.  Kas sellel saab olla stimuleerivat mõju majandusele ning kas turgudel on euro kursi osas praegu õigus? Kas ECB tegevus on minu arvates funktsionaalne?

EONIA on keskmine üleöö intressimäär pankadevahelisel laenuturul eurosüsteemis. Mõni pank saab sellest madalama intressiga laenu, mõni kõrgema intressiga. Siit on näha, et mõnedel päevadel on EONIA olnud juba negatiivne.

Miks on EONIA olnud negatiivne? Selleks peame vaatama lähemalt eurotsoonis kehtestatud negatiivset intressimäära ja mis see on ning kuidas kehtestati. Negatiivne intressimäär kehtestati üleliigsetele (kohustuslikust reservimäärast üle hoitavatele reservidele), minu blogi lugeja teab, et pangandussüsteem tervikuna ei saa üleliigsetest reservidest kuidagi lahti eurotsoonis. Kui pankade jaoks on intress negatiivne ja neil on üleliigseid reserve, siis see on maks pangandussüsteemi kui tervikule isegi siis, kui kõigil pankadel pole üleliigseid reserve.

Siin on eurosüsteemis deposit facilities, kus siis hoitakse üleliigseid reserve andmed.https://www.ecb.europa.eu/mopo/implement/sf/html/index.en.html

Deposit facility rate: − 0.10 %
Use of the standing facilities (Figures as at 01 September 2014, EUR millions)
Use of the marginal lending facility: 300
Use of the deposit facility: 31,594

 

Järelikult on praegu pangad juba negatiivse intressiga maksustatud. Siin on hea artikkel, mis ilmus enne negatiivsete intresside kehtestamist.

What do negative interest rates do?

Negative interest rates: How would they work?

The ECB has yet to announce how it would implement a negative rate policy, so one can only guess.

One possibility is that it will lower the rate on the Deposit Facility to below zero. Negative interest on the Deposit Facility means that any bank holding funds in this type of account would pay (not earn) interest. Because banks can always move their funds out of the Deposit Facility into their Reserve Account they would easily avoid paying this ‘tax’.

Thus, to make the move somehow effective, the ECB would have to lower below zero the remuneration on any excess reserves, including any excess funds held on the Reserve Account. This way, banks would have no place to go: If they move their funds out of the Deposit Facility into the Reserve Account, they would still pay the ‘tax’, graciously called a ‘negative interest rate’.

Siin siis väidetakse, et asi töötaks ja pangad lihtsalt ei hoiaks üleliigseid reserve oma tavalistel reservikontodel, selleks tuleb ka seal nende üleliigsed reservid negatiivse intressiga maksustada. See artikkel on kirjutatud enne, kui ECB deposi facility’s negatiivse intressi kehtestas ja mina pean tunnistama, et ma pole neid asju peenes kirjas lugenud ning ei tea, et kas tavalised pankade resrvikontod on samamoodi negatiivse intressiga maksustatud või on kuidagi teisiti motivatsioon loodud deposit facility’s hoiustamiseks. See pole ka minu jaoks nii oluline, sest mind huvitab eelkõige asjade funktsionaalsus ja fakt on, et motivatsioon deposit facility’s raha parkimiseks on täiesti olemas praegu (ära võta seda puhta kullana, et ilmtingimata tavalistel reservikontodel on üleliigsed reservid sama negatiivse intressiga maksustatud).

Nüüd valuutaturgudel toimuvast: mina pean euro kursi langust spekulatiivseks, sest turud ootavad, et ECB stimuleerib ja arvavad, et QE mõju on kurssi alandav. Mina arvan, et mõju on vastupidine, muidugi võivad turud jääda kauemaks irratsionaalseks, kui sinul raha on, peale selle räägin ma mõjust kui ühest tegurist. Mõni teine tegur võib hoopis tugevamalt valuutakurssi mõjutada ja suund võib olla vastupidine.

Kui me räägime aga mingisugusest võlakirjade ostmise programmist, siis see tähendab ju üleliigsete reservide lisamist süsteemi ja see omakorda seda, et kui enne oli pankadel intressi kandev vara (positiivne finantsvoog), siis maksavad pangad nüüd ise ECB-le intressi. Seda saab nimetada kõigeks muuks kui majanduse stimuleerimiseks, majandust maksustati kõrgemalt ja euro on kõrgema maksustamise tagajärjel raskemini kättesaadav, selle mõju on kurssi tugevdav.  Tänan kaasa mõtlemast.

 

Subzero Eurozone Yields Point to ECB Power, Problems

Lending money when it’s a losing proposition from the start sounds like an odd thing to do. That’s not stopping bond buyers in the eurozone government bond market.

Two-year yields on bonds from five countries—Germany, the Netherlands, Austria, Finland and Belgium—are in negative territory, according to data from Tradeweb. France briefly joined the negative-yield gang Monday, before rebounding into marginally positive territory Tuesday. Germany is leading the way: not only does its current benchmark two-year bond pay a zero coupon and a yield of minus 0.04%, yields on its bonds are below zero all the way out to January 2018.

This isn’t the first time yields have gone negative in the eurozone. In the depths of the sovereign debt crisis, yields fell below zero in Germany as investors feared that the euro might collapse and countries might revert to national currencies. A subzero yield then was effectively an insurance fee: investors wanted to be in safer German paper no matter the cost to returns.

Now, however, the rationale is different. The European Central Bank’s decision to introduce a negative rate of minus 0.1% on cash deposited at the central bank has rippled outward. Relative to that, negative yields on highly liquid two-year securities don’t look so bad to banks that need to find a home for their cash…….

Posted in Estonian | Lisa kommentaar

German Chancellor Angela Merkel defends eurozone and says it is hard to manage a currency for 18

Nobel economists say policy blunders pushing Europe into depression

German Chancellor Angela Merkel defends eurozone and says it is hard to manage a currency for 18 states

An array of Nobel economists have launched a blistering attack on the eurozone’s economic strategy, warning that contractionary policies risk years of depression and a fresh eruption of the debt crisis.

“Historians are going to tar and feather Europe’s central bankers,” said Professor Peter Diamond, the world’s leading expert on unemployment.

“Young people in Spain and Italy who hit the job market in this recession are going to be affected for decades. It is a terrible outcome, and it is surprising how little uproar there has been over policies that are so stunningly destructive,” he told The Telegraph at a gathering of Nobel laureates at Lake Constance.

“It could be avoided with better use of stimulus, and spending on infrastructure. That would boost growth and helped the debt to GDP ratio,” Mr Diamond said, echoing a widely-heard critique among the Nobel elites that Europe’s policies have been self-defeating.

Professor Joseph Stiglitz said austerity policies had been a “disastrous failure” and are directly responsible for the failed recovery over the first half of this year, with Italy falling into a triple-dip recession, France registering zero growth and even Germany contracting in the second quarter.

“There is a risk of a depression lasting years, leaving even Japan’s Lost Decade in the shade. The eurozone economy is 20pc below its trend growth rate,” he said.

Mr Stiglitz said the eurozone authorities had massively underestimated the contractionary effects of austerity and continue to persist in error despite claims that the crisis is over. “I am very concerned about the future of monetary union, and they haven’t yet felt the impact of geopolitical tensions.”

He said the eurozone needs joint debt issuance to repair the structural flaws of EMU, but almost no progress has been made. “Europe suffers from fatal politics,” he said.

German Chancellor Angela Merkel told the forum that it was hard to manage a currency for 18 states, when sovereign parliaments refuse to follow polices agreed by the EU institutions. Yet she insisted that the crisis countries had slashed current account deficits and the “first fruits” of durable recovery are in sight….

 

Sellise valuuta juhtimine ei ole mitte raske, vaid tundub võimatu olevat praeguse institutsionaalse korralduse juures.

Posted in English | Lisa kommentaar

France’s jobless total rises sharply in July

France’s jobless total rises sharply in July

The number of people looking for work in France rose 0.8% in July to a new record of 3,424,400.

The sharp rise confirms a longer term trend with the number of jobless rising 4.3% over the last year.

President Francois Hollande has promised to kick start growth and create jobs.

But the economy has floundered, prompting a revolt against austerity by three left-wing ministers. Mr Hollande replaced them and named a new cabinet.

France unemployment rate hits new record

France’s austerity measures have put its citizens under more financial pressure than ever. Sales and retirement taxes have been raised, while massive cuts to social services have forced households to dip into their own pocket to cover for the government’s absence.

Posted in English | Lisa kommentaar

Neivelt: miinimumpalga aeglasel tõstmisel ei ole mõtet

Neivelt: miinimumpalga aeglasel tõstmisel ei ole mõtet

Pangandustegelane Indrek Neivelt ütles tänasel ametiühingute keskliidu korraldataval majandusala võtmeisikute avalikult arutelul, et miinimumpalga aeglasel tõstmisel ei ole mõtet.

«355 eurot ei ole ju miinimumpalk. Me võime ju miinimumpalka tõsta 500le eurole, 600le eurole, 800le eurole, kuid sellel ei ole mõtet,» ütles ta, lisades, et kui ettevõte ei suuda 1000-eurost palka maksta ning läheb pankrotti, siis «las läheb».

Lineaarsele kasvule panustamine Neivelti sõnul edu ei too.

«Kui teeme asju samamoodi edasi – paneme juhtmeid kokku ja pühime tänavat ning siis loodame, et saame rikkaks. Ei saa.»

Neivelti sõnul paneb palgasurve ettevõtjaid mõtlema, et võib-olla on peaks vähem ehitama ja maksma inimestele rohkem palka; samas ei tohi töötajad jätta vastutuse palgatõusu osas ainult tööandja õlule.

«Tuleb minna oma ülemuse juurde ja küsida, mida ma saan teha, et mu palk suureneks.»

Iseenesest on ju mõte õige, et inimestel peavad palgad tõusma. Neivelt esitab selle idee teostust valest otsast. Seda peab tegema poliitiliselt.

Posted in Estonian | Lisa kommentaar

Tundub tühi jutt rahandusministriga, ta hakkab jälle kärpimisega majandust kahjustama

 

  •  
    Kristjan Andre “Koalitsioonileppesse nendega kirjutasin selliste vastu Sotsiaalpoliitikat saab teha kogutud maksude, mitte maksude kogumata jätmise arvel.” Härra minister, anna majandusele maksepuhkust. pakun välja Marek Kruusenvaldi rahvakogus väljakäidud ideed, kus riik väljastab maksuvabastuse ühikud, mida saab kasutada üks ühele eurodega maksude maksmisel, kuid eurodesse konverteeritavust riik ei taga. Mida nendega nüüd edasi teha, on poliitiline küsimus. Võib jagada vaestele, et need saaksid firmadest kaupu ja teenuseid, võib kasutada riigihangetel jne. Ükski leping EL-ga meil ei keela seda teha, keegi kätt ette panna ei saa.
  •  
    Silja Suija Tsiteerides teid “sotsiaalpoliitikat ei saa teha tulumaksu mittekogumsega, vaid maksuraha täpse jaotamisega ühisteks asjadeks ja( ” nõrgemate toetuseks”),Jürgen kas sa tead ,et meie riigis on aastaid istunud kodudes puuetega laste emad kes ei saa tööturule naasta kuna pole kohta kuhu last jätta. Üle Eestiliselt on selle teenuse järjekorras üle 900 lapse ja nooruki. Me oleme ja elame suhtes kus puue toodab järgmist puuet ja vaesus sigitab järgmist vaesust.Maksin ka täna MTA kontole 3500,- euri ,minu jaoks on see väga suur raha, ma ei tea kaua ma veel jaksan
  •  

    Oliver Kadak Tänuväärne, et minister Eestis lähtub faktidest ja arvudest, mitte vaid demagoogiast ja erakonna kontorist saadetud memost.

    Mulle on alati tundunud, et need kodanikud, kes makse ei maksa, on esimesena toetuste osas käsi püsti ja karjumas, et mis mõttes riik oma kodanikke ei aita ja kohustusi ei täida.

    Järgmise motivatsioonina võiks maksude maksmisel mõelda sellele, et need, kes ausalt makse maksavad, saaksid ka teenuseid esmajärjekorras ja need, kes eelistavalt ümbrikupalka või ettevõtjana maksudest kõrvalehiilimist, saavad teenindatud viimasena. Ja ma ei räägi siin kõrgepalgalistest vaid proportsionaalsest arvestusest samas ametis ja varalises seisus olevate isikute vahel. Kui ikka ettevõtja sõidab miljoneurose autoga ja saab kahte miinimumpalka, siis on ta järjekorras peale kõiki töötu abiraha saajaid.

    Lihtsustatud korras tuleks piirata kõikide nende kodanike õiguseid riigi teenuste saamisel, kes riigile võlgu on ühel või teisel moel.
    Kui ikka oled kolm ettevõtet põhja lasknud, kõigile võlgu jäänud või ümbrikupalga tõendatult vastu võtnud, ei ole uusi juhilube või ID-kaarti vaja, muudest riigi teenustest rääkimata. Istud Eestis, sõidad bussiga ja teenid oma võlad tasa.

    Kui suhtumine muutub, on ka raha, mida jagada.

  •  
    Urmas Aunin Puhtjuriidiliselt huvitab mind esialgu vaid, kas ettepanek on vastuolus http://www.riigikogu.ee/?page=en_vaade&op=ems&enr=513SE… ehk Valitsuse algatatud uue riigieelarve seadusega (513 SE, Avaldatud Riigi Teatajas 13.03.2014) või mitte? Kui pole, mis siis on ratsionaalselt tasandilt kaldutud juba emotsionaalsele tasandile?
  •  
    Anti Gruno Oliver kui sa koolis käisid siis kindlasti Ühiskonnaõpetuses räägiti mis asi on riik. Arusaamatu on mõtlemine nagu saaks sanktsioonidega demokraatliku riiki juhtida. Demokraatlik riigikord eeldab kodanikul oma nabast natuke kaugemale nägemist ja mõistmist et inimesed on erinevad. Vähemuse pärast ei peaks enamus sanktsioone (nii võib su ettepanekud nimetada) kannatama.
  •  
    Jürgen Ligi Silja, kui märkasid, siis just seda rääkisin. Lasteaeda ega hooldust ei saa maksusoodustusest.
  •  

    Marko Von Bastrd Miks ei võiks kaotada KÕIK maksud ja sätestada HAPNIKU maks vastavalt siis elueale, eluvaldkonnale ja puudekoefitsendile ?
    Jääks ära see pidev vassimine ja lolli mängimine numbrite ümber.

    Saate aru, KUI palju riigi tolasi jääks tööta ja rahvas “võidaks” sellest ?

  •  
    Jürgen Ligi Kristjan, seadusi kinnitab riigikogu. Aga mis mõttes maksupuhkust? Kas haridus-, julgeoleku-, kultuuri jne puhkuse mõttes? Riik on koos elamise vorm ja ma ei usu, et tahame minna igaüks oma koopasse.
  •  
    Silja Suija Jah jürgen aga KOV, id on igas mõttes säästule delegeeritud.( 215 omavalitsust kus elab vähem kui 2000 in )on meie riigi maksumaksja ülal pidada sellist targutajate ja vaidlejate tehast kus ei suudeta kokkuleppeid leida, tule taevas või Ansip appi ,ma tõesti ei tea. Saan aru ,et oled ” lõhkise küna ees nagu siga sulus” aga leia lahendus .
  •  
    Anti Gruno Marko, veel parem oleks “peamaks” -10000 eurot kuus. Kui ei maksa, siis pole õigust ka pead kanda ning tuleb eemaldada.
  •  
    Kristjan Andre Ei mitte koopasse Jürgen, aga et agreeritud nõudlus tõuseks majanduses. Näed siin inimene kaebleb, et ta on ülemaksustatud. Sinu kui riigimehe ülesanne saab täidetud, kaubad ja teenused liiguvad eravaldusest ühiskondlikku valdusse. Ühikute mõte on selles, et erasektor saaks säästa, mida ta nii väga teha tahab, sellepärast nõudlus kahanebki. Intressi saab sisse visata ja nii, et firmad ja eraisikud eelistavad pigem maksta eurodes. Hundid söönud, lambad terved. Edu.

 

Posted in Estonian | Lisa kommentaar

IRL, kust tuleb sotsialism ja kuhu kaob raha?

IRL, kust tuleb sotsialism ja kuhu kaob raha?

Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandeli meelest on IRLi välja pakutud maksureform vale tee, sest tekitab eristaatuse, mille maksavad kinni teised.

Rahva elatustaseme tõstmiseks kiireid ja eriti veel riiklikke mooduseid ei ole, see sõltub vaid ettevõtete käekäigust. On ülimalt oluline aru saada, kust tuleb raha. Ettevõtlusest……

Nii need poliitilised debatid toimuvad :)

Posted in Estonian | Lisa kommentaar

Krugman jälle süüdi

Business Insider süüdistab Krugmani Prantsusmaa valitsuse kukkumises :)

The French Government Has Collapsed, And It’s Partly Paul Krugman’s Fault

 

 

Posted in Estonian | Lisa kommentaar

Long live the productive reform, long live the Republic and long live France.”

Outgoing French economy minister hits at Hollande

Outgoing French Economy Minister Arnaud Montebourg has slammed President Francois Hollande once again over economic policies based on austerity and cuts.

Hours after French Prime Minister Manuel Valls announced the resignation of his government, Montebourg — called a “rebel” minister by the French media — said he regained his “freedom” as he leaves office.

The new cabinet, Hollande’s third in just over two years in power, is expected by Tuesday.

“Part of my heavy responsibility as economy minister is to seek and tell the truth … Not only does austerity not work, it is inefficient and unfair,” he said Monday at a press conference at Bercy, the headquarters of the Ministry of Economy and Finance.

“Without growth, the policies of reducing the deficit do not have the desired results and are thus a financial absurdity.

“The world is begging us to halt the absurd austerity policies which continue to push the Eurozone into a recession and soon into deflation,” he said.

Montebourg ended his remarks on an emphatic note: “It is time to regain my freedom… Long live the productive reform, long live the Republic and long live France.”……..

Posted in Estonian | 4 kommentaari

Olukord Prantsusmaal

Prantsuse valitsus astub tagasi

Prantsusmaa peaminister Manuel Valls esitas president Francois Hollande’ile tagasiastumispalve. Hollande on nõudnud Vallsilt uue valitsuse moodustamist.

Valitsuskriisi kutsus esile majandusminister Arnaud Montebourgi eilne sõnavõtt, kus ta Prantsuse majanduse olukorda ja partner Saksamaad teravalt kritiseeris.

Hollande nõudis Vallsil uue valitsuskabineti moodustamisel pidada silmas «suunda, mille [president] riigile seadnud on».

Posted in Estonian | Lisa kommentaar

France’s economy minister slams German austerity measures

BUSINESS INSIDER

France’s economy minister slams German austerity measures

Paris (AFP) – French Economy Minister Arnaud Montebourg on Saturday criticised German austerity measures and warned France would no longer “be pushed around” by the EU’s economic powerhouse………

:) :) :)

Posted in English | Lisa kommentaar

Chat rahandusministriga

 

 

  •  

    Kristjan Andre Finantskriisi ajal maksude tõstmine on uus “kvaliteet” majanduspoliitikas muidugi, kus reaalmajanduses toimuvast ei hoolita ning eelarveridadel aetakse näpuga järge, samal ajal jookseb riik inimestest tühjaks. See oleks ikka aeg netomaksude alandamiseks. Prantsusmaa keeldub nüüd kärpimast ja üllatus üllatus, gets away with it. Nüüd on huvitav jälgida Itaalia ja Hispaania reaktsiooni. Euroopas puhuvad juba uued tuuled ja Saksamaa jutud, et meie tegime, tehke teie järgi, enam ei müü. Isegi Brüssel viibutab saksamaa poole sõrme, et too peaks palka tõstma oma tööjõule. Pragmaatilisus tundub ikka võitvat poliitikas ideoloogia üle vähemasti pikas plaanis. Tasakaalus eelarve on ju ideoloogiline positsioon, mida Eesti siis tegi finantskriisi ajal, pööramata tähelepanu katastroofilisele tööpuudusele, mis sellega kaasnes. Vähemasti teoreetiliselt on võimalik lausa mingit töötuse määra sihtida, tõstad netomakse nii palju, et selline tööpuuduse tase ka realiseerub. Maksudest saadud raha paned keskpanga kontole, mis tähendab, et tõmbasid raha majandusest välja. Algavad probleemid finantssektoris näiteks, selle peale siis teatad, et oh kui hea, et me raha kõrvale panime ja tõttad finantssektorit päästma. umbes selline mulje on mulle jäänud Eesti majanduspoliitikast, mida kuulu järgi aetaksegi härra Ligi juures. Seda on ka inimesed peale minu väitnud. http://majandus24.postimees.ee/…/euroopa-esikeskpankur…

    majandus24.postimees.ee

    Euroopa Keskpanga (EKP) president Mario Draghi asus eile toetama teatud euroala riikide üleskutseid rakendada eelarvereegleid paindlikumalt.
  •  
    Jürgen Ligi Mina nii tark ei ole, Andre, mul on hoopis testsugused andmed. Makse tõstsid kriisi ajal kõik, sest riik peab päästma nõrgemaid ja toimima sellest sõltumata, et majanduses halvasti läheb. Tark oli see, kes pigem kärpis, nagu meie, ja lollimalt käitumine, stimuleerimine tõi võlakriisi ja kõrge puuduse finantskriisile valesti reageerinutele pärast. Tööpuudusest ja langusest hakkasime meie üle saama just konsolideerimisotsuse järel, ja seetõttu saime ka kriisist kähku üle. Me ei pidanud ka finantssektorit päästma, sest olime ettevaatlikud olnud. Ja Draghi vaadetest või rääkida pikalt, aga tema põhisõnum rahandusministritele on vastupdine sellele, millele vihjan.
    17 hrs · Like · 2

     

  •  

    Kristjan Andre Meil olid hästi kapitaliseeritud pangad ja ega see asi meil nii hull polnud nagu Ameerikas, kus keset tühje kõrbeid kaubamajasid ehitati. Me saime reaalselt rikkamaks laenubuumi ajal, majandus kasvas soliidselt, kuigi inflatsioon oli pisut kõrgem tavalisest, aga viimane mingeid probleeme küll ei põhjustanud. Jah, ehitussektoris oli ülenõudlust, kus mõni ehitaja sai ministri palka, aga lõppkokkuvõttes oli ikkagi positiivse sündmusega tegemist. Erasektori laenamisel põhinev buum ei ole kunagi jätkusuutlik, alati saab hoog otsa ja erasektor soovib netosäästa, netosäästud saavad erasektori kui terviku jaoks tulla kas välismaalt(eksport) või valitsuselt (defitsiitne kulutamine). See ei tööta, et valitsus suurendab kulutusi vastavalt maksulaekumistele ja vähendab vastavalt maksulaekumiste kahanemisele. See võimendab tsüklit. Pakun ministrihärrale lugemiseks ühte inglise keelest tõlgitud materjali minu blogist. Ei ole mainstream kõrge reputatsiooniga, aga vandenõuteooria ka mitte. See on nii lihtsalt kirjutatud, et lapsedki saavad sellest aru. Võib olla leidub mõni vaba hetk süvenemiseks. Edu. http://money4nothingchicks4free.wordpress.com/…/seitse…/

    money4nothingchicks4free.wordpress.com

    Warren Mosler Osa 1 Seitse surmavalt süütut valet majanduspoliitikas. 1. Süütu s See More
  •  
    Tiina Mardi Kui lihtne ja arusaadav, valitsus ei taha, et töö eest palka makstaks, kuigi suuremad maksutulud, tuleb lodevus migratsiooniga ühineda
  •  
    Jürgen Ligi Kristjan, mul on haridusega OK. Vaevalt jaksaksin kõigile uskumustele vastata. Aga lühidalt, meie mull pidi paratamatult lõhkema, inflatsioon kahekohalisest alla tulema, ehitussektor poole väiksemaks saama, riigi varjatud ülekulutamine lõppema, tööjõupuudus leevenema, laenukasv peatuma. EL majanduspoliitika on aga kriisi õppetundide järgi konsensuslikult raiutud lepingutesse ja direktiividesse, mida Eesti truult täidab ja kiidab.
  •  
    Kristjan Andre Need on kõik poliitilised küsimused Jürgen. Et kas me tahame poole väiksemat ehitussektorit näiteks, sest väärtustame midagi muud kõrgemalt. Toon ühe lihtsa näite. Ütleme, et valitsus otsustab tõsta Eesti kaitsevõimekust ja selleks vähendab ehitajate arvu majanduses. Riigi kaitsevõime suurenes, sest ehitajatest said sõdurid ja tegi seda näiteks elamispinna kvaliteedi arvelt või siis ehitamata jäänud hoonete arvelt. Kui me väärtustame suurenenud kaitsevõimet kõrgemalt kui noid hooneid ja nende kvaliteeti, siis heaolu tõusis, kui madalamalt, siis heaolu langes. Kaitsevõime suurnemise reaalne maksumus on ehitamata jäänud hooned või nende madalam kvaliteet. Aga kui uued sõdurid tulevad töötute seast, siis reaalset maksumust sel asjal pole või on see minimaalne. Meie aga räägime pea alati nominaalsest maksumusest. Sulgeme päästekomandosid, sest eelarve peab tasakaalus olema ja raha lihtsalt pole. Päästjad sõidavad Soome tööle ja loovad rikkust seal. Mul on kaks õde, kes on koolitatud riigi kulu ja kirjadega arstideks, kuid Eestisse tööle nad ei tule enam kunagi tõenäoliselt. Mis puudutab mulle ja nende lõhkemist, siis mina ütleksin teatava reservatsiooniga, et seda kinnisvaramulli on puhutud 60 aastat USA-s.
    8 hrs · Like · 1

 

Posted in Estonian | Lisa kommentaar

Sa püha kurat……

Euroopa uus võlusõna on «paindlikkus»

Eile Brüsselis lõppenud tippkohtumise eel levitas Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy valitsusjuhtide seas dokumenti, milles toonitas soovitavaid suundi bloki rahanduspoliitikas.

Dokumendis sisaldusid kaks olulist võtmesõna, mille tähendus ja tõlgendus on mõistlik varakult lahti rääkida, kirjutab Financial Times.

Esiteks «paindlikkus».

Paindlikkus saadab Euroopa Komisjonile sõnumi, et eelarvereegleid tuleb tõlgendada nii lõdvalt ja loominguliselt kui vähegi võimalik – suund, millele Saksamaa ja Soome viimasel ajal veendunult vastu on vaielnud.

Teine tähtis sõna on «investeering».

Nii Prantsusmaa kui Itaalia on propageerinud lähenemist, mille puhul riiklikke investeeringuid arvestatakse erinevalt, kui teisi kulutusi. Tõotab ju investeering tulevikus tulu.

Rangema joone pooldajates tekitab investeeringute definitsiooniga mängimine siiski teatavat kõhedust. Nad küsivad: kas kulutused haridusele on ka «investeering»? Ja tervishoid?

Posted in Estonian | Lisa kommentaar

Toimub poliitiline teater, kus tehnokraat mängib rolli, mis talle ei sobi

ECB’s Draghi Signals Departure From Austerity Focus

European Central Bank President Mario Draghi on Friday signaled a departure from the austerity-focused mind-set that has dominated economic policy-making in the euro zone since the onset of the region’s debt crisis nearly five years ago, as officials struggle with stagnant economies, weak prices and high unemployment.

Speaking at the Federal Reserve Bank of Kansas City’s annual conference Jackson Hole, Wyo., Mr. Draghi said European central bankers and politicians each have a role to play in boosting demand and reducing joblessness. For its part the ECB is willing to take more stimulus measures if needed to keep low rates of inflation from becoming embedded in expectations of future price growth, he said.

“It would be helpful for the overall stance of policy if fiscal policy could play a greater role alongside monetary policy, and I believe there is scope for this, while taking into account our specific initial conditions and legal constraints,” Mr. Draghi said in his prepared remarks.

Although Mr. Draghi’s comments didn’t constitute an endorsement of rampant deficit spending to boost euro-zone economies, they nevertheless marked a shift away from years of preaching by ECB officials that governments needed to shrink deficits and undertake economic reforms even during times of economic weakness.

Kuhu turgude usalduse jutt jäänud on?

Posted in English, Estonian | Lisa kommentaar

Isegi Brüssel hakkab Merkeli poliitikale vastu

 Brussels pleads with Germany to let wages rise

(AFP) Germany must increase workers’ salaries to help its neighbours out of the economic slump, the European Union’s employment commissioner Laszlo Andor said Saturday.

The Hungarian said Berlin’s big foreign trade surplus was hurting its European partners, and urged it to stimulate domestic demand by increasing wages and public expenditure.

“The rise in salaries has fallen behind the rise in productivity in Germany” for more than a decade, Andor told the German conservative daily Die Welt, in an interview due to be published on Sunday.

Brussels was now urging Germany, the EU’s economic powerhouse, to relax its iron grip on wages, which he said was “indispensible” for the recovery of the rest of the region.

“It would be better if salaries rise in parallel with productivity,” Andor added.

His comments come amid signs of stalling growth in the 18-member eurozone, particularly its largest economies Germany and France, as the bloc struggles to recover from years of financial crisis.

Brussels now appears to be taking a view long championed by France that a rise in German salaries would give the struggling eurozone a much-needed stimulus.

France’s President Francois Hollande this month called on Berlin to boost spending as “the best favour Germany could do for France and for Europe” to help growth.

“It’s very important that Germany increases public spending, stimulates demand and reduces its excessive trade surplus, which is hurting its European neighbours,” Andor said.

“Changing wage policy is indispensible, the Commission believes,” he told the paper.

Bundesbank chief Jens Weidmann last month said German wages have scope to rise as much as 3 percent because “we are practically in a situation of full employment”.

This runs counter to many on the German right, including Chancellor Angela Merkel, who believe its low wage policy has given the country its competitive edge.

Pay remains a prickly issue in Germany, which has just approved its first national minimum wage to come into effect in January 2015, despite stiff opposition from employers.

Mis sellest saab, on muidugi teine asi. Siiani on sellised üleskutsed olnud hüüdja hääled kõrbes madalalaubalise parempoolsuse vastu.

Posted in English, Estonian | 2 kommentaari

Helsinki’s ambitious plan to make car ownership pointless in 10 years

Helsinki’s ambitious plan to make car ownership pointless in 10 years

The Finnish capital has announced plans to transform its existing public transport network into a comprehensive, point-to-point “mobility on demand” system by 2025 – one that, in theory, would be so good nobody would have any reason to own a car.

Helsinki aims to transcend conventional public transport by allowing people to purchase mobility in real time, straight from their smartphones. The hope is to furnish riders with an array of options so cheap, flexible and well-coordinated that it becomes competitive with private car ownership not merely on cost, but on convenience and ease of use.

Subscribers would specify an origin and a destination, and perhaps a few preferences. The app would then function as both journey planner and universal payment platform, knitting everything from driverless cars and nimble little buses to shared bikes and ferries into a single, supple mesh of mobility. Imagine the popular transit planner Citymapper fused to a cycle hire service and a taxi app such as Hailo or Uber, with only one payment required, and the whole thing run as a public utility, and you begin to understand the scale of ambition here.

That the city is serious about making good on these intentions is bolstered by the Helsinki Regional Transport Authority’s rollout last year of a strikingly innovative minibus service called Kutsuplus. Kutsuplus lets riders specify their own desired pick-up points and destinations via smartphone; these requests are aggregated, and the app calculates an optimal route that most closely satisfies all of them……….

Posted in English | Lisa kommentaar

Why Iceland Should Be In The News, But Is Not

Why Iceland Should Be In The News, But Is Not

An Italian radio program’s story about Iceland’s on-going revolution is a stunning example of how little our media tells us about the rest of the world. Americans may remember that at the start of the 2008 financial crisis, Iceland literally went bankrupt.  The reasons were mentioned only in passing, and since then, this little-known member of the European Union fell back into oblivion……

…..Contrary to what could be expected, the crisis resulted in Icelanders recovering their sovereign rights, through a process of direct participatory democracy that eventually led to a new Constitution.  But only after much pain…..

…What happened next was extraordinary. The belief that citizens had to pay for the mistakes of a financial monopoly, that an entire nation must be taxed to pay off private debts was shattered, transforming the relationship between citizens and their political institutions and eventually driving Iceland’s leaders to the side of their constituents. The Head of State, Olafur Ragnar Grimsson, refused to ratify the law that would have made Iceland’s citizens responsible for its bankers’ debts, and accepted calls for a referendum…

…..They should look to Iceland. Refusing to bow to foreign interests, that small country stated loud and clear that the people are sovereign.

That’s why it is not in the news anymore.

Posted in English | Lisa kommentaar

How Money is Made

How Money is Made

…..In order to stimulate productive bank credit – and boost the effectiveness of fiscal policy – governments should stop issuing bonds, and instead borrow from banks through loan contracts, often available at lower rates than bond yields. This would bolster bank credit and stimulate demand, employment, GDP, and tax revenues……
Minu teada on see õnneks keelatud praegu EMU-s. See veel puuduks, et kommertspangad hakkavad valitsustele laenama ja valitsused peavad tänulikud olema pankadele siis. Werner on circutist tugeva neoliberaalse kaldega.
Posted in Estonian | 2 kommentaari