h/t to Eesti Panga Prussakas
Ei hakkagi kõiki vigu siin välja tooma. Mis kohe silma hakkas oli raha koguse endogeensuse mittemõistmine ja sellest tulenevalt rahakordajast rääkimine. Kuulasin sinnamaani, kus ta rääkis, et toodetakse mingi x kogus õunu ja nüüd raha kogus suureneb, kuid õunu ei toodeta rohkem ja ta teatas selle peale, et inimeste elukvaliteet nüüd halvenes. Ei halvenenud, õunu toodeti ja tarbiti ikka samapalju ja hoolimata sellest, et võis inflatsioon toimuda. Keskmiselt inimeste elukvaliteet ju ei langenud. Tegemist on võhikuga rahanduses ja lõpuni ma ei kuula sellist soga. siin on video Bank of England’ilt, mida soovitaks Andro Roosil vaadata:
https://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=CvRAqR2pAgw
Kui kõnekeeles on raske inglise keelt mõista härra Roosi jaoks, siis siin on link dokumendile, kus rahaloomeprotsessi kirjeldatakse Bank of Englandi poolt http://www.bankofengland.co.uk/publications/Documents/quarterlybulletin/2014/qb14q1prereleasemoneycreation.pdf
Another common misconception is that the central bank determines the quantity of loans and deposits in the economy by controlling the quantity of central bank money
— the so-called ‘money multiplier’ approach. In that view, central banks implement monetary policy by choosing a quantity of reserves. And, because there is assumed to be a
constant ratio of broad money to base money, these reserves are then ‘multiplied up’ to a much greater change in bank loans and deposits. For the theory to hold, the amount of
reserves must be a binding constraint on lending, and the central bank must directly determine the amount of reserves. While the money multiplier theory can be a useful way of introducing money and banking in economic textbooks, it is not an accurate description of how money is created in reality. Rather than controlling the quantity of reserves, central banks today typically implement monetary policy by setting the price of reserves — that is, interest rates.
Selgub, et see ei toimu nii nagu Andro Roos seda kirjeldab. Mul on muidugi kurb, et inimene, kes rahandussüsteemis ei orienteeru, hakkab mingisugust üritust vedama nagu ühistuline pangandus. Ega meil ju palju inimesi ei ole, kes rahanduses aktiivsed oleksid. Meele teeb mõruks pealiskaudsus, inimesed ikka eksivad, aga keegi ei süvene. Kui keskpangad ja rahakordajad on liiga keeruline, siis see ju ometi ei tohils liiga keeruline olla, et kui esimesel perioodil toodeti ja tarbiti võrdne kogus õunu, mis teisel perioodil, siis ju elujärg ei halvenenud. Niisuguseid lihtsaid loogikavigu on pea kõik majanduskommentaarid täis.
Money4nothingchicks4free 