Why doesn’t the Media understand Money? (Conference 2013)

Kristjan, aprill 3, 2013

Siin räägib ajakirjanik sellest, miks tema arvates meedia rahast aru ei saa.

About Kristjan

Defitsiidi terrorismi vastase pataljoni eriüksuslane (finantsignorantsuse vastu võitlemise osakond). Treening: MMT, postkeinsism, Tartu Ülikool Majandusteadus
Rubriigid: English. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 Responses to Why doesn’t the Media understand Money? (Conference 2013)

  1. sk408 ütles:
    aprill 4, 2013, 09:33

    Miks keskpankurid rahanduses toimuvast aru ei saa? Madis Müller kirjutab Postimehe arvamusportaalis: Pangandussektor erineb teistest majandusharudest mitte üksnes riiklike garantiide tõttu, mida valitsused on stabiilsuse tagamise huvides andnud pangaklientidest hoiustajatele.
    Tegemist on riigi teravamat tähelepanu nõudva tegevusvaldkonnaga ka tulenevalt pankade rollist kaasaegse majanduse «vereringe» tagamisel, mida nad säästjaid ja laenajaid kokku viies täidavad.     Minu arvates aitab hoiuste riiklik garanteerimine suhteliselt hästi ainult pangajooksude vastu, mingit strukturaalset stabiilsust see ei anna. Aga see selleks. Hoopis olulisema tähtsusega on M.Mülleri “arusaam” pankadest kui finantsvahendajatest. Iga ka tagasihoidlikuma intellektiga panganduse vastu huvi tundev inimene suudab sellise arusaama pooletunnise netis surfamise järel kummuli lükata ja ma tean isklikust kogemusest, et M.Müller ei ole rumal inimene kes ei suudaks sellistest asjadest aru saada. Võib-olla ma ülehindan teda, kuna paistab, et ta ei mõista, et selliseid asju kirjutades paneb ta ennast täiesti kaitsetult kriitikute löögi alla. Eesti pangandussektor ei ole üleliia suur ning pankade kapital on piisav ka võimalike tagasilöökide üleelamiseks. Ma ei tea, kas ta meelega hämab siin või kirjutab tõsimeeli, aga minu arvates ei saa tänases valitsuste majandusparadigmas ükski pank öelda, et tema “kapital on piisav võimalike tagasilöökide üleelamiseks”. Kui valitsusel puuduvad nii soov kui võimalused sekkuda majandusse kontratsüklilise fiskaalpoliitikaga siis puuduvad pankadel võimalused jätkusuutlikuks krediidiekspansiooniks. Mida tõestab ka tema mõni hetk hilem kirjutatu: Küprose pangad ei laenanud raha välja märkimisväärselt rohkem, kui neil oli hoiuseid. Lisaks oli Küprose valitsuse võlakoormus 2008. aastaks vähenenud 50 protsendini SKTst, mis oli madalam kui Euroopa keskmine. Kas pole huvitav? Kriis tabas Küprost hoolimata korras riigirahandusest ja konservatiivselt juhitud pangandusest nagu välk selgest taevast. Eesti huvides on kindlasti toetada meie üsna pangandusekeskse finantssektori laiemat arengut. Mõelda tasub kõrge lisandväärtusega finantsteenuste ekspordile, kuid seda vaid tegevuste osas, kus on võimalik vältida liigsete riskide kuhjumist Eesti pankadesse ja potentsiaalseid kohustusi maksumaksjatele. Praegu me õnneks selliseid ohtlikke tendentse ei tähelda. Mina ei saa aru, millest ta siin räägib, äkki keegi targem selgitaks mulle? Kuigi probleeme oli ka majanduse konkurentsivõime säilitamise ja kohaliku kinnisvarabuumi ohjeldamisega, sai saatuslikuks just liiga suur ja kontsentreerunud pangandussektor. Pankadel ei olnud piisavaid kapitalipuhvreid, et pidada vastu lähenevale kriisile ja kanda nii Kreekast kui ka halvenenud laenuportfellist tulenevaid kahjumeid. Kas M.Müller tahab öelda, et Küprose pangad rikkusid tahtlikult kapitali adekvaatsuse nõudeid? Kui nii, siis tuleb terve seltskond finantstegelasi (nii panganduse kui pangandusjärelvalve poole pealt) mõneks ajaks trellide taha saata, nende vara konfiskeerida, Küprose majandus august välja tõmmata ja eluga edasi minna, mitte maksumaksjate kõri kallale kippuda. Kokkuvõttes on tähtis, et riigis funktsioneeriks tugev üksikute pankade üle ranget järelevalvet tegev finantsinspektsioon, mis oleks võimeline õigel ajal märkama liigsete riskide kuhjumist mõne panga bilansis ja sellele piisavalt jõuliselt reageerima. Teiseks on oluline roll keskpangal, mis hindab kriitiliselt kogu finantssektori stabiilsust tervikuna ja rakendab vajaduse korral riskide maandamiseks konkreetseid meetmeid (nt täiendavad kapitalinõuded pankadele, laenutingimusi suunavad regulatsioonid). Eestis on mõlemad olemas. Ahah. Siis on küll hästi. Andestage minu irooniat aga näiteks ilmajaam, mis vaatab paar päeva ette, on mõnevõrra keerulisem mehhanism kui tuulelipp. See, et euroala on Küprosele abi pakkunud, kinnitab aga vastupidist ning tõestab ESMi kasulikkust tingliku kindlustuspoliisina ka Eesti jaoks. Tõepoolest euroala(sse kuulumine) on Küprosele teinud suure teene. Karuteene.

    Vasta
  2. Kristjan ütles:
    aprill 4, 2013, 10:12

    Minu arvates aitab hoiuste riiklik garanteerimine suhteliselt hästi ainult pangajooksude vastu, mingit strukturaalset stabiilsust see ei anna. Aga see selleks.

    Kui meil pole hoiuste garantiid, siis võib terve rahandussüsteem hävineda. USAs oleks terve rahandussüsteem hävinenud, kui valitsus ei oleks korraldanud pankade bailoti, mida oleks saanud teha läbi eksisteeriva hoiuste garantii süsteemi, lastes pankadel pankrotistuda ja natsionaliseerides pankasid. Seda ei tehtud ideoloogilistel põhjustel – me ei taha riigipangandust.

    Ma ei tea, kas ta meelega hämab siin või kirjutab tõsimeeli, aga minu arvates ei saa tänases valitsuste majandusparadigmas ükski pank öelda, et tema “kapital on piisav võimalike tagasilöökide üleelamiseks”.

    Sellega nii ongi, et ühes majanduskeskkonnas võib nende kapital piisav olla, kuid selle majanduskeskkonna muutumisel kõik muutub. Kinnisvaramull kukub kokku ja koos sellega lähevad ka laenude tagatised. Valitsuse defitsiidid mõjutavad oluliselt ka neid arenguid. Nad arvavad praegu, et raha on midagi kõva ja püsivat, seetõttu nad ei mõista.

    Küpros oli muidugi poliitiliselt piisavalt loll, et liitus euroga ning arvas, et saab finantskeskuse ideed juurutada süsteemis, mida ta ise ei kontrolli. See oleks umbes sama, et meie teeme siin jeeni finantskeskuse ja näitame Jaapani keskvalitsusele keskmist näppu 🙂 (ansip teatab, et tal on sügavalt poogen Jaapanist ja selle valitsusest, sest Jaapan on niikuinii üle enda võimete elanud ja tõeline jeenipangandus on ikka Eestis (ei imestaks eriti 🙂 ) )

    Müller vähemalt ütleb, et Kreekaga olid seotud Küprose probleemid. Vene maffia raha on rohkem igal pool mujal, kasvõi Londonis.

    Müller püüab poliitikute lolli juttu siluda ja päris otseseid lollusi ei räägi nagu Ligi. Ta jätab teatud asjad lihtsalt ütlemata.

    Vasta

Lisa kommentaar