Mis siis tegelikult juhtus? Alandati kohustusliku reservide nõuet kommertspankadele. Populaarse rahakordaja müüdi järgi peaks nüüd rahapakkumine suurenema. Aga ei suurene, samuti ei vähene rahapakkumine, kui kohustuslikku reservimäära suurendatakse. Sellesse müüti uskujaid on palju, sest seda õpetatakse tänaseni Eesti ülikoolides. Ka Quantitative Easing ja nn “rahatrüki” müüt põhineb tegelikult sellel. Kas nüüd tekib Eestis inflatsioon selle tulemusel? Loomulikult mitte. Eesti kommertspankade konkurentsivõime tõusis sellest võrreldes teiste ELi pankadega. Kas sina arvad, et tipp-pankurid Eestis saavad sellest aru? Ei saa. Võhiklikke atikleid ilmus sellel temaatikal enne eurole üleminekut. Pajula teatas, et rahakraanid olevat jälle valla, kui kommertspankade reservid suurenesid, aga ta pole ainuke. Indrek Neivelt näiteks kritiseeris Eesti Panka Postimehes ja rääkis, et Horvaatia olevat reservimäära tõstnud nagu see oleks aidanud neil rahapakkumist ohjes hoida. Ta on endiselt oma eksiarvamuse juures.Ta kirjutab siin nii: “Rikkust loovad vaid eksporditavad kaubad ja teenused.” See on ju rumalus. Kas riigisiseselt loodud kaubad ja teenused ei loogi rikkust? Kommentaator Tqnism küsis kunagi LHV foorumis, et kui tegemist oleks vaid ühe riigiga maailmas, siis Neivelti jutu järgi ei saagi rikkust luua. Selliseid makromajanduslikke ämbreid on meedia täis.
Teiste arvates olevat “ebaselge”, mis nende üleliigsete reservidega juhtub. Tegelikult ajab peavool reservid kapitaliga segamini. Reservid ei piira kommertspankade võimet laenu anda, neid saavad nad sisse laenata nii palju, kui süda lustib(seda eeldusel, et pole likviidsuskriisi, millisel juhul keskpank niikuinii sekkub). Müüti uskujad on “valmis surema” selle nimel, et neil õigus oleks. Ülikoolid ei saanud ju neile midagi valesti õpetada. Ükskõik kus ma ka poleks näidanud neid eksimusi, on inimesed pimestatud mõtte poolt “meedias on kõik õige”. Sellel on ülisuur mõju neile, nad on harjunud ajalehest lugema midagi ja automaatselt eeldama, et see on õige. Isegi nendest vigadest aru saades jääb nende hinge kahtlus närima. Tegelikkuses eksime me kõik ja eksivad ka need inimesed, kes meedias sõna võtavad. Rahandus makro tasandil on muidugi selline teema, kus üldse kõik sõna võtta ei taha, sest lihtne on eksida, peale selle on üldlevinud kullastandardi aegsed müüdid. Lisaks sellele on tegemist poliitilise ideloogiaga. Kujutagem ette, et Jürgen Ligi loeb mu blogi, loeb mõne raamatu läbi, mis räägib talle kaasaegse rahandussüsteemi opereerimispõhimõtetest ja teatab homme, et Eestil tuleb oma iseseisvale rahale üle minna ning defitsiitne kulutamine pole mitte majanduslik patt, vaid majanduslik vajadus. See oleks poliitiline enesetapp. Bernanke ja Greenspan on korduvalt demonstreerinud enda kõnedes, et saavad aru: USA jaoks on maksevõimetus võimatu, sellest saavad aru mitmed senaatorid, defitsiitikomisjoni liikmed jne, aga alustavad ikka ja jälle jutuga, et USA on jätkusuutmatul rajal oma defitsiitse kulutamisega. Selleks nõuavad nad kärpeid sotsiaalkulutustes jne. Kas see on intellektuaalne ebaaausus? Ma ei tea. Ma ei räägi siinkohal inimestest, kes tõesti aru ei saa. Pajulad, Neiveltid ja Arrakud, vaid neist, kes tegelikult teavad. Ilmselt on siin ühte ja teist nende puhul.
Lõpetuseks lisaksin siia ühe viite, mis on küll ingliskeelne, kuid lisab veidi optimismi. Järjest rohkemad tunnistavad kaasaegse monetaarsüsteemi opereerimispõhimõtteid ning neoliberaalne kullastandardi aegne loogika on lõpuks sunnitud taanduma. Praegu ajab seda tagant vankumatu usk monetaristide ideedesse.
Kui oled uus minu blogis, siis loe ka redeemable in gold on demand at the united states treasury, kvantitatiivne rahateooria, kas raha on neutraalne ja iseseisva rahandussüsteemiga riik
Kui inglise keel sulle võõras pole, siis võid lugeda Warren Mosleri raamatut SEVEN DEADLY INNOCENT FRAUDS OF ECONOMIC POLICY tasuta.
Money4nothingchicks4free 
OIJAH! MA aegajalt ikka satun siia blogisse ja kohati leian endale mõne päris meelejärgi oleva kirjutise. Aga saan ma õigesti aru, et pooldad defitsiiti/võlakoormat Eestile? Kui nii, siis su kommentaarid on sama mööda, kui kunagised Krugmani omad Eesti suunas. Olete liiga USA keskne ja toote mingeid olematuid paralleele kahe võrreldamatu riigi vahel.
Küsimus: mille arvelt Eesti sugune väike riik enda defitsiiti ja võlakoormat rahastab? Olete teadlikud intressimääradest, mida Eesti peaks laenu eest maksma (muide, vastamisel unustage reitingud)? Milline on see intressimäär USA-l ja teistel suurtel riikidel? Mõistate, et peale laenu kalliduse on see ka tegelikult piiratud – 70% skp’st ei saaks me kätte ka siis kui me selle endale eesmärgiks seaksime. Meile lihtsalt ei laenataks sellist kogust. Viimaseks: Eesti on üks maailma kõige avatuma majanduse ja väikseima siseturuga riike. Kuhu see raha Teie arvates voolaks, kui riik otsustaks seda “elavdamise” nimel laia kaarega pritsima hakata? Eestist välja
Muide iseseisva valuuta huumori osas on Teil ka ülikooli õppejõudude poolest liitlasti, kahjuks. Aga jällegi, millised ohud varitsevad spekulantide näol väikse riigi valuutat. Mõistate üldse, et see eeldaks EList välja astumist? Selle poliitilist reaalsust ning kohe järgnevat majandusreaalsust adute? Kas endiselt tahate iseseisvat valuutat?
“OIJAH! MA aegajalt ikka satun siia blogisse ja kohati leian endale mõne päris meelejärgi oleva kirjutise. Aga saan ma õigesti aru, et pooldad defitsiiti/võlakoormat Eestile? Kui nii, siis su kommentaarid on sama mööda, kui kunagised Krugmani omad Eesti suunas. Olete liiga USA keskne ja toote mingeid olematuid paralleele kahe võrreldamatu riigi vahel.”
Kïgepealt loe läbi modern monetary theory 1;2 ja 3 selles blogis, siis veel Redeemable in gold on demand at the united states treasury ja kvantitatiivne rahateooria, kas raha on neutraalne.
Küsimus: mille arvelt Eesti sugune väike riik enda defitsiiti ja võlakoormat rahastab?
Kui eelpool nimetatud postitused läbi loed, saad teada.
“Muide iseseisva valuuta huumori osas on Teil ka ülikooli õppejõudude poolest liitlasti, kahjuks. Aga jällegi, millised ohud varitsevad spekulantide näol väikse riigi valuutat.”
Ujuvkursil valuutat spekulandid ei rynda, sel pole m6tet lihtsalt. Huumoriga on siin sinu puhul tegemist kyll. 🙂